Anglosaksid
Anglosaksid olid 5. sajandi keskpaigast kuni normannide vallutuseni 1066. aastal Inglismaal elanud domineeriv rahvas. Nad rääkisid germaani keeli ja Bede nimetab neid kolme võimsa hõimu järeltulijateks. Need olid inglased, saksid ja juudid. Nende keel, anglosaksi või vanainglise keel, pärines läänegermanistlikest murretest. See muutus umbes alates 11. sajandist keskinglise keeleks. Vanainglise keel jagunes neljaks peamiseks dialektiks: Läänesaksi, mertsaksi, northumbri ja kenti keelde.
Anglosaksid tõrjusid osaliselt välja keldi hõimud, kes elasid Briti saartel enne nende tulekut. Nad ei vallutanud kunagi Walesi, kuid anglosaksi kuningad nõudsid aeg-ajalt ülemvõimu. Algselt tulid anglosaksiidid Suurbritanniasse sõdalastena, kuid teised tulid rahumeelselt, et saada põllumeesteks.
Sutton Hoo'st leitud kuulus kiiver kuulus tõenäoliselt Ida-Anglia kuningale Raedwaldile umbes 625. aastal pKr. See põhineb Rooma paraadikiivri kujundusel ja sellel on samasugused kaunistused nagu vanast Uppsalast leitud kaasaegsetel Rootsi kiivritel (Briti muuseumist).
Peamised anglosaksi kuningriigid umbes 600 m.a.j.
Beowulfi esimene lehekülg
Anglosaksi migratsioon
Ei ole teada, kui palju anglosakslasi tegelikult 4. ja 6. sajandi vahel pKr. Suurbritanniasse saabus. Paljudes allikates väidetakse, et anglosaksi asunikke saabus suur hulk. Selle mõju ei ole selge. Osa brittidest oleks kolinud lääne poole, Walesi suunas. Teised võisid liikuda mandri-Euroopasse. Anglosaksi keelest, vanainglise keelest, sai inglise kuningriikide keel. Mõned keldi sõnad olid samuti osa anglosaksi keelest.
Uuemad arheoloogilised ja ajaloolised uuringud näitavad, et enamik anglosaksi Inglismaa elanikest olid britid. Selle asemel, et kuhugi ära ajada, sulasid anglosaksiidid brittidega kokku. Seda teooriat toetavad tõendid briti nimedest anglosaksi perekondades ja kuninglikes perekondades. Ränne võis olla ka pigem valitseva klassi funktsioon ja maal elavaid inimesi see sageli ei mõjutanud.
Inglid, saksid ja juutid
Bede oli see, kes identifitseeris sissetungijad kui inglased, saksid ja juudid. Kuid mõnikord kasutas ta oma kirjutiste eri osades samade inimeste kohta inglaste ja sakslaste nimetusi. I raamatu 15. peatükis ütles ta, et kuningas Vortigerni kutsel tulid "inglased või saksid" Britanniasse kolme pikelaevaga. Kaasaegsed autoriteedid kinnitavad, et inglased, saksid, friisid ja mõned juudid tulid Inglismaale selle rändeperioodi jooksul. Inglismaal ei olnud inglaste ja sakslaste hõimude vahel olulisi erinevusi. Kent erines kultuurilt teistest Inglismaa osadest ja seal elasid juudid. Kuid Kent puutus hiljem kokku nende Euroopa piirkondadega, kust nad olid tulnud, ja see võib seletada mõningaid erinevusi.
Arheoloogid on tunnistanud, et teatud ehtemallid on tüüpilised Põhja-Euroopa angliaansetele, saksi ja juudi piirkondadele. Miks aga riigi kohta hakati kasutama Inglismaa nime ja keele kohta inglise keelt, ei ole selge. Vanainglise keeles nimetavad inimesed end Engle'iks. Ladina keeles oli see Angli. Miski ei viita sellele, et inglased moodustasid suurema osa germaani rahvastest. Inglismaa nime, millest sai "Inglismaa", kasutati regulaarselt 11. sajandil.
