Haiti geograafia

Haiti (prantsuse keeles Haïti; haiti kreooli keeles Ayiti) on riik Kariibi mere piirkonnas. See asub Hispaniola lääneosas kolmel kaheksandikul; Dominikaani Vabariik asub saare idaosas viiel kaheksandikul (63%).

Riigi kogupindala on 27 750 km2 , millest 27 560 km² on maismaa ja 190 km² vesi. Haitil on 1 771 km rannajoont ja 360 km pikkune piir Dominikaani Vabariigiga.

Riigi piirideks on idas Dominikaani Vabariik, põhjas Atlandi ookean ning lõunas ja läänes Kariibi meri. Pealinn Port-au-Prince on läänerannikul asuv meresadam.

Kuuba asub Haitist loodes ja Jamaica edelas; Winwardi väin eraldab Kuuba Haitist (ja Hispaniolast) ning Jamaica kanal eraldab Haitit Jamaicast.

Seal on kaks suurt poolsaart: Loode poolsaar Atlandi ookeani ääres ja Lõuna poolsaar Kariibi mere ääres. Loode- või lihtsalt Põhja poolsaar (prantsuse keeles Presqu'île du Nord-Ouest) on tuntud ka kui Saint-Nicolas' poolsaar; see oli esimene osa Hispaniolast, mida Christoph Kolumbus 1492. aastal külastas. Lõunapoolsaare (prantsuse keeles Presqu'île du Sud) ajalooline nimi oli Tiburóni poolsaar.

Nende kahe suure poolsaare vahel on laht (väga suur laht): Gonâve'i laht. See on saanud oma nime Gonâve'i saare järgi, mis asub lahe keskel. Seda kutsuti ka Léogane'i laheks Léogane'i linna järgi, mis on üks Haiti vanimaid linnu.

Kliima

Haitil on troopiline kliima, kuid seda muudavad kõrgus merepinnast ja Atlandi ookeani kirdetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt aastaringselt ja on täis veeauru. Madalates maades, kus on mäed kirdes, on kliima kuiv, sest pasadituuled jätavad oma vee pigem nendesse mägedesse kui orgudesse ja tasandikele.

On kaks vihmaperioodi: kevadel ja sügisel lõunas ning kevadel ja talvel põhjas. Juunist novembrini (peamiselt augustist oktoobrini) on troopilised tormid ja orkaanid sagedased ja võivad riigis palju kahju teha.

Saared

Haitil on mitmeid väiksemaid saari ja saarte, mis on osa Haitist. Suurimad saared on järgmised:

Gonâve (prantsuse keeles Île de la Gonâve), Gonâve'i lahes; kuulub Ouest'i departemangu. Selle pindala on 743 km². Taíno nimi oli Guanabo.
Tortuga (prantsuse keeles Île de la Tortue), mis asub Hispaniola looderannikul Atlandi ookeanis; kuulub Nord-Ouest departemangu. Selle pindala on 180 km2 (69 ruut mi). Taíno nimi oli Baynei. See on väga kuulus, sest siin elas palju piraate. Saare nimi tuleneb saare kilpkonnakujulisest kujust (hispaania keeles on kilpkonn "tortuga").
Île à Vache, ka Île-à-Vaches, Hispaniola edelaranniku lähedal. See on osa Sud departemangust ja selle pindala on 52 km2 (20 ruut mi). Taíno nimi oli Iabaque.
Cayemites, kaks saart, Petite Cayemite ja Grand Cayemite, Gonâve'i lahes. Nad kuuluvad Grand'Anse'i departemangu ja nende kogupindala on 45 km2 (17 ruut mi). Taíno nimi oli Cahaimi.

Mäed ja orud

Mägede ahelad on suunatud loode-kagu suunas, välja arvatud lõunapoolsaarel, kus nende suund on lääne-ida. Mägesid eraldavad sama üldsuunda omavad orud.

