Gallia (Gaul) — antiikne Lääne-Euroopa ja keldi hõimud
Gallia — avasta antiikne Lääne-Euroopa ja keldi hõimude ajalugu: Rooma-vastased rünnakud, kultuurid ja maad Prantsusmaalt Reini kanti.
Gallia (ladina keeles Gallia) oli antiikajal nimetus Lääne-Euroopa piirkonnale, mis hõlmas Põhja-Itaaliat, Prantsusmaad, Belgiat, Lääne-Šveitsi ning Madalmaade ja Saksamaa Reini jõe läänekaldal asuvaid osi. Selles piirkonnas elasid paljud keldi hõimud, keda roomlased nimetasid lihtsalt "gallialasteks".
See üldnimetus hõlmab väga erinevaid maid ja rahvaid: rannikualad ja tasandikud lõunas, mägisemad alad Alpide lähistel ning laiemad jõevallad Reini ja Doonau läänekaldal. Gallia poliitiline ja etniline kaart koosnes tuhandetest hõimühiskondadest, millest tuntumate hulka kuulusid näiteks Aeduudid, Arvernid, Sequaanid, Helveedid, Senonid ja Belgad. Aastatel enne Kristust ning varajases keskajal tekkisid ja kadusid liidud, vabad linnad ja poliitilised keskused; mõne piirkonna kontrolli all olid linnriigid, teistes domineerisid sõjalised aristokraatiad.
Terminoloogia ja keel
Inglise keeles võib sõna Gaul (prantsuse keeles Gaulois) tähendada ka selle piirkonna keldi päritolu elanikku, kuigi seda väljendit võib kasutada ka kõigi gallia keele muistsete kõnelejate kohta. Seega kasutatakse "gallia" ja "kelt" mõnikord samas tähenduses.
Gallia keelena tuntud gaulish kuulus kontinentaalsete keldi keelte rühma. Rooma vallutuste ja hilisema romaniseerumise käigus asendus see suures osas ladina murretega; ladina kohalikust varieerumisest arenesid edasi romaani keelte eellased, eelkõige tänapäeva prantsuse keel. Hõimude kultuuris olid olulised sõjaline eliit, kaupmehed ja käsitöölised ning usuliselt mängisid suurt rolli druudid — pühad ja õpetlikud vaimulikud, kes kandsid edasi müüte, õigusnorme ja rituaale.
Rooma vallutused ja romaniseerumine
Jõuline muutus Gallias algas Rooma aktiivse laienemisega. Lõunaosa oli Rooma kontrolli all juba varajasest ajast (Gallia Narbonensis), kuid laiem vallutustöö sai otsustava pöörde Julius Caesari sõjakäikude ajal (58–50 eKr), kui ta kirjeldas oma kampaaniaid teoses "Commentarii de Bello Gallico". Pärast Caesari sõdu jagas Rooma Gallia halduslikult mitmeks provintsiks: Gallia Narbonensis, Gallia Cisalpina, hiljem Gallia Lugdunensis, Aquitania ja Belgica. Romaniseerumine tähendas rooma õiguse, linnaelukorra, ladina keele ja infrastruktuuri (teed, akveduktid, linnad) levikut.
Ühiskond, majandus ja kultuur
Gallia ühiskond oli põhimõtteliselt hõimupõhine, kus tähtsad rollid kuulusid sõjameestele ja hõimu vanematele. Majandus põhines põllumajandusel, karjakasvatusel, kaubandusel ja rauatöödel; metsad, kaevandused (nt tina, raud) ning mereteeühendused rajasid mitmekesise kauplemisvõrgustiku. Linnad nagu Lugdunum (praegune Lyon), Lutetia (Pariis) ja Arelate (Arles) kujunesid keskusteks, kus tekkisid rooma tüüpi avalikud hooned, templid ja turgud.
Religioon ja kristluse levik
Keldi usundid olid politeistlikud ja rituaalid tihti seotud looduse ning sõjaliste pühalustega; tähtsal kohal olid ka druudid. Alates 1.–3. sajandist pKr hakkas Gallias levima kristlus — esialgu linnades ja sõjaväeringkondades, hiljem ka maapiirkondades. Aastalõppude poole kujunesid välja piiskoppkonnad ja kiriklike nõupidamiste traditsioonid, mis aitasid kaasa lõplikule religioossele ümberkujundamisele Vana-Rooma ühiskonnas.
Allia lahing ja varasemad kontaktid Roomaga
Gallialased Brennus'i juhtimisel ründasid Roomat Allia lahingus (390 eKr).
Selle lahingu järel järgnenud Rooma linna sissetung (mõnes allikas aastal 387 eKr) oli sümboolse tähendusega sündmus Rooma varajases ajaloos — see näitas, et Itaalia polnud roomlaste ainupärane maailm ning tekitas järgnevaid sõjalisi ja poliitilisi reforme. Allia lahingu ja Rooma vallutuse täpsed detailid ja kronoloogiad on oma allikate tõttu osaliselt vaidlused ja tekstides leidub mitmeid legendaarseid elemente (nt Brennuse kuulus hüüe "Vae victis!").
Pärand ja olulisus
Gallia pärand on mitmekesine: keele- ja toponüümiline mõju, arheoloogilised leiud (keraamika, relvad, templijäänused), romaani õiguse ja linnaehituse elemendid ning muistendid keldi kunstist ja religioonist. Keskaegsed rahvasuhted, sealhulgas frankide ja teiste germaanirühmade liikumised, muutsid Gallia poliitilist maastikku veel kord ning lõpuks tekkisid sellest alusest hilisemad Euroopa rahvused ja riigid, eelkõige Prantsusmaa.
Arheoloogid, ajaloolased ja keeleuurijad jätkavad Gallia uurimist — iga uus leid või tolkend annab parema ülevaate sellest, kuidas keldi hõimud ja roomlaste mõju ühiselt kujundasid Lääne-Euroopa ajalugu.
Gallia kaart umbes 58 eKr
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Gallia?
V: Gallia oli piirkond Lääne-Euroopas, mis hõlmas Põhja-Itaaliat, Prantsusmaad, Belgiat, Lääne-Šveitsi ning osa Madalmaadest ja Saksamaad Reini jõe läänekaldal.
K: Millised hõimud elasid Gallias?
V: Gallias elasid paljud keldi hõimud, keda roomlased nimetasid "gallialased".
K: Mida tähendab sõna "Gallia" inglise keeles?
V: Inglise keeles võib sõna "Gallia" tähendada kas piirkonna keldi elanikku või kõiki gallia keele muistsete kõnelejaid.
K: Kuidas kasutatakse mõnikord sõnu "gallia" ja "kelt"?
V: "Gallia" ja "kelt" kasutatakse mõnikord samas tähenduses.
K: Kes oli Brennus?
V: Brennus oli gallialaste juht, kes ründas Roomat ja juhtis Allia lahingut 390. aastal eKr.
K: Millal toimus Allia lahing?
V: Allia lahing toimus 390. aastal eKr.
Küsimus: Mida tegid Brennus ja gallialased Allia lahingu ajal?
V: Brennus ja gallialased ründasid Rooma armeed ja lõid selle Allia lahingu ajal.
Otsige