Edgar Aethling (u.1051–u.1126) – Inglismaa troonipretendent 1066
Edgar Aethling (või Edgar Ætheling, umbes 1051 – umbes 1126) oli pärast Edward Konfessori surma 1066. aastal Inglismaa troonile pretendeeriv kandidaat. Edgar oli inglaste seas populaarne valik, sest ta oli inglane ja Edmund Ironside'i pojapoeg. Pealkiri "Ætheling" tähendas anglosaksi kontekstis troonipretendenti või kuningliku päritoluga meest, mistõttu Edgarit peeti loomulikuks pärijaks pärast Edwardi surma.
Perekond ja varajane elu
Edgar sündis Ungaris, sest tema isa oli seal paguluses. Kui Edgar oli viieaastane, naasis tema isa, pagendatud Edward, Ungarist Inglismaale — see tagasipöördumine toimus ajavahemikus, mil Inglismaa troonil oli taas Edward Konfessor. Pagendatud Edward oli varem sunnitud riigist lahkuma viikingite ja teiste poliitiliste pingete tõttu. Varsti pärast tagasipöördumist suri Edgari isa salapärastel asjaoludel; see jättis noore Edgari ilma otsestest isaõiguslikest tugisambadest.
1066. aasta sündmused ja troonipretensioon
Pärast Edward Konfessori surma 1066. aastal tekkis Inglismaal keeruline võimuvaakum. Mitmed inglaste hõimujuhid ja aadlikud pidasid Edgarit seaduslikuks pärijaks, sest tal oli anglosaksi verejoon ja seos Edmund Ironside'iga. Osa rahvuslikult meelestatud aadlitest toetas teda ning teda nimetati mõnikord kuningaks, kuid Edgar ei saanud kuningaks kroonitud ega suutnud trooni reaalselt kindlustada. Samal aastal vallutas Inglismaa Normandia hertsog William, kes krooniti williamite võimu all kuningaks — see muutis Edgari positsiooni määravaks, kuid mitte ülemvõimsaks.
Põgenik, mässud ja kokkulepped
Pärast normannide võimu kindlustamist jäi Edgar keskseks figuuriks inglaste vastuhakus. Ta kasutas varjupaika ja toetas mässulisi, pöördudes mitmel korral pagendusse või varjule šoti kuninga juures. Ajaloolased viitavad, et Edgar osales 1068–1070. aastatel erinevates ülestõusulistes tegevustes ja püüdis koordineerida inglaste, šotlaste ja mõnikord taanlaste abi, et normannide vastane võit saavutada. Kuigi mõningaid rünnakuid ja ülestõuse juhtis või toetas Edgar, ei õnnestunud neil normannide kontrolli murda.
Edasi elu ja misjonärlikud sidemed
Pärast pikka perioodi poliitilist rännet ja mõningast pagenduses viibimist leppis Edgar lõpuks mõnevõrra normannide võimuga ja osales hiljem Inglismaa poliitikas viisil, mis ei ähvardanud enam otseselt trooni. Tal on kirjalikke tunnistusi, et ta viibis mõnikord Normandia/aegse Inglismaa õukonna lähedal ning mõnede allikate järgi sai temast madalamate positsioonide omanik või visandlik nõunik erinevate kuningate ajal. Tema õde (hilisem Šoti kuninganna) abiellus Šoti kuninga Malcolmiga, mis sidus Edgari perekonna Šotimaaga ja mõjutas piirkondlikke suhteid.
Pärand ja surm
Kuigi Edgar Aethling ei saavutanud kuningakrooni ega kunagisteks valitsejaks, jäi ta tähendusrikkaks sümboliks inglaste vastupanus ja anglosaksi õigusjärgnevuses. Ta on sageli mõeldud kui viimane tõsiselt arvestatav anglosaksi troonipretendent enne normannide täielikku ülemvõimu kehtestumist. Edgari surm on dateeritud umbkaudu aastasse 1126; täpne surmaaeg ja asukohad on allikates ebatäpselt kajastatud, kuid tema elu oli oluline sillaehitajana anglosaksi mineviku ja normanniaegsuse vahel.
