Edgar Aethling (või Edgar Ætheling, umbes 1051 – umbes 1126) oli pärast Edward Konfessori surma 1066. aastal Inglismaa troonile pretendeeriv kandidaat. Edgar oli inglaste seas populaarne valik, sest ta oli inglane ja Edmund Ironside'i pojapoeg. Pealkiri "Ætheling" tähendas anglosaksi kontekstis troonipretendenti või kuningliku päritoluga meest, mistõttu Edgarit peeti loomulikuks pärijaks pärast Edwardi surma.

Perekond ja varajane elu

Edgar sündis Ungaris, sest tema isa oli seal paguluses. Kui Edgar oli viieaastane, naasis tema isa, pagendatud Edward, Ungarist Inglismaale — see tagasipöördumine toimus ajavahemikus, mil Inglismaa troonil oli taas Edward Konfessor. Pagendatud Edward oli varem sunnitud riigist lahkuma viikingite ja teiste poliitiliste pingete tõttu. Varsti pärast tagasipöördumist suri Edgari isa salapärastel asjaoludel; see jättis noore Edgari ilma otsestest isaõiguslikest tugisambadest.

1066. aasta sündmused ja troonipretensioon

Pärast Edward Konfessori surma 1066. aastal tekkis Inglismaal keeruline võimuvaakum. Mitmed inglaste hõimujuhid ja aadlikud pidasid Edgarit seaduslikuks pärijaks, sest tal oli anglosaksi verejoon ja seos Edmund Ironside'iga. Osa rahvuslikult meelestatud aadlitest toetas teda ning teda nimetati mõnikord kuningaks, kuid Edgar ei saanud kuningaks kroonitud ega suutnud trooni reaalselt kindlustada. Samal aastal vallutas Inglismaa Normandia hertsog William, kes krooniti williamite võimu all kuningaks — see muutis Edgari positsiooni määravaks, kuid mitte ülemvõimsaks.

Põgenik, mässud ja kokkulepped

Pärast normannide võimu kindlustamist jäi Edgar keskseks figuuriks inglaste vastuhakus. Ta kasutas varjupaika ja toetas mässulisi, pöördudes mitmel korral pagendusse või varjule šoti kuninga juures. Ajaloolased viitavad, et Edgar osales 1068–1070. aastatel erinevates ülestõusulistes tegevustes ja püüdis koordineerida inglaste, šotlaste ja mõnikord taanlaste abi, et normannide vastane võit saavutada. Kuigi mõningaid rünnakuid ja ülestõuse juhtis või toetas Edgar, ei õnnestunud neil normannide kontrolli murda.

Edasi elu ja misjonärlikud sidemed

Pärast pikka perioodi poliitilist rännet ja mõningast pagenduses viibimist leppis Edgar lõpuks mõnevõrra normannide võimuga ja osales hiljem Inglismaa poliitikas viisil, mis ei ähvardanud enam otseselt trooni. Tal on kirjalikke tunnistusi, et ta viibis mõnikord Normandia/aegse Inglismaa õukonna lähedal ning mõnede allikate järgi sai temast madalamate positsioonide omanik või visandlik nõunik erinevate kuningate ajal. Tema õde (hilisem Šoti kuninganna) abiellus Šoti kuninga Malcolmiga, mis sidus Edgari perekonna Šotimaaga ja mõjutas piirkondlikke suhteid.

Pärand ja surm

Kuigi Edgar Aethling ei saavutanud kuningakrooni ega kunagisteks valitsejaks, jäi ta tähendusrikkaks sümboliks inglaste vastupanus ja anglosaksi õigusjärgnevuses. Ta on sageli mõeldud kui viimane tõsiselt arvestatav anglosaksi troonipretendent enne normannide täielikku ülemvõimu kehtestumist. Edgari surm on dateeritud umbkaudu aastasse 1126; täpne surmaaeg ja asukohad on allikates ebatäpselt kajastatud, kuid tema elu oli oluline sillaehitajana anglosaksi mineviku ja normanniaegsuse vahel.