Dominikaani Vabariigi geograafia

Kliima

Riigi kliima on troopiline, kuid seda muudavad kõrgus merepinnast ja Atlandi ookeani kirdetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt aastaringselt. Aasta keskmine temperatuur on 25 °C, mis aastaaegade lõikes veidi muutub; keskmine temperatuur on piirkonniti erinev, ulatudes 21 °C-st Keskkordillide keskosas kuni 28 °C-ni rannikutasandikel. Temperatuur tõuseb väga harva üle 32 °C; temperatuur langeb talvel alla 0 °C ainult kõrgeimates mägedes. Jaanuaris on Santo Domingo keskmine temperatuur 25 °C ja juulis 30 °C.

Vihmaperiood kestab maist novembrini. Keskmine aastane sademete hulk on 1346 mm, kusjuures äärmuslikud sademed on 2500 mm või rohkem kirdeosas asuvates mägedes ja 500 mm edelaosas asuvates orgudes. Läänepoolsed orud Haiti piiri ääres on suhteliselt kuivad, kus aastane sademete hulk jääb alla 760 mm. Riigi loode- ja kaguosas on samuti väga kuiv.

Juunist novembrini (peamiselt augustist oktoobrini) on troopilised tormid ja orkaanid sagedased ja võivad riigis palju kahju teha.

Saared

Dominikaani Vabariiki kuuluvad mitmed väiksemad saared ja lahed. Suurimad saared on järgmised:

1. Saona, Hispaniola kaguranniku lähedal, Kariibi meres. Selle pindala on 117 km². Taíno nimi oli Iai või Adamanay. Kolumbus nimetas selle saare Savona samanimelise itaalia linna järgi, kuid aastate jooksul on kasutusest kõrvaldatud v-täht.
2. Beata, Hispaniola lõunarannikul, Kariibi meres. Selle pindala on 27 km². Keegi ei tea selle Taíno nime. Kolumbus nimetas seda saart Madama Beataks.
3. Catalina, väga lähedal Hispaniola kagurannikul, Kariibi meres. Selle pindala on 9,6 km². Taíno nimi oli Iabanea, kuid mõned kirjanikud, sealhulgas luuletajad, ütlevad, et seda kutsuti Toeya või Toella. Selle avastas Kolumbus, kes nimetas seda Santa Catalinaks.

Mõned neist on looderanniku lähedal asuvad Cayos Siete Hermanos (inglise keeles "Seven Brothers Cays") ja Samaná lahe lahtedes asuvad lahed.

Mäed ja orud

Dominikaani Vabariigis on palju mägesid; siin asuvad Kariibi mere kõrgeimad tipud. Mägede ahelad on suunatud loode-kagu suunas ja neid eraldavad sama üldise suunaga orud.

Põhjast lõunasse on mäeahelikud ja orud:

• Cordillera Septentrional (inglise keeles "Northern Range"). See kulgeb paralleelselt põhjarannikuga, millel on laienemisi loodes, Tortuga saarel Haitist põhja pool ja kagus, Samaná poolsaarel (koos Sierra de Samanaga). Selle kõrgeim mägi on Diego de Ocampo Santiago linna lähedal, 1249 m. Selle mäeaheliku ja Atlandi ookeani vahel on mitu väikest tasandikku. Jõed on lühikesed ja enamik neist voolab põhja poole.
• Cibao org on riigi suurim ja tähtsaim org. See pikk org ulatub Põhja-Haiitist, mida nimetatakse Plaine du Nord'iks, kuni Samaná laheni. Seda võib jagada kaheks: loodeosa on Yaque del Norte org (või Línea Noroeste) ja idaosa Yuna org (või Vega Real, inglise keeles Royal Valley). Vega Realis on riigi parimad mullad; asustustihedus on kõrge.
• Cordillera Central (inglise keeles "Keskne mäestik") kannab ka nime Sierra del Cibao ja Haitil Massif du Nord ("Põhjamassiiv"). Oma kõrgete mägedega jagab see riigi kaheks pooleks. Selles mäestikus asuvad Lääne-India kõrgeimad mäed: Pico Duarte, 3098 m, ja teised üle 3000 m. Saare keskosa lähedal pöördub see mäestik lõunasse ja kannab nime Sierra de Ocoa, mis lõpeb Azua de Compostela linna lähedal Kariibi mere rannikul. Teine haru, Cordillera Oriental (inglise keeles "Ida mäeahelik") ehk Sierra del Seibo, on põhiahelikust eraldatud Los Haitises'e nime all tuntud piirkonnaga; see on lääne-ida suunaga ja asub Samaná lahest lõuna pool.

