Ülestõusmispühad
Lihavõtted, mida nimetatakse ka ülestõusmispühaks ja paasapühaks, on kristlik püha, millega tähistatakse Jeesuse Kristuse tagasitulekut surnuist. Kristlased usuvad, et see on aasta kõige püham päev. Mõned inimesed, kes ei ole kristlased, tähistavad seda kui kultuuripüha.
Lihavõtted ei toimu igal aastal samal kuupäeval. Seda nimetatakse liikuvaks pühaks. Praegu lepivad kõik kristlikud kirikud kokku, kuidas kuupäeva arvutatakse. Lihavõtteid tähistatakse esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuud, mis on 21. märtsil või pärast seda. See tähendab, et seda tähistatakse märtsis või aprillis. See võib toimuda juba 22. märtsil ja 25. aprillil. Lääne kirikud, nagu näiteks roomakatoliku kirik, kasutavad gregooriuse kalendrit, samas kui idakirikud, nagu näiteks ortodoksi kirik, kasutavad Juliuse kalendrit. Seetõttu on lihavõttepühade tähistamise kuupäev nende kahe kirikutüübi puhul erinev, ehkki nende kirikute arvutused on sarnased. 2015. aastal tähistati lihavõtteid 5. aprillil nii gregooriuse kui ka julia kalendri järgi. Aastal 2019 tähistati lihavõtteid 21. aprillil.
Sõna "lihavõtted" on tuletatud vanasaksa kevadjumalanna Eastra nimest. Tema pidu toimus kevadisel pööripäeval. Prantsuse sõna lihavõtted, Pâcques, tuleneb kreeka sõnast paasapüha, mis on juudi püha, mida tähistatakse umbes samal ajal aastas.
Fresko (seinamaal) ülestõusmise kohta, mille on teinud Fra Angelico Firenzes, Itaalias.
Tähtsus kristlastele
Jeesus suri umbes 2000 aastat tagasi linnas nimega Jeruusalemm (suurem osa Jeruusalemmast asub tänapäeva Iisraelis). Inimesed, kes teda tapsid, tegid seda seetõttu, et nad uskusid, et ta tekitab valitsusele probleeme ja et ta väitis end olevat Messias. Kui nad teda risti löödi (st naelutasid ta risti külge), riputasid nad isegi märgi tema pea kohale, millel oli kirjas: "Juutide kuningas". Päev, mil ta risti löödi, on kristlaste seas tuntud kui suur reede.
Uues Testamendis on kirjas, et pühapäeval pärast Jeesuse tapmist ei olnud tema keha enam hauas, kuhu ta pandi. Hiljem olevat Jeesus ilmunud rohkem kui 500 inimesele ja jutlustanud neile. Uus Testament õpetab, et Jeesuse ülestõusmine on see, millel kristlus põhineb. Ülestõusmine pani inimesi uskuma, et Jeesus on Jumala võimas poeg. Samuti räägitakse sellest kui tõestusest, et Jumal mõistab maailma üle õiglaselt kohut. Kristlased usuvad, et Jumal on andnud kristlastele "Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmise kaudu uue sünni elavaks lootuseks". Kristlased usuvad, et usu kaudu Jumalasse on nad koos Jeesusega vaimselt ellu äratatud, et nad saaksid elada uut elu.
Tavad ja traditsioonid
Põhja-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tähistatakse lihavõtteid mitmel viisil. Enamikul neist pidustustest ei ole midagi pistmist pühade kristliku tähendusega. Need pidustused on pigem seotud vanade Saksamaa paganlike pidustustega. Lastele antakse korvid, mida nad täidavad kommidega. Munad on kaunistatud ja peidetud, et lapsed leiaksid need, mida "lihavõttejänes" väidetavalt muneb. Inimesed kannavad uusi riideid ja lähevad kirikusse. Vahetatakse õnnitluskaarte. Ülestõusmispühadele järgneval päeval korraldatakse Valge Maja muruplatsil lihavõttemunade veeretamine. Siseruumidesse kantakse väikesed lehtedeta puud või oksad, mis kaunistatakse värviliste munade, paberist kaunistuste ja tuledega. Mõnes kaubanduskeskuses saavad lapsed külastada täiskasvanut, kes on kostümeeritud lihavõttejäneseks. Kingituseks kingitakse forsseeritud tulpe, hüatsinte ja lillioone. Pärast lihavõttepühi võetakse nädala pikkune puhkus, mis annab peredele võimaluse külastada kaugemaid sugulasi. Ameerikas lahkuvad paljud pered põhjapoolsete osariikide külmast, et külastada lõunapoolseid lõbustusparke või päikeselisi randu. Ameerika keskkooli- ja kolledžiõpilaste kevadpaus toimub tavaliselt lihavõttepühade ajal.
Lihavõttemunad ja tavaline jänes
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on lihavõtted?
V: Lihavõtted on kristlik püha, millega tähistatakse Jeesuse Kristuse tagasitulekut surnuist. Seda peetakse kristlaste jaoks aasta kõige pühamaks päevaks. Mõned inimesed, kes ei ole kristlased, tähistavad seda kultuuripühana.
K: Millal toimub lihavõtted?
V: Lihavõtted toimuvad esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuud, mis on 21. märtsil või pärast seda, mis tähendab, et need võivad toimuda juba 22. märtsil ja 25. aprillil.
K: Kuidas arvutavad erinevad kirikud, millal tuleks lihavõtteid tähistada?
V: Lääne kirikud, nagu näiteks roomakatoliku kirik, kasutavad gregooriuse kalendrit, samas kui idakirikud, nagu näiteks ida-ortodoksne kirik, kasutavad Juliuse kalendrit. Vaatamata sellele erinevusele kalendrites, on mõlemad kirikutüübid ühel meelel selles, kuidas arvutada, millal lihavõtteid tuleks tähistada.
K: Millised muud sündmused toimuvad lihavõtte ajal?
V: Lihavõttepühade ümber on 50 päeva pikkune ajavahemik, mis algab lihavõttepühadest kuni nelipühapäevani, ning samuti jumaliku halastuse pühapäev, mis langeb esimesele pühapäevale pärast lihavõtteid.
K: Kust tuleb sõna "lihavõtted"?
V: Sõna "lihavõtted" pärineb idarist, muistsest saksa kevadjumalannast, kelle pidu toimus kevadisel pööripäeval. Prantsuse sõna "Easter" (Pâcques) pärineb kreeka keelest, mis tähistab paasapüha, mis on juudi püha, mida tähistatakse umbes samal aastaajal.
Küsimus: Millistel aastatel tähistati/peetakse lihavõtteid 5. aprillil ja 21. aprillil?
V: 2015. aastal tähistasid nii gregooriuse kui ka julia kalendri järgi lihavõtteid 5. aprillil, 2019. aastal aga mõlemad 21. aprillil.
