Couesnoni jõgi: Mont-Saint-Micheli suudme ja Normandia–Bretagne'i piir
Couesnoni jõgi: Mont-Saint-Micheli suudme ja ränduv jõesäng, mis vormis Normandia–Bretagne'i ajaloolist piiri — loodus, ajalugu ja paiknemise lummus.
Couesnoni jõgi (prantsuse hääldus: [kwenɔ̃]) on jõgi, mis algab Loode-Prantsusmaal Mayenne'i departemangus ja voolab edasi Mont-Saint-Micheli lahe suunas, kus ta moodustab koos teiste vooludega lahe suudme. Couesnoni viimane lõik kulgeb piiriks Normandia ja Bretagne'i ajaloolise hertsogkonna vahel. Jõe kuju ja kulg on ajalooliselt olnud muutlikud: minevikus vahetas see tihti asukohta kahe jõesängi vahel, mis kulgesid Mont Saint-Micheli põhja- ja lõunapoolsete suudmealade vahel.
Kulgemine ja maastik
Couesnoni säng on ülevalt vaadatuna paindlik ning pikema aja jooksul nihkunud nii, et mõnikord on suundunud põhja ja mõnikord lõuna poole. See dünaamilisus on tekitanud omapäraseid liiv- ja mudalaike ning soosaari Mont-Saint-Micheli ümbruses. Jõe setted ja tõusvad loodetemustrid on mõjutanud lahe sissesettemist (siltumist) ning rannikumaastiku arengut.
Ajalooline tähendus ja legend
Couesnoni käitumine on andnud aluse kuulsale ütlusele "le couesnon en sa folie mit le Mont en Normandie", mis tõlkes tähendab umbes: "Couesnon oma hulluses paigutas Mont Saint-Micheli Normandiasse". See ütlemine väljendab rahvapäraselt jõe sagedast nihkumist ja asjaolu, et tänapäeval asub Mont-Saint-Michel ametlikult Normandia poolel jõe suudmest. See on aga pigem humoorikas märkus kui täpne geograafiline seletus: halduspiir, mis eraldab neid kahte piirkonda, ei sõltu jõe juhuslikust kulgemisest, vaid on määratud administratiivsete otsustega. Täna kuulub Mont-Saint-Michel ametlikult Manche'i departemangule (Normandia) — piir asub umbes kuue kilomeetri kaugusel mäest lääne pool.
Loodus, elurikkus ja inimtegevus
Lahe ja jõe koosmõju on tekitanud laiad liiv- ja mudalapid ning soostunud rannaalad, kus liigirikkus on suur: rannikul esineb rände- ja pesitsevaid linnuliike ning taimestikus on soolased luht- ja rannaniidud. Inimtegevus on mõjutanud jõe setete liikumist — kaevetööd, tammid ja sildade ehitamine on kiirendanud setete suurenemist mõnes kohas. Hiljem on Mont-Saint-Micheli ja selle ümbruse kaitseks välditud liigset setete kuhjumist ning viimastel aastakümnetel tehti abinõusid, et taastada merelahte läbivat veevoolu (näiteks teede-, sildade- ja reoveesüsteemi ümbertöötlemine Mont-Saint-Micheli juures), et vähendada siltumist ja säilitada paiga iseloomu.
Kokkuvõte
- Couesnoni jõgi on oluline osa Mont-Saint-Micheli lahe dünaamikast ja rannikumaastiku kujunemisest.
- Jõe sagedased nihkumised andsid alguse kuulsale ütlusele, mis kommenteerib Mont-Saint-Micheli paigutust Normandiasse.
- Kuigi jõe kulgemine on muutlik, on ametlik halduspiir kindlaks määratud ning ei järgi jõe jooksu.
Couesnoni suue Mont Saint-Micheli juures.
Geograafia
Couesnon, Sée ja Sélune moodustavad osa Mont Saint-Micheli lahe keerulisest veesüsteemist. Ühelt poolt toob tõusu ja mõõna palju setteid. See tekitab jões suuri liivaparke. Teisel pool toovad kolm jõge setteid tagasi merre.
20. sajandil muudeti Couesnon kanaliks. See vähendas selle kallaste erosiooni. 1969. aastal ehitati tamm. Need muudatused ja Mont Saint-Micheli maismaaga ühendav tamm on tekitanud mudatammi. Prantslased ehitasid silla, et asendada sillat. See valmis 2013. aastal. See aitas eemaldada muda.
Kevadise tõusu ajal võib näha tõusulaine - tõusu põhjustatud laine - jõge ülespoole minemas.
Couesnon voolab läbi järgmiste departemangude ja linnade:
- Ille-et-Vilaine: Fougères, Antrain
- Manche: Pontorson
Couesnoni mudased servad on peaaegu nagu vesiliiv
Mont Saint-Michelit mandriga ühendav tamm, mis on vastutav muda ja setete massilise kogunemise eest piirkonnas.
Hüdroloogia ja vee kvaliteet
Suvel on veevooluhulk tavaliselt vahemikus 150 kuupmeetrit sekundis (4,2 m3/s). pH on mõõdetud 8,26 (Hogan, 2006). Suvel on vee temperatuur suudmealal 19 kraadi Celsiuse järgi. Vee hägusus on mõõdukas, Secchi-ketta näit on 14 sentimeetrit. Elektrijuhtivus on suudmealal kõrge.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Couesnoni jõgi?
V: Couesnoni jõgi on jõgi Loode-Prantsusmaal.
K: Kust algab jõgi?
V: Jõgi algab Loode-Prantsusmaal Mayenne'i departemangus.
K: Kus moodustab jõgi suudmeala?
V: Jõgi moodustab suudme Mont-Saint-Micheli juures.
K: Milline on jõe viimane lõik?
V: Jõe viimane lõik on ajaloolise Normandia ja Bretagne'i hertsogkonna vaheline piir.
K: Miks on Couesnoni jõgi oluline?
V: Couesnoni jõgi on oluline, sest minevikus muutus selle kulgemine sageli kahe jõesängi vahel ja ta settis lõunapõhja, mis tekitas ütluse "Couesnoni hullumeelsus asetas Mont Saint-Micheli Normandias".
Küsimus: Milline on halduspiir, mis eraldab kahte Couesnoni jõe poolt loodud piirkonda?
V: Halduspiir, mis eraldab kaks Couesnoni jõe poolt loodud piirkonda, on umbes kuus kilomeetrit mäest läänes.
K: Kas halduspiir, mis eraldab kaks piirkonda, sõltub jõe kulgemisest?
V: Ei, halduspiir ei sõltu jõe kulgemisest.
Otsige