Harald Hardrada – Norra kuningas (ca 1015–1066) elulugu

Harald Sigurdsson oli tuntud ka kui Norra Harald ( vanapõhja keeles: Haraldr Sigurðarson; umbes 1015 - 25. september 1066). Teda kutsuti ka Hardrada ( vanapõhja keeles: harðráði, tänapäeva norra keeles: Hardråde ("karm nõuandja" või "kõva valitseja")).

Harald oli Norra kuningas (Harald III) aastatel 1046-1066. Samuti nõudis ta edutult Taani trooni kuni 1064. aastani ja Inglismaa trooni 1066. aastal. Enne kuningaks saamist oli Harald veetnud umbes viisteist aastat pagenduses palgasõduri ja sõjaväeülemana Kiievi-Venemaal ja Varangikaardiväe koosseisus Bütsantsi impeeriumis.

Viieteistkümneaastaselt, 1030. aastal, võitles Harald koos oma poolvenna Olafiga Cnut (Canute) vastu. Olaf püüdis tagasi saada Norra trooni, mille ta oli kaks aastat varem Taani kuningale Cnut Suurele kaotanud. Lahingus said Olaf ja Harald lüüa Cnutile lojaalsete vägede poolt. Harald sunniti pagendusse Kiievi-Venemaale (Venemaa varane vorm). Pärast mõnda aega suurvürst Jaroslav Targa armees liikus ta koos oma kaaslastega 1034. aasta paiku edasi Konstantinoopolisse. Konstantinoopolis juhatas ta Bütsantsi Varangia kaardiväge.

Harald sai Bütsantsi impeeriumi ajal rikkaks. Ta saatis raha hoiule Jaroslavile Kiievi-Venemaale. Lõplikult lahkus ta Bütsantsist 1042. aastal. Ta saabus tagasi Kiievi-Venemaale, et valmistada ette oma kampaaniat Norra trooni tagasivõitmiseks. Tema äraolekul oli trooni saanud Olafi ebaseaduslik poeg Magnus Hea. Magnusest oli saanud ka Taani kuningas.

1046. aastal ühendas Harald oma jõud Magnuse rivaali, Taani pretendendi Sweyn II-ga Taanis, ja alustas Taani rannikul rüüsteretki. Magnus, kes ei tahtnud oma onu vastu võidelda, nõustus Haraldiga kuningavõimu jagama, kuna Harald omakorda jagas temaga oma varandust. Kaasvalitsemine lõppes järsku järgmisel aastal, kui Magnus suri, nii et Haraldist sai Norra ainuvalitseja.

Siseriiklikult purustas Harald kogu opositsiooni ja visandas Norra liidu riikliku võimu alla. Haraldi valitsemisaeg oli tõenäoliselt suhteliselt rahulik ja stabiilne ning ta rajas elujõulise mündimajanduse ja väliskaubanduse. Tõenäoliselt püüdes taastada Cnut'i "Põhjamere impeeriumi", nõudis Harald ka Taani trooni ning veetis peaaegu iga aasta kuni 1064. aastani Taani rannikul rüüsteretki tehes ja oma endise liitlase Sweyniga sõdides. Kuigi need sõjakäigud olid edukad, ei suutnud ta kunagi Taanit vallutada.

Varsti pärast seda, kui Harald oli loobunud oma nõudmistest Taanile, lubas endine Northumbria krahv Tostig Godwinson, Inglise kuninga Harold Godwinsoni vend, Haraldile truudust ja kutsus teda Inglismaa troonile. Harald tungis 1066. aasta septembris Põhja-Inglismaale 10 000 sõjaväelase ja 300 pikklaevaga, rüüstas rannikut ja võitis Fulfordi lahingus Yorki lähedal Northumbria ja Mercia inglise piirkondlikke vägesid. Kuigi esialgu oli Harald edukas, sai Harold Godwinsoni vägede rünnakus Stamfordi silla lahingus, mis hävitas peaaegu kogu tema armee, lüüa ja hukkus. Kaasaegsed ajaloolased on sageli pidanud Haraldi surma, mis lõpetas tema sissetungi, viikingiaja lõpuks. Kuulus anglosaksi kroonika kajastab neid sündmusi.

Varane taust ja perekond

Harald nació umbes 1015. aastal. Ta oli pärit Norra kõrgema aadli hulka: tema isa oli kohalik väejuht Sigurd Syr ja ema Åsta (nimi on mainitud vanades allikates). Harald oli poolvend kuningas Olaf II (hilisem pühak Olafi) ning osales noorukina tema väetegevuses, sealhulgas 1030. aasta lahingus Stiklastadis, kus Olaf langes ja Harald pidi põgenema.

Pagendus, Kiiev ja Bütsants

Pärast kaotust läks Harald pagendusse. Ta veetis aega Kiievi-Venemaal, kus teenis suurvürsti Jaroslav Targa juures ning jätkas seejärel Konstantinoopolisse. Seal astus ta Bütsantsi Varangia kaardiväe ridadesse – palgasõdurite väkke, kus teenis hiljem kõrgel kohal. Sõna- ja sagaallikad annavad talle kõrge positsiooni Varangide seas; ta teenis relvastuste, palga ja röövidega ning kogus märkimisväärse vara. Suurt osa oma rikkusest saatis ta hoiule Kiievi Jaroslavile, nagu varasem tekst mainib.