Inglismaa kuningriik
Edward Rüütli, kellel ei olnud lapsi, oli lubanud trooni oma vennapojale Edward Eksiilile, oma lähimale elavale sugulasele. 1057. aastal leidsid kuninga käskjalad Ungaris elava Edward Pagulase, tema naise Agatha, nende kaks tütart ja poja Edgari. Edward nõustus naasma Inglismaale ja tõi oma pere kaasa. Kuid mõni päev pärast nende saabumist Edward tapeti. Edgar oli sel ajal vaid viieaastane. Kui Edward Rüütli suri, oli Edgar veel noor (15-aastane) ja tal puudusid kogemused, raha ja sõdurid. Inglismaa juhid ootasid rünnakuid Norrast ja Normanniast. Nendes tingimustes ei olnud Edgar hea valik kuningaks. Inglismaa anglosaksi Inglismaal määras kuninga järeltulija Witenagemot (Witan), tarkade meeste nõukogu.
Kuigi Edgar oli Etheling (kuningliku perekonna prints), ei olnud ta troonipärija. See nimetus oli anglosaksi Inglismaal tundmatu. Kuningas võis soovitada oma järeltulijat, kuid tegeliku kuningavaliku tegi Witan. Esimene asi, mida Witan tegi, oli valida Edwardi õepoeg Harold Godwinson järgmiseks kuningaks. Samal päeval, mil Edward Rüütel maeti, krooniti Harold Godwinson kiiruga Westminsteri kloostris kuningaks.
Üheksa kuud hiljem, 14. oktoobril 1066 Hastingsi lahingus langes Harold. Hertsog William puhkas oma armee viis päeva enne Londonisse marssimist. Selle aja jooksul valiti Londonis kuningaks Edgar. Arvati, et kui neil on kuningas, kelle nimi võiks Inglismaad ühendada, siis saab normannide vastu võitlemiseks koguda teise armee. Kuid William võttis oma armeega Inglismaa kontrolli alla, enne kui Edgar sai kroonitud. William kohtus Berkhamstedis inglise juhtidega, sealhulgas Edgariga. Seal võttis William vastu truudusevande ja sai Edgarilt pantvange.
Pärast normannide sissetungi
Kuus kuud pärast Berkhamstedit naasis kuningas William Normandiasse. Et lihtsustada oma Inglismaad valitsema jäänud esindajate olukorda, võttis ta Edgari ja teised endaga kaasa. 1067. aasta lõpus tõi William Edgari tagasi pöördudes Inglismaale. 1068. aasta suvel võttis Edgar oma ema ja õed ning põgenes Šotimaale. Tema õde Margaret abiellus Šotimaa kuninga Malcolm III-ga. Koos Malcolmiga osales Edgar mitmes sõjakäigus Williami, nüüdseks Inglismaa kuninga vastu. Hiljem osales ta ristisõdades. Edgar jäi abiellumata ega saanud kunagi lapsi. Ta elas umbes 1126. aastani (75-aastane). Edgar oli viimane elusolev anglosaksi kuningavõimu meesliige.
Ancestry
Edgar oli otsene järeltulija Wessexi kuningate suguvõsast, mille anglosaksi kroonika viitab dünastia oletatavale 6. sajandi rajajale Cerdicile, mille hulka kuulub ka Alfred Suur. Tema vanaisa, vanavanaisa ja vanavanaisa olid kõik Inglismaa kuningad, enne kui Cnut Suur võttis krooni.
Edgar Athelingi esivanemad | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Edgar Aethling?
V: Edgar Aethling oli 1066. aastal pärast Edward Konfessori surma Inglismaa troonile pretendeerija.
K: Miks oli Edgar inglaste seas populaarne valik?
V: Edgar oli inglaste seas populaarne valik, sest ta oli inglane ja Edmund Ironside'i pojapoeg.
K: Kus Edgar sündis?
V: Edgar sündis Ungaris, sest tema isa oli seal paguluses.
K: Miks oli Edgari isa Inglismaalt pagendatud?
V: Edgari isa oli Inglismaalt pagendatud viikingite valitsemise ajal.
K: Millal naasis Edgari isa Ungarist Inglismaale?
V: Edgari isa naasis Ungarist Inglismaale, kui Edgar oli viieaastane.
K: Mis juhtus Edgari isaga varsti pärast tema tagasipöördumist Inglismaale?
V: Varsti pärast tagasipöördumist suri Edgari isa salapärastel asjaoludel.
K: Millal Edgar Aethling suri?
V: Edgar Aethlingi täpne surmakuupäev ei ole kindel, kuid arvatakse, et ta suri umbes 1126. aasta paiku.