Caedwalla of Wessex
Caedwalla, ka Cædwalla (umbes 659-689), oli Wessexi kuningas umbes 685. aastast kuni oma loobumiseni 688. aastal. Tema nimi tuleneb briti nimest Cadwallon. Ta oli võimas kuningas ja sõjajuht. Tänu tema jõupingutustele tõusis Wessex Northumbria ja Mercia järel kolmandaks kuningriigiks, millest hiljem sai seitse anglosaksi kuningriiki (heptarhia). Caedwalla oli paganlik kuningas, kes võitles kristluse eest ja edendas seda.
Varajane karjäär
Caedwalla sündis umbes 659. aastal. Ta oli Cenberht'i (Coenbryht) poeg ja Muli vend. Nad kuulusid Gewissae kuninglikku suguvõsa. Caedwalla oli Cerdici järeltulija. Tema isa, kes oli Wessexi alampolkovnik, tapeti 661. aastal, kui Caedwalla oli umbes kaheaastane. Tema perekond otsis varjupaika Wealdi suures metsas Caedwalla oli ilmselt üks neist, kes püüdis pärast Cenwalhi surma Wessexi territooriumi enda kätte saada. Kuid 680. aastal pagendas Centwine ta Wessexist välja. Selle aja jooksul oli ta koondanud enda ümber sõdalaste rühma. Aastal 685 hakkas Caedwalla "püüdlema kuningriigi poole" (ehk tahtis saada kuningaks). Ta ründas korduvalt Sussexi ja tappis kuningas Ethelwalthi. Kaks Sussexi ealdorni ajasid Caedwalla sellest kuningriigist välja. Olles endiselt maata, pööras Caedwalla oma tähelepanu taas Wessexi poole. Samal aastal tõmbus Centwine kloostrisse ja loobus Wessexi troonist.
Wessexi kuningas
Aastaks 686 suutis Caedwalla end kuningaks kuulutada. Ülejäänud Wessexi alamkingad ei olnud talle vastu ja säilitasid oma territooriumid. Kolme aasta jooksul, mil Caedwalla valitses Wessexi üle, pidas ta pidevalt sõda. Ta ja tema vend Mul laastasid 686. aastal Kenti. Pärast Kenti allutamist jättis ta Kenti kuningaks oma venna Muli. Samal suvel ründas ta Sussexi ja tappis kuningas Berhthuni. 687. aastal tõusid Kenti mehed Muli vastu ja ta põletati koos kaheteistkümne kaaslasega. Peagi taastasid nad oma kuningliku liini troonile. Caedwalla tungis teist korda sisse ja valitses ise Kenti. Caedwalla vallutas järgmisena Wighti saare. Kuningas Arwald tapeti. Caewalla lubas kahel Wighti noorel athelingil, Arwaldi vendadel, enne nende hukkamist ristiusku pöörduda. Seejärel hakkas ta kõiki elanikke tapma ja asendama neid Wessexi asukatega. Kuigi ta oli endiselt pagan, andis ta mitu suurt maavaldust Wighti saarel piiskop Wilfridile. Just tema sõja ajal Wighti saarel sai Caedwalla raskelt haavata. Tema haav tundus talle surmavana. Kuid tal oli õnnestunud vallutada suurem osa Kagu-Inglismaast. Aastal 688 loobus ta Wessexi troonist. Ta suutis sõita Rooma, kus paavst Sergius ta 689. aasta lihavõttepäeval ristis. Umbes kümme päeva hiljem, 20. aprillil suri ta ja maeti Rooma. Ta lõi pretsedendi talle järgnenud läänesaksi kuningatele, kes valitsesid kogu Kagu-Inglismaad.
Caedwalla jäi oma elu lõpuni paganaks. Ta oli piiskop Wilfridi sõber ja nimetas end aeg-ajalt kiriku kaitsjaks. Ta andis maad kloostri rajamiseks abt Ecgbaldile Hoo's Kentis. Tema autoriteeti Surrey's näitab Farnhami kloostrile antud maa. Ta pidas oma püüdlusi eemaldada kõik juudid Wighti saarelt kui kristluse sõda paganate vastu. Kui ta lahkus Inglismaalt palverännakule Rooma, peatus ta Calais's ja annetas raha, et ehitada sinna kirik. Sama tegi ta enne Rooma minekut ka langobardide õukonnas. Caedwallale järgnes Ine.
