1066: Normannide vallutus Inglismaal ja neli kuningat

1066 oli aasta, mis tõi Inglismaal suuri muutusi. Selle aasta jooksul oli maal neli kuningat. Aasta algas anglosaksi võimu all ja lõppes normannide võimu all. See oli ainus kord pärast Rooma-aegset Britanniat, kui kogu riik oli edukalt vallutatud.

Aasta jooksul oli neli kuningat: Edward Tunnistaja (kuni 5. jaanuarini 1066), Harold Godwinson (kuni 14. oktoobrini 1066), Edgar Ætheling (kuni 10. detsembrini 1066) ja lõpuks William I, Normandia hertsog.

Taust ja troonivaidlus

Edward Tunnistaja surm 5. jaanuaril 1066 jättis Inglismaa trooni küsimuse lahtiseks ja tekitas järsu võimuvaakumi. Riigi kõrgeim nõukoda (witan) valis troonile Harold Godwinsoni, kes oli tugev ja mõjukas riigimees. Sama ajal esitasid nõude troonile ka teised vägevad isikud: Normandia hertsog William, kes väitis, et Edward oli talle kunagi trooni lubanud ning et Harold oli sellele lubadusele truudust vannutades reetnud; ja Norra kuningas Harald Hardrada, kes soovis laiendada oma võimu ja kasutas varasemaid lepinguid kui aluspõhja oma nõudmistele.

Peamised sündmused 1066. aastal

• 5. jaanuar: Edward Tunnistaja surm — troonivaidlus algab.
• 6. jaanuar: Harold Godwinson kroonitakse Inglismaa kuningaks (witan toetas teda).
• 25. september: Harold purustab Norra kuninga Harald Hardrada ja Tostig Godwinsoni väed Stamford Bridge lahingus; Hardrada ja Tostig langevad.
• 28. september: William maandub Pevenseys ja algab tema invasioon Lõuna-Inglismaal.
• 14. oktoober: Toimub Hastingsi lahing (Battle of Hastings) — Harold Godwinson langeb lahingus ja tema väed jäävad alla; see on pöördepunkt, mis otsustab Inglismaa saatuse.
• oktoober–detsember: William läbib kiire kampaania, vallutab peamised linnad ja nõuab vasallide alistumist; Edgar Ætheling kuulutatakse lühiajaliselt kuningaks, kuid tal puudub reaalne võim ja toetus.
• 25. detsember 1066: William kroonitakse Inglismaa kuningaks Westminsteri kloostris — tema valitsus algab ametlikult.

Mõju ja tagajärjed

Normannide vallutus muutis Inglismaa poliitikat, ühiskonda, õigust ja kultuuri:

• Normannidest saab uus sõjaline ja feodaalne aristokraatia — suur osa anglosaksi aadlist eemaldatakse ja nende maad antakse normannidest vasallidele.
• Keel ja kultuur puutuvad kokku: ladina-prantsuse keele ja normannifransuse mõju inglise keele arengule on pikaajaline, mis viib hiljem kesk- ja uusanglise keele kujunemiseni.
• Tugevdatakse keskset riigivõimu; rajatakse palju motte-ja-bailey tüüpi losse, et tagada vägede kontroll ja julgeolek.
• Religioossed ja haldusreformid: kirikulinnuste asemele tulevad normannidest piiskopid ja kloostrid; ametnikud, maksu- ja haldussüsteem muutuvad.
• Repressioonid ja rahutused – näiteks põhjapoolsetes maakondades toimunud ülestõusude mahasurumine ja nn „Harrying of the North” põhjustasid suuri inim- ja varakahjusid.
• Tõsiseltvõetav administratsiooniline aruanne — Domesday Book (1086) on hiljem katse kaardistada maapealset varandust ja maksukoormust uues normannide haldussüsteemis.

Miks on 1066 oluline?

1066 märgib Inglismaa ajaloo keerukat pöördepunkti: ühe aastaga vahetus riigi ülemvõim, mis muutis valitseva klassi, õigussüsteemi ja kultuurilist suunda. Normannide vallutus ei olnud lihtsalt väikevõimu vahetus, vaid tõi kaasa sügavad ja püsivad muutused, mille mõjud on tuntavad veel sajandeid hiljem.

Otsing