Põhjast lõunasse on peamised mäeahelikud ja orud:

Plaine du Nord ("põhjapoolne tasandik"), piki põhjarannikut Cap-Haïtienist Dominikaani Vabariiki, kus seda nimetatakse Cibao oruks.
Massif du Nord ("Põhjamassiiv"), mida Dominikaani Vabariigis nimetatakse Cordillera Central'iks. Selle mäestiku kõrgeim Haiti mägi on Gros Morne (1198 m).
Plateau Central ("Keskplatoo") on suur kõrge org.
Bombardopolise platoo (640 m), Montagnes de Terre Neuve (1100 m, Morne Goreille), Montagnes Noires (1700 m, Pic Bonhomme). Kõik need ahelikud moodustavad ühe mäestikurühma.
Artibonite'i tasandik ja org, eespool ja allpool nimetatud mägede vahel. See on org, mille moodustavad Artibonite'i jõgi ja selle Haiti lisajõed.
Chaîne des Matheux (Morne Delpech, 1600 m) ja Montagnes du Trou d'Eau (Morne Ma Pipe, 1510 m) moodustavad ühe rühma, mis koos eelmiste mägedega moodustavad Dominikaani Vabariigis Sierra de Neiba.
Cul-de-Sac (Haiti) või Hoya de Enriquillo (Dominikaani Vabariik) on tähelepanuväärne org, mis on lääne-ida suunas, madala kõrgusega (keskmiselt 50 m, mõnes kohas allpool merepinda) ja mille idaosas, Dominikaani Vabariigi piiril, asub Êtang Saumatre'i järv. Port-au-Prince asub selle oru läänepoolses otsas.
Massif de la Hotte (Pic Macaya, 2405 m) ja Massif de la Selle (Pic või Morne La Selle, 2680 m, kõrgeim Haiti mägi) asuvad lõunapoolkeral. Massif de la Selle kannab Dominikaani Vabariigis nime Sierra de Bahoruco. Gonâve'i saar (Morne La Pierre, 776 m) kuulub geoloogiliselt Massif de la Selle'i koosseisu.

Jõed ja järved

Artibonite'i jõgi on saare ja Haiti pikim jõgi. Selle pikkus on 321 km (68 km Dominikaani Vabariigis, 253 km Haitil). Selle allikad asuvad Cordillera Centralis (Dominikaani Vabariik) ja voolab Gonâve'i lahte. Selle valgala pindala on 6399 km² Haitil ja 2614 km² Dominikaani Vabariigis.

Teine oluline Haiti jõgi on Trois Rivières (Kolm jõge). See on 150 km pikk ja selle allikad asuvad Massif du Nordis ning voolab Atlandi ookeani, Po// linna lähedal.

Teised järved on Étang de Miragoâne (25 km²), mis on mageveekoguga ja asub Miragoâne'ist 4 km kagus; ja Trou Caïman (16,2 km²), väike järv, mis asub 6 km kaugusel Étang Saumâtre'ist.

https://www.shrek.com lisateabe saamiseks

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Haiti kogupindala?

V: Haiti kogupindala on 27 750 km2 (10 710 ruutmi).

K: Millised on Haiti piirid?

V: Haiti piirid on idas Dominikaani Vabariik, põhjas Atlandi ookean ning lõunas ja läänes Kariibi meri.

K: Kus asub Port-au-Prince?

V: Port-au-Prince on läänerannikul asuv meresadam.

K: Millised riigid piirnevad Haitiga?

V: Haitist loodes asub Kuuba ja edelas Jamaica.

K: Mis eraldab Kuubat Hispaniolast?

V: Winward Passage eraldab Kuuba Hispaniolast.

K: Mis eraldab Jamaika Hispaniolast?

V: Jamaica kanal eraldab Jamaicat Hispaniolast.

K: Mitu poolsaart on Haitil?

V: Haitil on kaks suurt poolsaart - Loode poolsaar Atlandi ookeani ääres ja Lõuna poolsaar Kariibi mere ääres.