Tagasipöördumine ja võimuletulek

Harald naasis Läänemaale 1042. aasta paiku, kui olukord Skandinaavias muutus. Norra troonil oli tol ajal Magnus, Olafi poeg (Magnus Hea). 1046. aastal saavutati kokkulepe, mille käigus Harald jagas võimu Magnusega – allikad nimetavad seda tihti kaasvalitsemiseks. Magnuse surma järel järgmisel aastal jäi Harald ainuvalitsejaks (allikate täpsed kuupäevad võivad erineda).

Valitsemise ajal keskendus Harald riigi siseseks tugevdamiseks: ta murdis maha mässulised hõimujuhid ja kohaliku võimu allesjäänud fragmendid, püüdes koondada võimu kuninga kätesse. Ta edendas mündirahandust ja kaubandust, mis aitasid Norra majandust stabiliseerida ja siduda seda laiemate Põhjameri-äärsete võrgustikega.

Välispoliitika – Taani ja Põhjamere ambitsioonid

Haraldi välispoliitika oli agressiivne ja püsiv: ta püüdis taastada või vähemalt säilitada võimu Põhjamere ümbruses, mis oli varem Cnut Suure all ühtsustunud. Selle eesmärgi nimel korraldas ta aasta-aastalt retki Taani rannikule ja sattus pidevasse vastasseisu Taani kuningaga Sweyn II-ga (Sweyn). Need konfliktid kestsid kuni umbes 1064. aastani, mil saavutati rahu – Haraldi nõuded Taani troonile jäi lõpuks loobutuks. Need sõjakäigud tõid küll kasu ja oli kohti, kus ta võitis, kuid Taanit vallutada tal ei õnnestunud.

1066: Inglismaa sissetung ja hukkumine

1066 oli Haraldi elu viimane ja kuulsaim aasta. Tostig Godwinson, Northumbria endine krahv ja Harold Godwinsoni vend, kutsus Haraldi abi ning pakkus toetust Inglismaa trooni õiguslikule pretensioonile. Harald kogus suure armee ja laevastiku (sagade ja hilisemate allikate arvud – näiteks 10 000 meest ja 300 laeva – on tõenäoliselt liialdatud) ning maandus Põhja-Inglismaal.

Ta saavutas kiire edu: 20. septembril 1066 alistas ta Fulfordi lahingus Yorki lähedal kohalikud vürstid. Kuid vaid paar päeva hiljem läks olukord teisiti. Inglismaa kuningas Harold Godwinson ruttas lõunast oma vägedega põhja ja ründas Haraldi ootamatult Stamford Bridge'i juures. 25. septembril 1066 toimunud lahingus said Harald ja tema liitlane Tostig surma ning suurem osa Norra vägedest hävitati või vangistati. Haraldi surm tõmbas joone alla tema viimasele vägivallakatsele – see sündmus tähistatakse tihti ühelt poolt viikingiaja lõpu ja teisalt Inglismaa ajaloo pöördepunktina, sest mõned kuulsad võitlejad ja ressursid jäid pärast seda kättesaadavaks Normandia sissetungiks kaks nädalat hiljem.

Järeltulek ja pärand

Kuigi Haraldi ja tema armee hävitamine Inglismaal lõpetas ühe suurima Põhjameri-ambitsiooni, jäi tema pärand Norra ajaloos tähelepanuväärseks. Ta keskendas ja tugevdas kuningavõimu, edendas rahandust ja kaubandust ning oli viimaste suurejooneliste viikingisõdade juht, mida sageli seostatakse viikingiaja lõppemisega Lääne-Euroopas. Tema pojast Olaf Kyrre sai hiljem Norra kuningas, kelle valitsemisajal (1067–1093) jätkus riigi stabiliseerumine ja kristluse kinnistumine.

Allikate hulgas on nii kaasaegseid kronikaid (näiteks anglosaksi kroonika) kui ka hilisemaid norra saagasid, mis Haraldi elu sageli suurejooneliselt üle värvivad. Tänapäeva ajaloolased kasutavad kritiseerivamat lähenemist: nad püüavad eristada faktipõhist teavet saagakirjanduse ja lateraalsete allikate vahel, hinnates Haraldi saavutusi ja ebaõnnestumisi objektiivsemalt.

Iseloomustus ja tähendus

• Juht ja sõjapoliitik: Harald oli ambitsioonikas, julge ja kogenud sõjaväeline juht, kes kasutas nii väeväge kui diplomaatilisi liite.
• Riigi tugevdamine: tema valitsemine aitas koondada Norra poliitilist võimu kuninga kätte ja arendada majanduslikke sidemeid Läänemere ja Põhjameri piirkonnaga.
• Kultuuriline kuju: Harald Hardrada on saanud legendaarse staatuse nii norra saagakirjanduses kui laiemas Euroopas – tema surm Stamfordi silla lahingus on ajaloo üks silmapaistvamaid sündmusi 11. sajandil.

Haraldi elu ühendab endas nii varase keskaja paljusid tahke: sõjalise rännakud, palgasõjalise teenistuse globaalses mõõtkavas, võimu koondamise pingutused ning ühtlasi üht ajaloolist murdepunkti, mis viis viikingiajast ja varakeskaja rahvusriikide kujunemisest edasi järgmiste sajandite Euroopa arengusse.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Harald Sigurdsson?

K: Millega tegeles Harald enne kuningaks saamist?

K: Kuidas sai ta Bütsantsi impeeriumis veedetud aja jooksul rikkaks?

K: Kes oli Magnus Hea?

K: Milles leppisid Magnus ja Harald kokku, kui nad jõudsid kokku?

Otsing