Haiti (prantsuse keeles Haïti; haiti kreooli keeles Ayiti) on riik Kariibi mere piirkonnas. See asub Hispaniola lääneosas kolmel kaheksandikul; Dominikaani Vabariik asub saare idaosas viiel kaheksandikul (63%).

Riigi kogupindala on 27 750 km2 , millest 27 560 km² on maismaa ja 190 km² vesi. Haitil on 1 771 km rannajoont ja 360 km pikkune piir Dominikaani Vabariigiga.

Riigi piirideks on idas Dominikaani Vabariik, põhjas Atlandi ookean ning lõunas ja läänes Kariibi meri. Pealinn Port-au-Prince on läänerannikul asuv meresadam.

Kuuba asub Haitist loodes ja Jamaica edelas; Winwardi väin eraldab Kuuba Haitist (ja Hispaniolast) ning Jamaica kanal eraldab Haitit Jamaicast.

Seal on kaks suurt poolsaart: Loode poolsaar Atlandi ookeani ääres ja Lõuna poolsaar Kariibi mere ääres. Loode- või lihtsalt Põhja poolsaar (prantsuse keeles Presqu'île du Nord-Ouest) on tuntud ka kui Saint-Nicolas' poolsaar; see oli esimene osa Hispaniolast, mida Christoph Kolumbus 1492. aastal külastas. Lõunapoolsaare (prantsuse keeles Presqu'île du Sud) ajalooline nimi oli Tiburóni poolsaar.

Nende kahe suure poolsaare vahel on laht (väga suur laht): Gonâve'i laht. See on saanud oma nime Gonâve'i saare järgi, mis asub lahe keskel. Seda kutsuti ka Léogane'i laheks Léogane'i linna järgi, mis on üks Haiti vanimaid linnu.

Asukoht ja koordinaadid

Haiti asub Lääne‑Hemispääris, Lõuna‑Põhja‑Ameerika Karibi saarestikus, ligikaudu koordinaatidel 18°N ja 72°W. See jagab Hispaniola saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga ning paikneb lähemal Kuubale ja Jamaicale kui mandri‑Ameerikale.

Pindala ja rannik

Haiti pindala on kokku umbes 27 750 km² (27 560 km² maismaad ja ~190 km² siseveekogusid). Riigi rannik on pikk: kokku umbes 1 771 km. Maismaapiirkonnad on mägised ja ebaühtlase kujuga, mistõttu eluasustuse ja põllumajanduse jaoks sobivad alad on sageli piiratud kallakute ja orgudega.

Maa‑alad, mäestikud ja kõrgused

  • Mäestikud: Haiti jaguneb mitmeks mäeahelikuks, mille hulgas tähtsamad on Chaîne de la Selle (isegi Pic la Selle, riigi kõrgeim tipp ~2 680 m), Massif du Nord ja Massif de la Hotte edelas.
  • Tasandikud ja orud: Mäestike vahel on orud ja kitsad tasandikud, kus asuvad olulised linnad ja põllumajanduspiirkonnad (nt Artibonite oru ala).
  • Rannajoon ja saared: Peamisteks kõrvalsaareks on Gonâve'i saar (lahe keskel), Tortuga (La Tortue) ja Île-à-Vache lõunas.

Vesikond ja olulised jõed

Riigi pikim ja olulisem jõgi on Artibonite, mis voolab riigi keskosast lääne suunas ja on tähtis nii niisutuseks kui ka hüdroenergia jaoks. Lisaks on palju lühemaid jõgesid ja ojasid, mis toidavad kohalikke orge ja aitavad põllumajandust, kuid suvel võivad muutuda tugeva vihma korral üleujutuste allikaks.

Kliima ja ilmastik

Haiti kliima on peamiselt troopiline: rannikujoonel on kuum ja niiske kliima, sisemaa kõrgemates osades on jahedam. Selgeks hooajalisteks omadusteks on vihmaperiood (tavaliselt mai–november), mil võivad tekkida intensiivsed sademed ja troopilised tormid või orkaanid. Kuiv periood on tavaliselt detsembrist aprillini.

Loodus ja keskkonnaprobleemid

  • Biodiversiteet: Haitil on rikkalik troopiline taimestik ja mitmeid endeemilisi liike, kuid elupaikade killustumine on levinud.
  • Metsadekadents ja erosioon: Suurim keskkonnaprobleem on metsade hävitamine kütuse ja põllumaade vabal kasutamisel, mis viib mulla erosiooni, orude setete kuhjumise ja elatusvahendite kaotuseni.
  • Hüdroriskid: Hammastega kaldad ja intensiivsed vihmad suurendavad mudalaviinide ja üleujutuste riski.

Geoloogilised ja looduslikud ohud

Haiti asub aktiivsel tektoonilisel alal, kus on tekkinud tugevad maavärinad — tuntuim oli 12. jaanuaril 2010 toimunud maavärin, mis põhjustas ulatuslikku hävingut Port‑au‑Prince'i ümbruses. Samuti on saarale iseloomulikud orkaanid ja tugevad tormid vihmaperioodil, mis võivad tekitada suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kahjusid.

Inimsed ja linnastumine

Pealinn Port-au-Prince (Port‑au‑Prince) on Haiti suurim linn ja tähtis sadama- ning majanduskeskus. Suur osa elanikkonnast on koondunud rannikualade ja suurematesse linnadesse, kus küll esineb tihe asustus ning puudub sageli piisav infrastruktuur, mis omakorda suurendab linnade haavatavust looduskatastroofidele.

Kokkuvõte

Haiti on geograafiliselt mitmekesine riik, mille maastikke iseloomustavad mäed, lahed, saared ja kitsad tasandikud. Selle paiknemine troopilises vööndis toob kaasa soojad ilmad, tugevad vihmad ja orkaanide riski, samas kui tektoonilised tingimused põhjustavad perioodilisi maavärinaid. Looduslikud tingimused ja inimtegevus (eriti metsaraie) kujundavad oluliselt riigi keskkonda ja elutingimusi.