Keldi sõnad anglosaksile
Briti põliselanikud, kes kirjutasid nii ladina kui ka kõmri keeles (keldi keeles), nimetasid neid sissetungijaid sakslasteks või saesoniteks. Viimane nimetus on tänapäevalgi kasutusel walesikeelses sõnas inglaste kohta, Saeson, inglise keeles, Saesneg, ja Inglismaaga seotud asjade kohta, Seisnig. Šoti gaeli keeles on sõna inglise rahva kohta saesonach ja iiri keeles Sasanach.
Art
Anglosaksi kunst enne Alfredi aega (valitses 871-899) on segu anglosaksi ja keldi tehnikatest ja stiilidest. Sutton Hoo aare on suurepärane näide väga varajasest anglosaksi metallitööst ja ehetest. See pärineb 7. sajandi alguse kuninglikust hauast. Alfredi ja normannide vallutuse vahelisel perioodil kujunes kunstis välja selge anglosaksi stiil. See oli osaliselt tingitud inglise majanduse ja kultuuri elavnemisest pärast viikingite rüüsteretkede lõppu. See hilisem stiil näib olevat seotud Lääne-Euroopa suundumustega.
Anglosaksi kunsti tuntakse tänapäeval peamiselt valgustatud käsikirjade kaudu. Käsikirjad ei olnud ainus anglosaksi kunstivorm, kuid neid on säilinud palju rohkem kui muud liiki objekte. Inimesed pidasid tollases Euroopas anglosaksi kullakunsti ja tikkimistööd eriti peeneks. Kõige levinum näide anglosaksi kunstist on nende mündid. Anglosaksi kunstnikud tegelesid ka freskode, elevandiluuga, kivilõigete, metallitööde ja emailiga, kuid neist on säilinud vähe.
Anglosaksi ehted
Pentney varandus: 9. sajandi alguse hõbeprossid
Kirjandus
Vanainglise kirjandusteoste hulka kuuluvad eeposed, elulood, jutlused, piiblitõlked, juriidilised teosed, kroonikad, mõistatused ja muud. Kokku on sellest ajastust säilinud umbes 400 käsikirja.
Väga kuulus teos sellest perioodist on luuletus "Beowulf". See on saavutanud Suurbritannias rahvuseepose staatuse. Anglosaksi kroonika on oluline varase inglise ajaloo kogumik. Cædmoni hümn 7. sajandist on varaseim tõestatud (vana)inglise keele kirjanduslik tekst. Üks väärtuslikumaid ja olulisemaid anglosaksi ajaloo allikaid on Bede's Ecclesiastical History of the English Nation.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid anglosaksiidid?
V: Anglosaksid olid valitsev rahvas, kes elas Inglismaal alates 5. sajandi keskpaigast pKr kuni normannide vallutuseni 1066. aastal. Nad rääkisid germaani keeli ja Bede nimetab neid kolme võimsa hõimu - inglaste, sakslaste ja juutide - järeltulijateks.
K: Mis keelt nad rääkisid?
V: Anglosaksid rääkisid läänegermaani murret, mida nimetatakse vanainglise keeleks või anglosaksi keeleks. See muutus umbes alates 11. sajandist kesk-inglise keeleks. Vanainglise keel jagunes neljaks peamiseks murdeks - läänesaksi, mertsaksi, northumbri ja kenti murdeks.
K: Kuidas asendasid nad keldi kultuuri Inglismaal?
V: Kaasaegsed ajaloolased ei arva, et anglosaksid tõrjusid keldid ära, vaid et nad muutusid Inglismaal neile ülemklassiks ja keldid said seejärel osaks anglosaksi kultuurist.
K: Kas nad vallutasid Walesi?
V: Ei, mõned anglosaksiidid tulid Suurbritanniasse sõdalastena, kuid teised tulid rahumeelselt, et saada põllumeesteks või kasvatada peresid. Kuningad nõudsid aeg-ajalt ülemvõimu, kuid ei vallutanud kunagi Walesi.
K: Kust tuli nende keel?
V: Nende keel, vanainglise keel ehk anglosaksi keel, pärines läänegermaani murretest. See muutus umbes 11. sajandist alates keskinglise keeleks ja jagunes neljaks peamiseks murdeks - läänesaksi, mertsaksi, northumbri ja kenti murdeks.
K: Kes tuvastas need kolme võimsa hõimu järeltulijad?
V: Bede määratles neid kolme võimsa hõimu - inglaste, sakslaste ja juutide - järeltulijatena.
