Ine Wessexist – Wessexi kuningas ja seadustiku looja (688–726)
Ine († 728) oli läänesaksi aadlik, kes oli Wessexi kuningas aastatel 688-726. Ta rajas Wessexi kui tõelise kuningriigi, kehtestades seadustiku. Ta tugevdas kiriku positsiooni Wessexis. Tema pikk valitsemisaeg oli kõige edukam kõigist läänesaksi kuningatest kuni Alfred Suureni.
Taust ja pärand
Tema täpne päritolu on osaliselt ebaselge; allikad ei anna ühemõttelist teavet tema suguvõsa kohta. Ine tuli võimule pärast eelkäija Caedwalla lahkumist ja tuli ruttu tuntuks nii sõjalise tugevuse kui ka administratiivsete uuenduste poolest. Tema valitsemisaeg kestis ligi nelikümmend aastat ning andis Wessexile suurema sisemise stabiilsuse ja haldusliku korralduse.
Valitsemine ja sõjalised tegevused
Ine pidi oma võimu alguses tegelema nii sisevastaste kui piiriäärsete ohtudega. Ta juhtis sõjalisi kampaaniaid rohketes suhetes keldi kõndidega lääne pool (tänapäeva Cornwalli ja Devoni aladel) ning püüdis tagada piiri- ja rannikukindlustuse. Samuti tuli tal taltsutada sisevõitlusi ja vaidlusi pärimisõiguste pärast, mis oli tollal tavaline võimuõpetus.
Seadustiku koostamine
Ine on kuulus oma seadustiku (tuntud kui Ine seadused) poolest, mis koostati tõenäoliselt 7. või 8. sajandi alguses. See seadustik on üks varasemaid säilinud anglosaksi seaduskoodekse ja annab väärtuslikku teavet tolle aja ühiskonna, õiguse ja kiriku positsiooni kohta. Seadustiku peamised teemad olid:
- karistused ja kompensatsioonid (wergild) eri sotsiaalsete seisuste järgi;
- erinevate õigusrikkujate ja varaste karistused;
- pühakoja ja kiriku vara ning vaimulike kaitse ja privileegid;
- perekonnaõiguslikud küsimused ja pärimusnormid;
- piirangud ja sätted orjuse ning tööalaste suhete kohta.
Seadustik tugevdas kuninga autoriteeti ning aitas ühtlustada ja selgitada õigusrutiine eri piirkondades.
Kirik, haldus ja rajatised
Ine toetas kirikut nii seaduste kui ka materiaalsete annetustega. Tema valitsusajal sai oluline areng näiteks vaimulike ja kloostrite organiseerimises: tuntud abt ja kirikujuht Aldhelm sai 705. aastal Sherborne'i piiskopiks — sündmus, mis aitas paremini korraldada kiriklikku haldust Wessexi lääneosas. Ine andis maad ja õigusi kirikule ning kehtestas seaduses kiriku ja vaimulike kaitsemeetmeid.
Samuti on talle omistatud mitmete kuninglike keskuste ja kaitserajatiste rajamine või tugevdamine; üks tuntumaid päringuid on Tauntoni (Taunton) kui kuningalinna ja kindlustatud keskuste loomine, mis aitas piirkondliku võimu koondamist ja kaitset rannikult tulevate ohtude vastu.
Lõpp ja pärand
Ine lahkus troonilt 726. aastal ja läks palverännakule Rooma, kus ta väidetavalt suri umbes 728. aastal. Pärast tema lahkumist järgnes troonile Æthelheard (Æthelheard), kelle päritolu ja võimuvõitlus tähendas, et Wessex pidi mõningase ajutise ebastabiilsuse läbi tegema. Kokkuvõttes kinnistas Ine oma pika valitsemisega Wessexi kui poliitiliselt tugevamat ja paremini korraldatud kuningriiki ning tema seadustik jäi oluliseks allikaks hilisemale õigustraditsioonile ja ajalookirjandusele.
Atheling
Ine oli Wessexi alamkrahvi Cenredi poeg. Bede ütleb Ine kohta, et ta oli "kuninglikku verd", mis tähendab, et ta oli aterling. Tema vend oli Ingild, Alfred Suure esivanem. Tema õde Cuthburh oli abielus Northumbria kuninga Aldfrithiga. Ta oli Wimborne'i kloostri asutaja. Ine abiellus Ethelburgiga, kes oli Ine järeltulija Athelheardi õde.
Wessexi kuningas
Endine kuningas Caedwalla oli üks Wessexi tähtsamaid väejuhte. Kui ta 688. aastal loobus ametist, tekkis võimuvaakum. Wessex lagunes mitmeks alamkuningriigiks. Kõiki valitses alampolkovnik. Ine alustasid paljud alamkingina, kuid peagi suutis end kehtestada Wessexi ainuvalitsejana. Ine korraldas Wessexi ümber ja kehtestas maakondade süsteemi. Ta kõrvaldas alamkuningate ehk alakuningate ametikohad ja asendas need ealdormenitega. Ine oli mitmes mõttes Wessexi esimene tõeline kuningas.
