Geograafiline ümbernimetamine tähendab seda, et koha (linna, riigi, piirkonna, saare jms) nimi ametlikult muutub või selle kirjapilt muudetakse.

Põhjused

Geograafilise ümbernimetamise põhjuseid on mitu. Peamised neist on:

  • Riikide ühinemine või poliitilised liidud: kui kaks või enam riiki ühinevad, muudetakse sageli uue moodustatud ühiku nimi. Näiteks ühinesid Inglismaa ja Šotimaa Kuningriik 1707. aastal, moodustades Ühendkuningriigi. Hiljem, kui Iirimaa liideti 1801. aastal, tekkis nimetus Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.
  • Riigi jagunemine või iseseisvumine: kui riik laguneb või osa territooriumist saab iseseisvaks, võib järelejäänud riigi nimi muutuda. Näiteks jagunes Tšehhoslovakkia rahumeelselt kaheks riigiks 1. jaanuaril 1993: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Samuti lahkus enamik Iirimaa 1922. aastal Suurbritanniast; sellest ajast pärineb ka nüüdisnimetus, mis viitab peamiselt Suurbritanniale ja Põhja-Iirimaale (ametlikult alates 1927. aastast muutused riigi ja trooni nimetuses).
  • Uus valitsus või ideoloogiline muutus: pärast valitsusevahetust võidakse ajalugu, sümboleid ja nimesid muuta, et väljendada uut poliitilist suunda. Näiteks pärast 1917. aasta sündmusi Venemaal ja bolševike võimuletulekut muutusid riigi- ja linnanimed: varasem Peterburi (Saint Petersburg / Petrograd) sai pärast Vladimir Lenini surma 1924. aastal tuntuks kui Leningrad. Sellised ümbernimetamised olid sageli osa laiemast poliitilisest sõnumist, mis eraldas uut võimu eelnevast monarhilisest süsteemist; linkide kaudu viidatakse siin ajaloolistele isikutele ja institutsioonidele, nagu Peeter Suur või kommunistlik partei.
  • Dekoloniseerimine ja kohalike nimede taastamine: pärast kolonialismi lõppu muutuvad paljud riigid ja linnad tagasi kohalike või põlisrahvaste keeles olevate nimede kasuks. Näiteks pärast India iseseisvumist muudeti mitmete linnade ingliskeelseid või kolonialistlikke nimesid, üks tuntumaid näiteid on Bombay ümbernimetamine Mumbaiks (ametlikult 1995), et rõhutada kohalikke keeli ja identiteeti.
  • Keelereformid ja romaniseerimine: kohanimede kirjapilt võib muutuda, kui muutuvad ametlikud õigekirja- või romaniseerimisreeglid. Näiteks pärast Rahvavabariigi Hiina loomist standardiseeriti mandariini hiina kihi romaniseerimist ning paljude kohtade ladina-tähestikuline kirjapilt muutus: tuntud näited on Peking (inglise keeles sageli varem "Peking") ja Nanjing (varem "Nanking"). Selle eesmärk oli ühtlustada mandariini häälduse esitust ladina tähestikus. Samuti on ajaloos oluline, et erinevad mandri-Hiina ja Taiwaniga seotud poliitilised arengud ja valitud romaniseerimissüsteemid mõjutasid seda, kuidas paikkonnad rahvusvahelises keeles kirjapildis esinevad; sellest on juttu ka mitmes viites ja arutelus, sealhulgas Hanyu Pinyinist kui tänapäevasest mandariini romaniseerimise süsteemist.
  • Muu (turundus, korrastamine, veaparandus jms): mõnikord muudetakse nimesid, et lihtsustada hääldust, parandada brändingut (nt turismi edendamiseks) või eemaldada segadust sarnaste nimede vahel.

Kuidas ümbernimetamine tavaliselt toimub

Kohanime ametlikuks muutmiseks on tavaliselt vajalikud seaduslikud ja administratiivsed sammud: otsus teeb kohaliku või riikliku tasandi valitsus, vahel otsustatakse ka rahvahääletusega. Rahvusvahelised organisatsioonid ja kaardistajad (nt ÜRO ekspertgrupid, geograafiliste nimede komiteed) võtab vastu suuniseid ja soovitusi, kuid rahvusvaheline kasutus kujuneb tihti elavast praktikas — meedias, kaardifirmades ja rahvusvahelistes lepingutes.

Tuntud näited ja lühike ajalooline ülevaade

Mõned tuntud ümbernimetamised ajaloos illustreerivad eri motiive:

  • Poliitiline/ideoloogiline: Peterburi → Petrograd → Leningrad → uuesti Saint Petersburg (1991) — nimed muutusid koos ajaloos toimunud poliitiliste pöördepunktidega.
  • Koloniaalajastu järgne: Bombay → Mumbai (India), samuti on näiteid nagu lõunapoolsetes ja Aafrika linnades toimunud nimetused, mis taastavad kohalikke keeli ja nimetamiskombeid.
  • Keelereformid ja romaniseerimine: Peking (Beijing) ja Nanjing (Nanking) näited, kus rahvusvaheline ladinakeelne kirjapilt läheneb nüüd rohkem kohalikule mandariini hääldusele, tänu standarditele nagu Hanyu Pinyin.
  • Territoriaalne muutus: riikide ühinemised ja jagunemised, nagu ühinemine 1707. aastal Inglismaa ja Šotimaa Kuningriigi vahel või Tšehhoslovakkia lahknemine, toovad kaasa ametlikke nimevariatsioone.
  • Koloniaalse alluvuse järgne ümberpaiknemine: näiteks New Amsterdami saamise järel Briti kontrolli all 17. sajandil, nimetati linn ümber New Yorki (Duke of York'i auks).

Mõju ja praktilised kaalutlused

Nimede muutmisel on mitmeid tagajärgi: kaardid ja navigeerimissüsteemid vajavad uuendamist, reisijad ja ettevõtted peavad kohanema uute kirjapiltidega, ning riiklik identiteet ja mälu võivad ümberkujundada. Samuti esineb vaieldusi eksogeensete (välis) nimede ja endogeensete (kohalike) nimede vahel — mõnikord eelistatakse rahvusvahelist tuntust, mõnikord aga kohaliku kogukonna õigustatud soove.

Lõpuks tuleb rõhutada, et kohanimed ei ole puhtalt keeleküsimus: need peegeldavad ajaloolisi, poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Ümbernimetamine on seetõttu nii praktiline kui tähenduslik protsess, mis nõuab kaalutletud otsuseid ja tihti laiapõhjalist ühiskondlikku konsensust.