Mont-Saint-Michel

Geograafia

Moodustamine

Eelajaloolisel ajal oli Mont kuival maal. Praegu on see kivine loodete ja loodete saar. Meretase tõusis ja erosioon muutis ranniku maastikku. Lahes tuli pinnale mitu graniidi või granuliidi kihti. Need kivikihid pidasid ookeani kahjustustele paremini vastu kui teised kivimid nende ümber. Nende hulka kuulusid Lillemer, Mont-Dol, Tombelaine (väike saar põhjas) ja Mont Tombe, millest hiljem sai Mont-Saint-Michel. Mäe ümbermõõt on umbes 960 meetrit. Tema kõrgeim punkt on 92 meetrit üle merepinna.

Tides

Kõrge ja madala veepinna vahe on umbes 14 meetrit (46 jalga). Keskaegsed palverändurid, kes ületasid tasast maad, nimetasid mäge mõnikord "Püha Miikael mereohus". Tänapäevalgi võib see olla ohtlik külastajatele, kes ei kasuta tammi. Vastaskaldalt üle liiva kõndimine võib olla ohtlik. Põhjuseks on jooksva liiva tõttu.

Polderiseerimine ja aeg-ajalt toimuvad üleujutused on loonud sooldunud niidud. Need on ideaalsed lammaste jaoks. Lammaste toitumise tõttu on liha hea maitsega. Pré salé (prantsuse keeles soolane heinamaa) on koduks agneaux de pré-salé (soolane heinamaa lambaliha). Sellest valmistatakse kohalikku erirooga (kuulus toiduaine). Kohalik lambaliha on mõnikord piirkonna restoranide menüüs.

Tidal island

Enne 2013. aastat oli Mont-Saint-Michel mandriga seotud loodetee kaudu. See oli tõusu ja mõõna ajal kaetud ja tõusu ajal näidatud tee. See ühendus muutus sajandite jooksul. Rannikuala (liiv) on polderdatud, et teha karjamaad. See tähendab, et Mont-Saint-Michel muutus rannikule lähemale. Couesnoni jõgi kanaldati. See aitas muuta veevoolu iga tõusu ja mõõna ajal sarnaseks. See tekitas aga lahe mudastumise. 1879. aastal muudeti tõusu- ja mõõnatee tõstetud ja kuivaks. See takistas tõusu ja mõõna puhastamist mäe ümber olevast mudast.

16. juunil 2006 kuulutasid Prantsusmaa peaminister ja piirkondlikud ametiasutused välja 164 miljoni euro suuruse projekti (Projet Mont-Saint-Michel). Sooviti ehitada hüdrauliline tamm, kasutades Couesnoni jõe vett ja loodete vett. See aitaks eemaldada kogu tõusvate loodete poolt ladestunud muda. See muudaks Mont-Saint-Micheli taas saareks.

Tammi ehitamine algas 2009. aastal. See valmis 2013. aastal. Projekti käigus eemaldati ka tammi ja selle külastajate parkla. Uus parkla asub mandril. See on saarest umbes kahe kilomeetri kaugusel. Külastajad saavad kasutada väikeseid bussikesi, et ületada tammi. Sild on avatud ka jalakäijatele ja ilma mootorita sõidukitele.

Silla projekteeris arhitekt Dietmar Feichtinger. See avati avalikkusele 22. juulil 2014. Sild laseb vee vabalt ümber saare voolata. See muudab tammi tõhusamaks. Projekt maksis 209 miljonit eurot, mis on 45 miljonit eurot rohkem kui kavandatud. President François Hollande avas silla ametlikult.

Mõnikord muudavad ilmastikutingimused tõusu ja mõõna väga kõrgeks. Seda nimetatakse "supertõusuks". Näiteks 21. märtsil 2015 kattis meri uue silla täielikult. See oli kõrgeim merepinna tase vähemalt 18 aasta jooksul. Paljud inimesed sõitsid Mont-Saint-Michelile, et teha fotosid.

Madalvee 2005. aastal

Ajalugu

Mont-Saint-Michel oli kuuendal ja seitsmendal sajandil armorikaallaste kultuuri tugipunkt. Seitsmendal sajandil vallutasid frangid selle mäe. Umbes viiendast kuni kaheksanda sajandini oli Mont-Saint-Michel osa piirkonnast nimega Neustria. Üheksanda sajandi alguses oli see tähtis koht Neustria marssides.

Enne kaheksandat sajandit nimetati saart Mont Tombe (ladina keeles tumba). Katoliku kirik ehitas esimese religioosse hoone kaheksandal sajandil ja mäest sai Mont-Saint-Michel. Legendi kohaselt ilmus peaingel Miikael 708. aastal Avranches'i piiskopile Pühale Aubert'ile. Ingel käskis tal ehitada mäele kiriku. Aubert ei kuulanud inglit, kuni Miikael põletas oma sõrmega piiskopi kolju sisse augu.

