Cordillera Septentrional on Dominikaani Vabariigi põhjaosas asuv mäestik, mille nimi tähendab inglise keeles lihtsalt "põhjapoolne mäestik". Mõnikord nimetatakse seda Sierra de Montecristi, peamiselt vanades raamatutes.
Selle kogupikkus on umbes 200 km, alates Monte Cristi provintsi rannikust kuni Samaná lahe lähedale, mitu kilomeetrit San Francisco de Macorísist ida pool. Selle maksimaalne laius on umbes 40 km.
See kulgeb piki Hispaniola saare põhjarannikut loodest kagusse. Atlandi ookeani ranniku ja mäestiku vahel on ainult väikesed orud. See on keskmiselt 600 meetri kõrgusel.
Maastik ja geograafia
Cordillera Septentrional asub otse saare põhjapiirkonnas ja moodustab kitsast, kuid selgest mäeahelikku, mis piiritleb rannikualasid ja siseosa. Mäestiku rinded langevad suhteliselt järsult mere poole, mistõttu Atlandi ookeani ja mäestiku vahel jäävad sageli vaid kitsa maatüki laiused rannikuplatsid. Sisepoolsemal küljel on mäed järk-järgult madalamad ja vahelduvad orude ning käänuliste jõgede orgudega.
Ilmastik ja taimestik
Põhjarannikult tulev niiske õhk ja kohalikud tuuled mõjutavad mäestiku kliimat: madalamates osades valitseb sageli kuivem ja soojem kliima, eriti lähemal rannikule, samas kui kõrgemal võivad tingimused olla jahedamad ja niiskemad. Taimestik varieerub sõltuvalt kõrgusest ja niiskusest — rannikualadel esineb tihti kuivematele tingimustele kohastunud põõsastikku ja kuivamõõdulisi puistuid, kõrgemal aga rohkema niiskusega laastud ja segametsad. Mäestik võib sisaldada kohalikke ehk endeemilisi liike, mida ei leidu laialt mujal saarel.
Inimtegevus ja elatusallikad
Põhjapoolne mäestik on alates inimkoloniseerimise ajast olnud kasutusel põllumajanduseks, karjakasvatuseks ja metsaraieks. Rannikul asuvad linnad ja kalurikülad on ajalooliselt olnud olulised kauba- ja kalapüügi keskused. Mäestik piirab teatud piirkondade transporti ja on määranud, kus on asunud teed ning asulad.
Kaitse ja turism
Mäestikuala pakub võimalusi loodusmatkadeks, linnuvaatluseks ning rannikualade ja mäenõlvade looduslike vaadete nautimiseks. Mõned piirkonnad võivad olla kaitse all kohalike looduskaitsealade või rahvusparkide vormis, et säilitada haruldasi elupaiku ja kaitsta veeressursse. Turismi areng keskendub tavaliselt loodushuvilistele ning ranna- ja mereturismile lähenevatele külastajatele.
Oluline märkus
Cordillera Septentrional ei ole ühtlaselt kõrge nagu Dominikaani keskmäestik (Cordillera Central); selle kõrgused ja maastikutüüp muutuvad piirkonniti. Mäestiku täpsema geoloogilise ehituse, kõrgemate tippude kõrguste ja kaitstava looduse üksikasjade kohta saab rohkem teavet kohalikest maastiku- ja looduskaitsealastest allikatest ning teaduslikest uuringutest.