Westminster Abbey on suur ja kuulus anglikaani kirik Londonis Westminsteris. See on Edward Konfessori pühamu ning paljude kuningate ja kuningannade matmispaik. Alates selle ehitamisest on see olnud koht, kus on toimunud Inglismaa kuningate ja kuningannade kroonimised. Praegune ehitis pärineb aastast 1245, kui seda alustas Henry III.

Ajalugu ja staatus

Kloostri staatus on kuninglik eripärane. See tähendab, et see on pühapaik, mis kuulub otse Briti monarhi jurisdiktsiooni alla, mitte piiskopi alla. See mõiste pärineb anglosaksi ajast, mil kirik võis liituda monarhiga ja seega ei allunud piirkonna piiskopile. Tehniliselt võttes ei ole tegemist katedraaliga, kuigi praktikas peetakse seda selleks. Westminsteri kogudust juhib dekaan ja selle haldamise eest vastutab Dean and Chapter.

Arhitektuur

Westminsteri klooster on peamiselt gooti stiilis ning selle praegune kuju kujunes välja keskajast alates. Henry III algatusel 13. sajandil hakati ehitama suurt gooti kirikut, mille osad on säilinud tänaseni. Hiljem lisati erinevatel perioodidel täiendusi ja taastamistöid: näiteks tuntud Lady Chapel (Henry VII kabel) on hilisema perioodi näide. Läänetornid valmisid 18. sajandil ja muud ehitised ning interjööri elemendid on erinevatest ajastutest, mis annavad kompleksile rikkaliku ajaloolise kihistuse.

Kroonimised, pulmad ja riiklikud tseremooniad

Westminsteri klooster on olnud Inglismaa ja Suurbritannia kuninglike kroonimiste peamine paik alates 1066. Siin on toimunud arvukad riiklikud tseremooniad, samuti mõningad suurejoonelised kuninglikud pulmad, näiteks prints Williami ja Catherine Middletoni pulmad 2011. aastal. 2023. aastal toimus kloostris ka kuningas Charles III kroonimine.

Matused ja mälestused

Klooster on teada-tuntud oma rohkete haudade ja mälestusmärkide poolest. Siin on maetud või mälestatud nii monarhide, valitsejate kui ka kultuuri- ja teadusmaailma suurkujusid. Westminsteri kloostri üks kuulsamaid haudasid on Tundmatu sõdalase haud, mis on rahvusvaheline mälestus Esimeses maailmas langenutele. Poets' Corner (luuletajate nurgake) sisaldab hulka haudasid ja mälestusplaate tuntud kirjanike ja luuletajate auks, ning kloostris on maetud näiteks tunnustatud teadlasi ja mõtlejaid nagu Isaac Newton ja Charles Darwin. Lisaks on siin palju muude valdkondade kuulsuste mälestusi ja haudu.

Kultuur ja muusika

Westminsteri klooster on oluline ka muusikakeskus: siin tegutseb maailmakuulus koor, mis esineb igapäevastes jumalateenistustes ja erilistel sündmustel. Kiriku oreli ja muusikaliste traditsioonide roll on olnud tähtis nii liturgias kui riiklikes tseremooniates. Paljud kontserdid ja jumalateenistused on külalistele avatavad ning kloostri muusikaline pärand meelitab muusikahuvilisi üle kogu maailma.

UNESCO ja kaitse

Westminsteri klooster ja selle väike kogudusekirik, St Margaret's, moodustavad UNESCO maailmapärandi nimekirja, kuhu kuulub ka Westminsteri palee. See tunnustus rõhutab kompleksi rahvuslikku ja rahvusvahelist tähtsust ning seab ka kohustuse hoida ja säilitada seda ajaloolist paika tulevastele põlvedele.

Külastamine ja praktiline info

  • Westminsteri klooster on avatud külastajatele — turistid saavad osa võtta ekskursioonidest ja vaadata kiriku peamisi ruume. Samas toimuvad seal regulaarselt jumalateenistused, millele osalemine on külalistele sageli tasuta; turistid peaksid jumalateenistuste ajal olema diskreetsed.
  • Soovitav on enne külastust kontrollida ametlikku infot (avatud ajad, piletid ja erisündmused), sest kloostri sündmused ja riiklikud tseremooniad võivad külastustele piiranguid seada.
  • Külastades tuleks austada pühapaiga olemust: järgida rõivastuse ja käitumise reegleid ning mitte segada jumalateenistusi ja mälestustseremooniaid.

Kokkuvõte

Westminsteri klooster on nii religioosne kui ajalooline sümbol, millel on juhtiv roll Suurbritannia monarhia rituaalides, kultuuriloos ja kollektiivses mälus. Selle gooti arhitektuur, tähtsad haudad, muusikaline traditsioon ja võime talletada riigi suurimaid hetki teevad sellest ühe Londoni olulisema ja külastamist väärt paiga.