Dominikaani Vabariik (hispaania keeles República Dominicana) on riik Kariibi mere piirkonnas. See asub Hispaniola idapoolsetel viiel kaheksandikul; Haiti asub saare läänepoolsetel kolmel kaheksandikul. Nende kahe riigi vaheline maismaapiir on 388 km pikk.
Riigi kogupindala on 48 671 km²; Hispaniola saarel asuva osa pindala on 48 215 km² ja Dominikaani saarte pindala on 159 km². Maksimaalne pikkus idast läände on 390 km Punta de Aguast kuni Las Lajaseni, mis asub Haiti piiril. Maksimaalne laius põhjast lõunasse on 265 km Cape Isabelast Cape Beatani.
Riigi piirideks on Haiti läänes, Atlandi ookean põhjas ja Kariibi meri lõunas. Puerto Rico asub kagus, mida eraldab umbes 130 km laiune Mona kanal. Pealinn Santo Domingo asub lõunarannikul.
Asukoht ja koordinaadid
Dominikaani Vabariik paikneb Lääne-Hemisfääris, ligikaudu 17–20° põhjalaiusel ja 68–72° läänepikkusel, mistõttu riigi keskmine asend on umbes 18°N ja 70°W. Asukoht Kariibi mere ja Atlandi ookeani kokkupuutepunktis mõjutab tugevalt kliimat, meretransporti ja looduslikku mitmekesisust.
Reljeef ja kõrgused
Riigi maastik on mitmekesine: kõrgustikke, madalikku ja kuivemaid sisealade basseine. Peamised mäestikuahelad on:
- Cordillera Central — riigi keskosas asuv kõrgeim mäestik, kus asub Hispaniola kõrgeim tipp Pico Duarte (kõrgus umbes 3 098 m), mille nõlvad on paljudel aladel metsased ja pakuvad jahutavamat mikroklimat.
- Cordillera Septentrional — põhjaosas rannikualuse vööndi taga, madalamate harjade ja orgudega.
- Sierra de Bahoruco — lõunaosas, iseloomulik tugevatele kõrgusteerinevustele ning kuivadele oru- ja tasandikualadele.
Vesikond ja märkimisväärsed veekogud
Riigis voolavad mitu olulist jõge, mis toidavad põllumajandust ja kohalikke asulaid. Peamised jõed on Yaque del Norte (põhjapoolne jõgiallikas, oluline põllumajanduse veevõtuks), Yuna ja Ozama (mis kulgeb läbi Santo Domingo ja suubub lõunarannikule). Suurim sisevesikond on Lago Enriquillo — soolane ja madal järv lääneosas, mis asub merepinnast oluliselt allpool ning on oluline loodusala paljude taimede ja loomade jaoks.
Rannajooned ja saared
Dominikaani Vabariigil on pikk ja vaheldusrikas rannajoon: liivarannad, mangroovid ja kaljud. Tuntud on ka mitmed suuremad ja väiksemad saared ning lähisaareriigid, millest tuntumad Dominikaani jurisdiktsiooni kuuluvad saared on Saona, Catalina ja Beata. Ranniku ökosüsteemidel on suur tähtsus turismi, kalanduse ja looduskaitse seisukohalt.
Kliima ja ilmastikutingimused
Kliima on valdavalt troopiline ja mereline, kuid kõrguse ja reljeefi tõttu esinevad märkimisväärsed mikroklimaatilised erinevused: madalamad rannikualad on kuumad ja niisked, mägised alad tunduvalt jahedamad. Sademete jaotus varieerub oluliselt: põhjapoolsed kallakud saavad tihti rohkem sadu kui lõunapoolsed alad. Troopiliste orkaanide hooaeg kestab tavaliselt juunist novembrini, mis mõjutab oluliselt ranniku- ja põllumajandustegevust.
Loodus ja kaitsealad
Dominikaani Vabariik on bioloogiliselt mitmekesine: seal leidub troopilisi metsi, mangroove, kuivi sisemaa basseinialasid ja mägiseid ökosüsteeme. Mitmed piirkonnad on kaitse all, näiteks rahvuspargid ja looduskaitsealade süsteemid, mis hoiavad ohustatud liike ja unikaalset maastikku. Olulised kaitsealad hõlmavad nii rannikualasid kui ka sisemaa mägisemaid alasid — need on tähtsad nii turismi kui ka looduskaitse seisukohalt.
Inim- ja majandusgeoograafia lühidalt
Suur osa elanikkonnast on koondunud rannikualadele ja linnadesse, eriti pealinna Santo Domingo ümbruses lõunaranniku lähistel. Põllumajandus, turism, kalandus ja teenindussektor on olulised majandusharud, mida mõjutab otseselt riigi geograafiline asend, kliima ja loodusressursid.
Praktiline teadmine
- Asukoht Kariibi mere ja Atlandi vahel muudab riigi ligipääsetavaks laevaliiklusele ja lennundusele.
- Reljeef pakub võimalusi mägiturismiks ja rannikualadel rannapuhkuseks.
- Troopiline kliima tähendab sooje temperatuure aasta ringi, ent orkaanide tõttu on oluline jälgida ilmastikuhoiatusi suve–sügise perioodil.
