Germaanlased
Germaani rahvad on indoeuroopa rahvaste keeleline ja etniline haru. Nad on pärit Põhja-Euroopast ja neid identifitseeritakse nende germaani keelte kasutamise järgi. Rändavad germaani rahvad levisid üle kogu Euroopa, segunesid olemasolevate kohalike rahvastega (näiteks keltide, aga ka slaavlaste/venelaste ja roomlastega), moodustades paljude rahvaste tulevase aluse, mida ühendavad sarnased keeled ja ühine ajalugu ning kultuur.
Ladina Germani on esmakordselt kasutusel Julius Caesari poolt.
Kuid germaani hõimudel ei olnud iseenesestmõistetavust, mis hõlmas kõiki germaani keelt kõnelevi inimesi. Inglise keeles on saksa keel esmakordselt tõendatud 1520. aastal, asendades varasemat kasutust almain või hollandi keel. Hollandi keelt kasutatakse nüüd inglise keeles Hollandi keele ja elanike kohta.
Caesari, Tacituse ja teiste Rooma-aegsete kirjanike kirjutised viitavad 1. sajandiks pKr germaani keelt kõnelevate rahvaste jagunemisele hõimurühmadesse, mille keskmes on:
- Oderi ja Vistula jõgi (Poola) (idagermaani hõimud),
- Reini alamjooks (Istvaeones),
- Elbe jõgi (Irminones),
- Jüütimaa ja Taani saared (Ingvaeones).
Mannuse pojad Istvaeones, Irminones ja Ingvaeones nimetatakse ühiselt läänegermanide hõimudeks. Lisaks sellele nimetatakse neid germaani rahvaid, kes jäid Skandinaaviasse, põhjagermaanlasteks. Kõik need rühmad arendasid välja eraldi murded, mis on aluseks germaani keelte erinevustele kuni tänapäevani.
Rahvaste jagunemine läänegermaani, idagermaani ja põhjagermaani rahvasteks on kaasaegne keeleline liigitus.
Kõik germaani hõimud olid poliitiliselt iseseisvad ja allusid pärilikule kuningale (vt germaani kuningas). Kuningad näivad olevat väitnud, et nad pärinesid hõimude müütilistelt asutajatelt, kellest mõne nimi on säilinud:
Odin ratsutamas Sleipniril (Ardre kujutiskivi, 8. sajand).
Thor, germaani äikesejumal. Vasaraga on seotud äikesevihm. Mårten Eskil Winge maal, u. 1872.
Ajalugu
Päritolu
Varased germaani hõimud rääkisid üksteist mõistvaid murdeid ning neil oli ühine kultuur ja mütoloogia (vt germaani mütoloogia), millele viitavad Beowulf ja Volsunga saaga.
Kuna puudus suuremahuline poliitiline ühendamine, nagu see, mida roomlased Itaalia rahvastele vägivaldselt peale surusid, jäid erinevad hõimud vabaks, mida juhtisid nende endi pärilikud või valitud juhid.
Põhjamaade pronksiaja kultuuri kaart, ca 1200 eKr.
Küsimused ja vastused
K: Mis on germaani rahvad?
V: Germaani rahvad on indoeuroopa rahvaste keeleline ja etniline haru, mis on pärit Põhja-Euroopast ja mida identifitseeritakse nende germaani keelte kasutamise järgi.
K: Kuidas nad levisid kogu Euroopas?
V: Rändavad germaani rahvad levisid üle kogu Euroopa, segunedes olemasolevate kohalike rahvastega (nagu keldid, slaavlased/venelased ja roomlased). Lõpuks moodustasid nad paljude rahvaste aluse.
K: Mida tähendab "sakslane" inglise keeles?
V: Inglise keeles on "German" esmakordselt tõendatud 1520. aastal, asendades varasema kasutuse "Almain" või "Dutch". Tänapäeval tähendab "hollandi" inglise keeles Madalmaade keelt või rahvast.
K: Kuidas jagunesid erinevad hõimud geograafiliselt?
V: Ida-germaani hõimud elasid Oderi ja Vistula jõgede ümbruses tänapäeva Poolas; Istvaeonid elasid Reini alamjooksu ümbruses; Irminonid elasid Elbe jõe ümbruses tänapäeva Saksamaal; ja Ingvaeonid elasid Jüütimaal ja teistel saartel, mis praegu kuuluvad Taani koosseisu.
K: Millised olid mõned müüdid iga hõimu tekkimise kohta?
A: Müütide järgi lõi Angul anglid; Aurvandil lõi vandaalid (kuigi ajaloolased ei ole kindlad, et see tegelikult juhtus); Burgundus lõi burgundid; Cibidus lõi tsibidid; Dan lõi taanlased; Nףr lõi norralased; Gothus lõi goodid; Ingve lõi ynglid; Irmin lõi irminonid; Longobardus lõi langobardid; Saxneat lõi saksid; Valagothus lõi valagoodid; Suiones lõi rootslased (Svear).
K: Kes väitis nende müütide põhjal võimu?
V: Mõned germaani kuningad väitsid, et neil peaks olema võim, sest nad olid suguluses oma hõimu müütiliste rajajatega.
