Keldid
Keldid olid suur grupp kaukaasia hõime Euroopas. Nad ilmusid esimest korda varasel rauaajal, umbes 1200 eKr Austrias. Nimetus "keldid" pärineb kreeklastelt. Roomlased nimetasid neid "gallialased". Nad pärinesid Hallstati ja La Tène'i kultuuridest. Nende kultuur ja geenid levisid suures osas Euroopast ning selleks ajaks, kui kreeklased ja hiljem roomlased hakkasid esile kerkima, olid Briti saared ja osa Lääne-, Lõuna- ja Ida-Euroopast keldid - kõige silmapaistvamad keldi hõimud olid Gallias. Keldid rääkisid keldi keeli. Tänapäeval on säilinud keldi keeled bretooni, korniši, valsi ja gaeli keeled.
Keldi ühiskond ja tehnoloogia ei olnud küll nii arenenud kui roomlaste oma aja kohta, kuid kaugel sellest, et olla primitiivne. Keldid elasid eetikakoodeksitel ja aukoodeksitel põhinevat eluviisi ning neil oli välja kujunenud omaette kultuur, mis oli täis ainulaadseid joonistusi, skulptuure, ehteid, folkloori ning ehituskujundusi ja -tehnikaid. Nad olid ka osavad seppade, põlluharimise ja diplomaatia alal.
Keldi sõdalased kandsid sõjavärvi ja püüdsid oma vaenlasi sõjahüüetega hirmutada. Hõimudel olid lahinguks erinevad riietusnormid; mõned sõdalased kandsid ketisoomust ja/või nahkveste, mõned kandsid ainult riideid ja mõned võitlesid teadaolevalt täiesti alasti. Neil oli ka oma tüüpi mõõk, mis oli väga tugev, ja kilp, mis oli väga kaitsev.
Kui Rooma Vabariik hakkas laienema, muutusid gallialased ja roomlased teineteise suhtes väga vaenulikuks ja sattusid mitmel korral vastamisi, kuid lõpuks suutsid roomlased neid siiski võita ja vallutasid lõpuks suurema osa Euroopa keldi hõimudest ning valitsesid neid kuni Lääne-Rooma impeeriumi lagunemiseni. Keldi hõimud sõdisid ka omavahel. Pärast võitnud lahingut lõikasid keldid oma vaenlastelt pead maha ja viisid need koju.
Rooma impeeriumi lagunemise ajal sattus enamik vanu keldi alasid germaani hõimude võimu alla ja nad ühinesid rooma-keldi suguvõsaga (inimesed, kellel on nii rooma kui ka keldi päritolu), moodustades lõpuks mitmed tänapäeva Euroopa riigid, näiteks Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Šveits, Luksemburg, aga ka Lõuna- ja Lääne-Saksamaa. Territooriumid, mida peetakse endiselt keldirahvaks, on Iirimaa, Wales, Šotimaa, Mani saar, Cornwall ja Bretagne.
Keldi disain
Küsimused ja vastused
K: Mis on nime "kelt" päritolu?
V: Nimi "kelt" pärineb kreeklastelt. Roomlased nimetasid neid "gallialased".
K: Millised olid mõned kõige tuntumad keldi hõimud?
V: Kõige silmapaistvamad keldi hõimud olid Gallias.
K: Milliseid keeli rääkisid keldid?
V: Keldid rääkisid keldi keeli. Tänapäeval on säilinud keldi keeled bretooni, korniši, kõmri ja gaeli keeled.
K: Kui arenenud oli nende tehnoloogia?
V: Kuigi keldide ühiskond ja tehnoloogia ei olnud kaugeltki nii arenenud kui roomlaste oma aja kohta, oli see siiski kaugel sellest, et olla primitiivne. Nad oskasid sepatööd, põllumajandust ja diplomaatiat.
K: Kuidas nad lahinguks riietusid?
V: Erinevatel hõimudel olid lahinguks erinevad riietusnormid; mõned sõdalased kandsid ketisoomust ja/või nahkveste, mõned kandsid ainult riideid ja mõned võitlesid teadaolevalt täiesti alasti. Neil oli ka oma tüüpi mõõk, mis oli väga tugev, ja kilp, mis oli väga kaitsev.
K: Kes neid lõpuks vallutas?
V: Kui Rooma Vabariik hakkas laienema, muutusid nad üksteise suhtes vaenulikuks ja läksid korduvalt vastuollu; lõpuks suutsid roomlased neid siiski võita ja vallutasid lõpuks suurema osa Euroopa keldi hõimudest.
K: Mis juhtus pärast Rooma langemist?
V: Pärast võitnud lahingut lõikasid keldid oma vaenlastelt pead maha ja viisid need koju Rooma impeeriumi langemise ajal sattus enamik vanu keldi maid germaani hõimude valitsemisele, kes ühinesid rooma-keldi suguvõsaga (inimesed, kellel oli nii rooma kui ka keldi päritolu), moodustades tänapäeval mitmeid Euroopa riike, nt Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Šveits, Luksemburg, samuti Lõuna- ja Lääne-Saksamaa. Territooriumid, mida ikka veel peetakse keldideks, on Iirimaa , Wales , Šotimaa , Mani saar Cornwall ja Bretagne .
