Caedwalla — Wessexi kuningas (umb. 659–689)
Caedwalla — Wessexi kuningas (umb. 659–689): haarav ülevaade tema sõjakusest, võimulisest tõusust, paganlikust taustast ja rollist kristluse levikus.
Caedwalla, ka Cædwalla (umbes 659–689), oli Wessexi kuningas ligikaudu 685. aastast kuni oma loobumiseni 688. aastal. Tema eesnimi pärineb brittide nimest Cadwallon. Kuigi Caedwalla oli isiklikult paganlik, on ta ajalooliselt tuntud kui agressiivne sõjakäijana ja kui kuningas, kes tugevdas Wessexi positsiooni Inglismaal ning samal ajal soosis ja edendas kristlikke huve.
Taust ja võimuletulek
Caedwalla tõusis võimule ajal, mil anglosaksi poliitiline maastik oli killustunud ja võimsamad kuningriigid — nagu Mercia ja Northumbria — kujutasid eeskuju. Tema täpne päritolu pole täielikult dokumenteeritud, kuid teda peetakse Wessexi kuninglikku suguvõssa kuuluvaks. Ta sai troonile pärast pikkade ja sageli vägivaldsete võitluste perioodi ning ta valitses lühikest, ent intensiivset aega.
Valitsemine ja sõjakäigud
Caedwalla kujunes kiirelt sõjalise vallutamisele keskendunud valitsejaks. Tema režiimi all laienes Wessexi mõjuolu piire mitmes suunas: ta korraldas sõjakäike Kenti, Susseksi ja saarte, eelkõige Isle of Wighti vastu. Bede ja Anglo-Saxon Chronicle märgivad, et Isle of Wight vallutamine oli verine — osa elanikkonnast hukati või peeti orjadeks ning hiljem tehti katseid piirkonda ümberrahvastada.
Vallutuste järel seadis Caedwalla mitmetel aladel üles oma vasallid või subkuningad ning nõudis alluvust ja suurt osa saagist. Tema sõjalised edud aitasid Wessexil muutuda kolmandaks tõsiseltvõetavaks kuningriigiks pärast Northumbria ja Mercia, mis oli oluline samm hilisema anglosaksi heptarhia kujunemisel.
Suhted kirikuga ja ristimine
Hoolimata paganlikust taustast toetas Caedwalla kirikuid ja kinkis varasid kirikule — käitumine, mida Bede rõhutab, nähes temas huvitavat vastuolu: paganlik kuningas, kes edendab kristlust. 688. aastal loobus ta troonist ja asus teele Rooma palverännakule, et lasta end ristida. Ta jõudis Rooma 689. aastal ja sai ristitud paavst Sergius I juures; Bede teatel suri Caedwalla peagi pärast ristimist, osaliselt oma sõjakäikude ajal saadud haavade ja haigestumise tõttu.
Pärand ja allikad
Caedwalla on ajalooliselt meenutatud kui julget ja otsusekindlat valitsejat, kelle sõjalised aktsioonid mõjutasid oluliselt Lõuna-Inglismaa poliitilist kaardistust. Tema vallutused ja territooriumi liitmised tugevdasid Wessexi positsiooni ning andsid aluse hilisemale laienemisele. Peamised teated tema elu ja tegude kohta pärinevad Bede'ilt (Ecclesiastical History of the English People) ja Anglo-Saxon Chronicle'ist, mis rõhutavad nii tema sõjalisi võite kui ka ristimist Roomas.
Tähtsamad punktid:
- Valitses umbes 685–688 (loobus 688, ristiti Roomas 689).
- Tõstis Wessexi tähtsust anglosaksi poliitikas.
- Viis läbi rida jõulisi vallutusi, sh Isle of Wight ja kampaaniad Kenti ja Sussexi vastu.
- Paganlik kuningas, kes samas toetas kirikut ja otsustas hiljem ristida end Roomas.
Varajane karjäär
Caedwalla sündis umbes 659. aastal. Ta oli Cenberht'i (Coenbryht) poeg ja Muli vend. Nad kuulusid Gewissae kuninglikku suguvõsa. Caedwalla oli Cerdici järeltulija. Tema isa, kes oli Wessexi alampolkovnik, tapeti 661. aastal, kui Caedwalla oli umbes kaheaastane. Tema perekond otsis varjupaika Wealdi suures metsas Caedwalla oli ilmselt üks neist, kes püüdis pärast Cenwalhi surma Wessexi territooriumi enda kätte saada. Kuid 680. aastal pagendas Centwine ta Wessexist välja. Selle aja jooksul oli ta koondanud enda ümber sõdalaste rühma. Aastal 685 hakkas Caedwalla "püüdlema kuningriigi poole" (ehk tahtis saada kuningaks). Ta ründas korduvalt Sussexi ja tappis kuningas Ethelwalthi. Kaks Sussexi ealdorni ajasid Caedwalla sellest kuningriigist välja. Olles endiselt maata, pööras Caedwalla oma tähelepanu taas Wessexi poole. Samal aastal tõmbus Centwine kloostrisse ja loobus Wessexi troonist.
Wessexi kuningas
Aastaks 686 suutis Caedwalla end kuningaks kuulutada. Ülejäänud Wessexi alamkingad ei olnud talle vastu ja säilitasid oma territooriumid. Kolme aasta jooksul, mil Caedwalla valitses Wessexi üle, pidas ta pidevalt sõda. Ta ja tema vend Mul laastasid 686. aastal Kenti. Pärast Kenti allutamist jättis ta Kenti kuningaks oma venna Muli. Samal suvel ründas ta Sussexi ja tappis kuningas Berhthuni. 687. aastal tõusid Kenti mehed Muli vastu ja ta põletati koos kaheteistkümne kaaslasega. Peagi taastasid nad oma kuningliku liini troonile. Caedwalla tungis teist korda sisse ja valitses ise Kenti. Caedwalla vallutas järgmisena Wighti saare. Kuningas Arwald tapeti. Caewalla lubas kahel Wighti noorel athelingil, Arwaldi vendadel, enne nende hukkamist ristiusku pöörduda. Seejärel hakkas ta kõiki elanikke tapma ja asendama neid Wessexi asukatega. Kuigi ta oli endiselt pagan, andis ta mitu suurt maavaldust Wighti saarel piiskop Wilfridile. Just tema sõja ajal Wighti saarel sai Caedwalla raskelt haavata. Tema haav tundus talle surmavana. Kuid tal oli õnnestunud vallutada suurem osa Kagu-Inglismaast. Aastal 688 loobus ta Wessexi troonist. Ta suutis sõita Rooma, kus paavst Sergius ta 689. aasta lihavõttepäeval ristis. Umbes kümme päeva hiljem, 20. aprillil suri ta ja maeti Rooma. Ta lõi pretsedendi talle järgnenud läänesaksi kuningatele, kes valitsesid kogu Kagu-Inglismaad.
Caedwalla jäi oma elu lõpuni paganaks. Ta oli piiskop Wilfridi sõber ja nimetas end aeg-ajalt kiriku kaitsjaks. Ta andis maad kloostri rajamiseks abt Ecgbaldile Hoo's Kentis. Tema autoriteeti Surrey's näitab Farnhami kloostrile antud maa. Ta pidas oma püüdlusi eemaldada kõik juudid Wighti saarelt kui kristluse sõda paganate vastu. Kui ta lahkus Inglismaalt palverännakule Rooma, peatus ta Calais's ja annetas raha, et ehitada sinna kirik. Sama tegi ta enne Rooma minekut ka langobardide õukonnas. Caedwallale järgnes Ine.
Otsige