• San Juani org ja Azua tasandik on suured orud lõuna pool Cordillera Centrali, mille kõrgus jääb vahemikku 0-600 m.
• Sierra de Neiba; Neiba mägi on siin kõrgeim mägi 2279 m. Sierra de Neibast kagusse jääb Sierra Martín García (Loma Busú, 1350 m).
• Hoya de Enriquillo ehk Neiba org on tähelepanuväärne org, mille suund on lääne-ida, mille kõrgus on madal (keskmiselt 50 m, mõnes kohas allpool merepinda) ja kus asub suur soolajärv: Enriquillo järv.
• Sierra de Bahoruco, mida Haitil nimetatakse Massif de la Selle'ks. See lõunapoolne mäestik on geoloogiliselt väga erinev ülejäänud saarest.
• Llano Costero del Caribe (inglise keeles "Caribbean Coastal Plain") asub saare (ja Dominikaani Vabariigi) kaguosas. See on suur preeria Santo Domingost ida pool.

Rand Barahona provintsis


Cordillera Central

Jõed ja järved

Dominikaani Vabariigi 8 pikimat jõge on järgmised:

1. Yaque del Norte on Dominikaani Vabariigi pikim jõgi 296 kilomeetriga. Selle allikad asuvad Keskkordiljonides ja voolab läbi Yaque del Norte oru Atlandi ookeani. Selle valgala pindala on 7044 km².
2. Yuna. See on 209 km pikk. Selle allikad asuvad Keskkordiljonides ja voolab ida poole läbi Vega Reali ja Samaná lahte. Selle valgala pindala on 5 498 km².
3. Yaque del Sur. See on 183 km pikk ja selle allikad asuvad Keskkordiljonis. See voolab lõuna suunas Kariibi merre. Selle valgala pindala on 4 972 km².
4. Ozama. See on 148 km pikk. Selle allikad asuvad Sierra de Yamasas (Keskkordiljoni haru). See suubub Kariibi merre. Selle valgala pindala on 2685 km². Santo Domingo linn asub selle jõe mõlemal kaldal.
5. Camú. See on 137 km pikk. Selle allikad asuvad Kesk-Kordiljääris ja see suubub Yuna jõkke. Selle valgala on 2 655 km².
6. Nizao. See on 133 km pikk. Selle allikad asuvad Kesk-Kordiljääris ja voolab lõuna suunas Kariibi merre. Selle valgala pindala on 974 km².
7. San Juan. See on 121 km pikk. Selle allikad asuvad Kesk-Kordilleras ja see voolab lõuna suunas läbi San Juani oru; see on Yaque del Suri jõe peamine lisajõgi. Selle valgala pindala on 2 005 km².
8. Mao. See on 105 km pikk. Selle allikad asuvad Kesk-Kordiljääris ja voolab põhja poole Yaque del Norte jõkke. Selle valgala pindala on 864 km².

Artibonite'i jõgi on saare pikim jõgi, kuid Dominikaani Vabariigis on sellest vaid 68 km.

Hispaniola ja Kariibi mere suurim järv on Enriquillo järv. See asub Hoya de Enriquillo's ja on 265 km² suurune. Järve sees on kolm väikest saart. See asub umbes 40 meetrit allpool merepinda ja on soolane järv, mille soolasisaldus on suurem kui merevees.

Teised järved on Rincón (magevee, pindala 28,2 km²), Oviedo (mergelvesi, pindala 28 km²), Redonda, Limón.