See on Wessexi monarhide nimekiri kuni aastani 927. Hilisemate monarhide kohta vt Inglismaa monarhide loetelu. Paljude hilisemate inglise monarhide üksikasjad on kinnitatud mitmest allikast. Kuid Wessexi varaseimad kuningad on teada ja uuritud tänu mitmetele kirjalikele allikatele, sealhulgas Anglo-Saxon Chronicle, varajaste pühakirjade ning kuninglike genealoogiate kaudu. Wessexi dünastia jooned, valitsemisperioodid ja pärilussuhted on ajaloolaste jaoks peamised lähteallikad, kuigi varasemad perioodid võivad sisaldada legendaarseid või ebakindlaid andmeid.

Taust: Heptarhia ja anglosaksi Inglismaa

Wessex oli üks Briti Heptarhia seitsmest kuningriigist. See on hilisem nimetus, mis anti seitsmele anglosaksi kuningriigile Inglismaal varasel keskajal. Lisaks Wessexile kuulusid sinna Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent ja Sussex. Iga kuningriik oli oma olemuselt erinev — poliitiliselt, sõjaliselt ja kultuuriliselt — ning nende vahel toimusid nii liidud kui ka konfliktid.

Viikingite sissetungid ja Wessexi tõus

865. aastal saabus Ida-Angliasse suur paganlik armee. Ükshaaval löödi anglosaksi kuningriigid taanlaste viikingite) poolt, mis viis paljude idapoolsete ja kirdealade langemiseni. Üheksanda sajandi lõpuks oli Inglismaa varem mitme iseseisva kuningriigina tuntud ala hajumas ja tihti kahanenud ühe või kahe võimsama poliitilise üksuse kontrolli alla. Wessex erines selles osas: see oli ainus suurem anglosaksi kuningriik, mida viikingid ei suutnud täielikult hävitada.

Wessexi tugevnemine sai selgeks Alfredi valitsemise ajal. Alfred Suur (valitses 871–899) korraldas riigi kaitse ümber: ehitati kindlustatud asulaid (burh), reformiti armeed ja mereväge ning tugevdati haldust ja õigussüsteemi. Alfred on tuntud ka õppimise ja kirjanduse toetajana, ta algatas raamatute kopeerimise ja inglise keelde tõlkimise, et tugevdada valitsuse ja kiriku ametnike oskusi. Tema poeg ja järglased jätkasid tööd riigi ühtlustamisel ning lõpuks koondasid Wessexi valitsejad järjest suurema osa Inglismaast enda alla.

  • Peamised Alfredi reformid hõlmasid burh-süsteemi loomist, rahvusväe organiseerimist ja rahanduse stabiliseerimist.
  • Ta toetas kirjalikke allikaid ja seadusi, mis aitasid valitsemist ühtlustada.
  • Alfredi pärand oli aluseks Wessexi dünastia järgnevale ekspansioonile ja lõplikule Inglismaa ühendamisele.

927: Athelstani ja Inglismaa sünd

Alfredi pojapojapojapõlvkondade tööst ning tema otsestest järglastest kasvas välja kuningriik, mille tuumik oli Wessex. Tema pojapoeg Athelstan (valitses laiemalt 924–939) on sageli nimetatud Inglismaa esimeseks kuningaks, sest tema valitsemise ajal (traditsiooniliselt aastaks 927 dateeritud) õnnestus Wessexil ja tema liitlastele saada kontroll üle suure osa saarest, kaasa arvatud Northumbria. See sündmus tähistab tihti Wessexi kuningriigi lõppu eraldiseisva üksusena ning Inglismaa kui poliitilise terviku algust.

Allikad ja ajaloouurimus

Wessexi kuningate aegseid sündmusi ja kronoloogiat toetavad peamiselt Anglo-Saxon Chronicle, vähemtuntud kronograafilised teosed, kirikulised kirjutised ning mündid ja arheoloogilised leiud. Varased sünnipärased loendid (nt Cerdicust ja tema järglastest) on vahel segunenud legendide ja hilisema ideoloogilise rahuloluga, mistõttu iga konkreetne andmepunkt vajab allikakriitikat. Kaasaegsed ajaloolased kombineerivad tekstilisi ja materiaalallikaid, et koostada võimalikult täpne nimekiri Wessexi valitsejatest kuni 927. aastani.

Kui soovite konkreetset nimekirja üksikute monarhide ja nende valitsemisaegadega, sisaldab see artikkel allikapõhiseid andmeid kuni 927. aasta ühinemiseni; hilisemate valitsejate ja nende üksikasjade jaoks vt palun jälle Inglismaa monarhide loetelu.