Ine kirjutas oma seadused aastatel 688-694. Ta mainib preambulis piiskop Erconwaldi, kes teda aitas. See on Erconwald, kes aastatel 675-694 oli Essexi (Londoni) piiskop. Ta asendati 994. aastal Waldhere'iga. Kuid Ine'i isa mainimine, kes oli veel elus, viitab sellele, et seadused on kirjutatud pigem varem kui hiljem. Ine'i seadused on esimene Wessexi sakside seaduste kogum. Wessexis olid seadustikud olemas ka varem. Kuid ükski neist ei hõlmanud nii laiaulatuslikke olukordi, millega kuningas või tema ametnikud võisid kokku puutuda. Järgmise kahe sajandi jooksul ei kirjutatud pärast Ine'i seadustikke ühtegi seadustekogu. Alles Alfred Suure ajal loodi ulatuslikum seadustik.
705. aastal andis Essexi kuningas Wessexi pagendatutele varjupaika. See tekitas kahe kuninga vahel tõsise probleemi. Kuid lõpuks saadeti pagulased välja pärast Ine ähvardust tungida Ida-Saksi territooriumile. Sarnane olukord tekkis 722. aastal, kui Sussexis võeti vastu Ealdbert-nimeline pagendatu. Ine tungis selle tagajärjel Sussexisse. Aastal 725 tungis Ine uuesti sisse ja seekord tapeti Ealdberht. 710. aastal oli Ine sõjas Dumnonia kuninga Geraintiga. See oli osa tema kampaaniast brittide vastu ja Wessexi piiride laiendamisest läände kuni Tamari jõeni. Kuid ta ei suutnud Cornwalli vallutada. Ine sai 722. aastal Tamari jõe ääres korniitlastelt lüüa. Kogu oma valitsemisaja jooksul näib Ine olevat olnud mertsialastega heades suhetes. On teada vaid üks vahejuhtum: lahing Wodnesbeorgis 715. aastal Ine ja Mercia kuninga Ceolredi vahel. Kuid selle teabe ainus allikas, anglosaksi kroonika, ei ütle, kes võitis.
Ine oli kiriku tugev toetaja. Kuigi ta oli vastu teise piiskopkonna loomisele Sherborne'is, toetas ta 705. aastal seal esimest piiskoppi, piiskop Aldhelmit. Ine toetas organiseeritud kiriku loomist Wessexis. Varem olid seal vaid hajutatud kloostrid ja kirikud. Paljud Ine seadused puudutasid tema rahva vaimset heaolu. Tema seadused nõudsid ristimist kolmekümne päeva jooksul pärast lapse sündi, pühapäeviti töötamise keelamist ja kirikumaksu tasumist Martinipäeval. Tema valitsemisajast pärinevad esimesed sünoodid Wessexis. Vanimad säilinud dokumendid näitavad, et Ine juhatas neid kirikukogusid.
Hoolimata oma võimust ja kõigist tema saavutustest olid tal oma pika valitsemisperioodi lõpus sisemised probleemid. Mitmete läänesaksi kuningate seas oli lahkarvamusi. Aastal 721 tappis Ine Cynewulfi. Mis põhjusel, ei ole selge, kuid sel ajal põgenes Ealdbert Wessexist. Aastal 722 piiras teda Ine kuninganna Ethelburg Tauntonis. Kuninganna osalemine näib viitavat sellele, et Ealdbert oli selle perekonna liige, võimalik, et nende poeg. Ta põgenes, kuid tapeti kolm aastat hiljem (vt eespool). Mis iganes nende suhe, Ine näib olevat väga väsinud. Aastal 726 loobus ta troonist ja läks Rooma. Vähem kui kaks aastat hiljem (728) suri ta seal. Ta teatas, et jätab kuningriigi "noorematele meestele" ja ei teinud katsetki nimetada pärijat. Tema järglaseks sai Athelheard.
Perekond
Anglosaksi kroonikas ei mainita Ine naist ega lapsi. Ine vend ja kaks õde on kirjas:
- Ingeld († 718), oli Ine vend.
- Cuenburg, Ine õde.
- Cuthburh, Ine õde.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ine of Wessex?
V: Ine of Wessex oli läänesaksi aadlik, kes oli Wessexi kuningas aastatel 688-726.
K: Mida tegi Ine, et kehtestada Wessexi kui tõelist kuningriiki?
V: Wessexi kui tõelise kuningriigi kehtestamiseks võttis Ine kasutusele seadustiku.
K: Milline oli Ine roll kiriku positsiooni tugevdamisel Wessexis?
V: Ine tugevdas oma valitsemisajal kiriku positsiooni Wessexis.
K: Kui kaua kestis Ine valitsemisaeg Wessexi kuningana?
V: Ine valitsemisaeg Wessexi kuningana kestis 688-726, kokku 38 aastat.
K: Kas Ine valitsemisaeg oli edukas?
V: Jah, Ine valitsemisaega peeti kõige edukamaks läänesaksi kuningaks kuni Alfred Suureni.
K: Kes oli kõige edukam läänesaksi kuningas pärast Ine'i?
V: Alfred Suur oli kõige edukam läänesaksi kuningas pärast Ine'i.
K: Milline oli Ine pärand Wessexis?
V: Ine pärandiks Wessexis oli tema seadustiku kehtestamine ja kiriku positsiooni tugevdamine kuningriigis.
