Püha Edward Tunnistaja – Inglismaa kuningas 1042–1066

Püha Edward Tunnistaja (1003–1066) — Inglismaa kuningas 1042–1066. Avastage tema elu, valitsemine, tagasitulek Normandiasse, troonivõimud ja mõju keskaegsele Inglismaale.

Püha Edward Tunnistaja (u. 1003 – 5. jaanuar 1066) oli Inglismaa kuningas 8. juunist 1042 kuni 5. jaanuarini 1066 pKr. Ta oli Æthelred "Mõttetule" (Æthelred the Unready) ja Emma Normandialase poeg ning kasvas osa oma noorusajast üles Normandias, mis hiljem mõjutas tema suhteid ja poliitilisi valikuid Inglismaal. Edwardi nime järel levinud epiteet "Tunnistaja" (the Confessor) rõhutab tema mainet kui pühameest ja palvetajat.

Varane elu ja pagulus

Edward viibis pikalt põgenikuna Normandias pärast Taani vallutusi Inglismaal 1010.–1016. aastatel. Ta läks Normandiasse koos oma ema Emma Normandialasega ning seal kasvas ta üles kui ühe tuntuma Anglo-Normandi perekonna liige. Edward veetis mitu aastat Normandias, mis aitas tal hoida tihedaid sidemeid nõrgemaid- ja tulevaste Normandia toetajatega.

Tagasi Inglismaale ja kroonimine

Anglosaksi aadlikud kutsusid Edwardi 1041. aastal tagasi Inglismaale. Ta saabus ning ühines oma poolvenna Harthacnut'i õukonnaga; Anglosaksi kroonika kohaselt vannutati mõlemad koos kuningaks. Pärast Harthacnut'i surma 8. juunil 1042 tõusis Edward troonile. Kroonimisega seotud allikad rõhutavad tema esialgset populaarsust: "enne kui ta [Harthacnut] maeti, valis kogu rahvas Londonis Edwardi kuningaks". Edward krooniti 3. aprillil 1043 Winchesteri katedraalis.

Valitsusaeg ja poliitika

Edwardi valitsusaeg oli rahulikuma vägivalla ja suhtepüüdluste periood võrreldes varasemate aastakümnetega, kuid see ei olnud poliitiliselt lihtne. Tema valitsemine iseloomustas:

• Suhete tasakaalustamist anglosakside ja Normandia võimukommetega — Edwardile meeldisid Normandia nõunikud ja preestrid, mistõttu tõusid Normandia mõjutajad tema õukonda.
• Rivaalitsemist mõjuvõimsate anglosaksi suguvõsade, eelkõige Godwinite perekonnaga. 1051–1052 puhkenud konflikt Earl Godwini ja trooni nõuandjate vahel viis Godwinite tugevnemiseni pärast lühikest pagendust ja hilisemat leppimist.
• Kiriku ja kloostrite toetust — Edward oli tuntud oma pühendumuse ja annetuste poolest kirikule ning alustas või toetas mitmeid ehitusprojekte ja kloostrite reforme.

Isiklik elu ja Westminsteri ehitus

Edward abiellus 1045 Edith Wessexi hertsoginna (Eadgifu/Eadgith), Earl Godwini tütrega, mille kaudu ta püüdis luua liitu tugeva anglosaksi suurperekonnaga. Abielust lapsi ei sündinud, mis jäigi peamiseks lõpp-päranditüli põhjuseks.

Üks Edwardi tähtsamaid arhitektuurilisi ja religioosseid ettevõtmisi oli Westminsteri kiriku (hilisem Westminstermäe klooster) ehitamine. Uue kiriku aluse panemine ja selle pühitsemine seoti tema nimega; uus kuninglikkirk oli valmis enne tema surma ja pühitseti 28. detsembril 1065.

Surm ja pärandikonflikt

Edward suri talvel 1066 Westminsteris. Tal puudus pärija, mistõttu tekkis tema surma järel tõsine võimukriis — peamised pretendentideks osutusid kolm välismängijat ja üks sisemine kandidaat:

• Harold Godwinson — tugev anglosaksi suurmõõk ja riigisiseselt toetatud võimupealik, kes krooniti kiiresti pärast Edwardi surma.
• William, Normandia hertsog — väitis, et Edward oli talle kuningriigi lubanud ning et Harold oli troonile asudes andestanud või tõrjunud normannide õiguse.
• Harald Hardrada, Norra kuningas — esitas nõude põhinedes varasematel norra-angleerika lepingutel ja veresuhetele.
• Edgar Ætheling — Edwardi noorem sugulane ja anglosaksi aadli potentsiaalne esindaja, kellel ei olnud aga piisavalt jõudu troonile asumiseks.

See pärandikonflikt viis 1066. aastal Inglismaa vallutamiseni Normandia hertsogi William poolt (viktiliselt tuntud kui 1066. aasta normannide vallutus), mis muutis Inglismaa poliitilist, keelelist ja kultuurilist maastikku fundamentaalselt.

Kanoniseerimine ja kultus

Edwardi kuulsus pühakuna kasvas pärast tema surma tänu tema tuntud pühendumusele, heategevusele ja kuninglikule vaoshoitusele. Ta kanoniseeriti 1161 paavst Aleksander III poolt ning tema kultus meeldis nii kuninglikule majapidamisele kui ka paljudele kirikutele. Tema haua juurde Westminsteris tuli kaua palverändurid.

Oluline pärand

Edward Tunnistaja pärand on vastuoluline: tema isiklik pietyet ja kiriklikud initiatiivid jätsid märgatava kultuuripärandi (sh Westminsteri tähtsus kuningliku monumendina), kuid tema puudumine pärijast ja poliitiline kallutatus mõjutas otseselt Inglismaa saatust ja aitas käivitada sündmuste jada, mis viis normannide vallutuseni. Ajalooliselt nähakse teda sageli kui viimast "anglosaksi" kuningakujundit, kelle surm tähistas vanade võimustruktuuride lõppu ja uue ajastu algust.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli püha Edward Ristija?

K: Mitu inimest nõudis trooni pärast Edwardi surma?

K: Millise lubaduse andis Edward igale troonile pretendeerijale?

K: Kus veetis Edward mitu aastat, enne kui ta 1041. aastal Inglismaale tagasi kutsuti?

K: Kelle majapidamisse Edward sai Inglismaale tagasi tulles?

Küsimus: Millal krooniti Edward Inglismaa kuningaks?

Küsimus: Kuidas reageeris rahvas, kui Edward krooniti kuningaks?

Otsing