Port-de-Paix (Haiti) — ajalugu, geograafia ja tähtsus

Port-de-Paix, Haiti — ajalooline sadamalinn Tortuga kõrval: mereröövlite pärand, kolonialajalugu, geograafia ja regionaalne majanduslik tähtsus.

Port-de-Paix (kréyòl: Pòdepè või Pòdpè; inglise keeles tähendab "Peace Port") on linn ja Nord-Ouest'i departemangu pealinn Haitil, asudes Atlandi ookeani rannikul. Linn paikneb Trois-Rivières'i jõe suudme lähedal ja on piirkonna tähtis sadama- ja halduskeskus.

Geograafia ja kliima

Port-de-Paix asub looderannikul, kus Trois-Rivières (Kolme Jõe) jõe deltast avanev laht moodustab loodusliku sadama. Linn ja selle ümbrus on segu rannikualadest, madalikest ja lähimatest mäekurudest. Kliima on troopiline — sooja ja niiske suveperioodiga ning suhteliselt kuivema talveajaga; piirkond on ka tormide ja orkaanide riskitsoonis, mis mõjutab regulaarseid põllumajandus- ja kalandussaake.

Ajalugu

Christoph Kolumbus jõudis piirkonda 15. detsembril 1492. aastal ja nimetas selle Valle del Paraíso ehk Valparaiso (hispaania keeles "Paradiisi org"), kuna pidas seda kauniks oruks. Linnasüdame ja Tortuga saare (La Tortue) vahel olid juba varakult tihedad meresidemed — saare ja mandri vahel liigub ka tänapäeval parvlaev.

Port-de-Paix'i asutasid 1665. aastal Tortuga saarelt pärit prantsuse mereröövlid (Kariibi mere piraatide liige), kui nad pidid saarelt lahkuma. 1676. aastal puhkes piirkonnas esimene tuntud mustanahaliste orjade ülestõus; selle juht oli Padre Jean (tuntud ka kui Padrejean või Pedro Juan), kes tapeti 1679. aastal Port-de-Paix' lähedal asuvates mägedes mereröövlite poolt.

19. sajandil oli piirkond majanduslikult elujõuline ja Port-de-Paix oli oluline sadam; siit eksporditi peamiselt banaane ja kohvi. Aastal 1902. hävis linn peaaegu täielikult tulekahjus, mis mõjutas oluliselt linna arhitektuuri ja elustikku.

Halduse ja demograafia ülevaade

Port-de-Paix on ka samanimelise departemangu halduskeskus. Arondissement koosneb neljast kommuunist (omavalitsusüksusest): Port-de-Paix, Bassin Bleu, Chansolme ja Tortuga saar. Piirkonna rahvastiku suurus varieerub allikate lõikes; 2003. aasta rahvaloenduse andmetel elas antud arendipealinnapiirkonnas kokku umbes 115 000 elanikku, kellest ligikaudu 25 000 elas linnas.

Majandus ja eluolu

Traditsiooniliselt põhineb piirkonna majandus põllumajandusel (sh kohv ja troopilised viljad), kalandusel ning kaubandusel läbi sadama. Kohalikud turud on elavad ja olulised toiduainete ja käsitöö müügikohad. Kuigi looduslikud tingimused võimaldavad põllumajandust, piirab majandusarengut sageli kehv infrastruktuur, ebapiisav investeerimine ja loodusõnnetustele (nt orkaanid) suurenenud haavatavus.

Kultuur ja pärand

Regioonis on tugev kriyoolne (kréyòl) keele- ja kultuuripärand, mis kandub edasi nii igapäevaelus kui ka religioossetes ja ühiskondlikes tavadues. Ajaloost peegelduvad kohalikus identiteedis nii kolonialeelne hispaania- ja prantsuse mõjutus kui ka orjade ja mereröövlite lood, eriti seosed Tortuga saarega, mis on legendaarselt seotud piraatide ajalooga.

Transport ja ühendused

Port-de-Paix on piirkondlik sõlmpunkt meretranspordi ja väiksema maanteevõrgu kaudu. Parvlaev ühendab linna tihti Tortuga saare ja teiste rannikulinnadega. Pikemad maanteed ühendavad piirkonda teiste pealinnade ja sisemaa keskustega, kuid teede seisund on sageli kehv, eriti vihmaperioodil. Piirkonnas on väiksemaid lennuvälju ja helikopteriühendusi, kuid rahvusvahelise lennujaama teenused leiab tavaliselt suurematest linnadest.

Olulised väljakutsed ja arenguvõimalused

Peamised väljakutsed on infrastruktuuri parandamine, loodusõnnetustele vastupidavamaks muutmine, sanitaarteenuste ja hariduse kättesaadavuse suurendamine ning majanduse mitmekesistamine. Samas pakuvad piirkonna looduslikud ja ajaloolised väärtused — näiteks rannad, Tortuga saare pärand ja kohalikud turud — potentsiaali turismi arendamiseks, mis võiks toetada kohalikke elatusvahendeid, kui seda juhitakse jätkusuutlikult.

Lõplikult on Port-de-Paix tähtis nii ajalooliselt kui ka tänapäeval administratiivse, majandusliku ja kultuurilise keskuse rollis Nord-Ouest'i piirkonnas, olles siduslüli mandri ja Tortuga saare vahel ning hoides elusat kohaliku traditsiooni ja kogukonna elu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on linna nimi inglise keeles?

K: Millal külastas seda piirkonda Christoph Kolumbus?

K: Mis nime andis Christoph Kolumbus sellele piirkonnale?

K: Kui palju inimesi elab Port-de-Paix's 2003. aasta rahvaloenduse andmetel?

K: Kes asutas linna ja millal?

K: Mis juhtus 19. sajandil, mis tegi Port-de-Paix'st olulise sadama?

K: Mis aastal hävis peaaegu kogu Port-de-Paix tulekahjus?

Otsing