Frangi kuningas ei suutnud oma kuningriiki viikingite rünnakute eest kaitsta. Kuningas nõustus 867. aasta Compiègne'i lepingus andma Cotentini poolsaare ja Avranchini, sealhulgas Mont-Saint-Micheli bretoonidele. Lühikest aega kuulus mägi bretoonidele. Tegelikult ei kuulunud need maad ja Mont-Saint-Michel kunagi Bretagne'i hertsogkonnale. Nad jäid eraldi piiskopkondadeks vastloodud Bretagne'i peapiiskopkonnast Dol. Kui Rollo nimetas Franco Roueni peapiiskopiks, võttis Roueni piiskopkond need maad ja mäe endale. Nad said taas Normandia osaks, kuid mitte ametlikult.

Mägi muutus strateegiliselt oluliseks taas 933. aastal, kui William "Pikk Mõõk" (Normandia hertsog) annekteeris Cotentini poolsaare nõrgestatud Bretagne'i hertsogidelt. Sellega sai mägi ametlikult Normandia osaks. Seda on näidatud Bayeux' seinavaibal, mis meenutab (aitab meeles pidada) normannide poolt 1066. aastal toimunud Inglismaa vallutamist. Gobeläänil on kujutatud Wessexikrahvi Haroldi, kes aitab kahte normanni rüütlit Mont-Saint-Micheli ümbruses toimunud lahingu ajal Bretagne'i hertsogi Conan II-ga. Normannide hertsogid tasusid järgnevatel sajanditel kloostri arendamise eest. Sellest sai hea näide normannide arhitektuurist.

Mont Saint-Michel ja selle laht
UNESCO maailmapärandi objekt
Kriteeriumid	Kultuuriline: i, iii, vi
Viide	80
Kirjeldus	1979 (3. istungjärk)
Piirkond	6560 ha
Puhvertsoon	57 510 ha

1067. aastal toetas Mont-Saint-Micheli klooster Normandia hertsogi Williamit tema nõudmisel Inglismaa troonile. William andis vastutasuks majad ja maad Inglise poolel La Manche'i väina. Nende hulka kuulus ka väike saar Cornwalli edelarannikul. Sellest sai normannide klooster nimega StMichael's Mount of Penzance. See sarnaneb Mont-Saint-Micheliga.

Saja-aastase sõja ajal tegid inglased saarele mitmeid rünnakuid. Nad ei suutnud seda vallutada tänu kloostri väga headele kindlustustele. Esimest korda ründasid inglased mäge 1423. aastal ja seejärel uuesti 1433. aastal. Thomas Scalles oli inglaste väejuht. Scalles jättis kaks sepistatud raudpommitajat, kui ta lõpetas oma rünnaku. Need on seal tänapäevalgi veel alles. Neid tuntakse kui les Michelettes. Mont-Saint-Micheli vastupanu andis lootust prantslastele, eriti Jeanne d'Arcile.

Kui Prantsuse kuningas Louis XI asutas 1469. aastal Püha Miikaeli ordu, soovis ta, et Mont-Saint-Micheli kirikust saaks ordu kabel. Kuna see asus aga Pariisist kaugel, ei olnud see võimalik.

Kloostri rikkus ja mõju aitas teisi sihtasutusi, näiteks St Michael's Mount Cornwallis. Siiski hakkas see reformatsiooni tõttu palverännakute keskusena vähem populaarseks muutuma. Prantsuse revolutsiooni ajal ei elanud seal peaaegu ühtegi mungat. Vabariiklased sulgesid kloostri. Sellest sai vangla. Esialgu oli see mõeldud Prantsuse vabariigi vaimulike vaenlaste kinnipidamiseks. Hiljem olid seal ka tähtsad poliitvangid. 1836. aastal alustasid kuulsad isikud, nagu Victor Hugo, kampaaniat mäe taastamiseks. Vangla suleti 1863. aastal ja 1874. aastal sai mägi ajaloolise mälestusmärgi. Mont-Saint-Michel ja selle laht said 1979. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Loetelusse kandmise tegurid olid kultuuriline, ajalooline ja arhitektuuriline tähtsus ning inimtekkeline ja looduslik ilu.

Abbey disain

11. sajandil valis Normandia Richard II Mont-Saint-Micheli kloostri ehitamiseks Itaalia arhitekti William de Volpiano. Volpiano oli juba ehitanud Normandias Fécampi kloostri. Ta projekteeris kloostri romaani kiriku. Ta otsustas paigutada risti kiriku ristikäigu mäe tippu. Ta ehitas ka palju kripte ja kabelid maa alla. Need on mõeldud ülalpool asuva hoone toetamiseks, sest see on väga raske. Tänapäeval on Mont-Saint-Micheli kirik romaani stiilis.

Robert de Thorigny oli Inglismaa Henry II suur toetaja. Henry oli sel ajal ka Normandia hertsog. Thorigny tegi hoonete struktuuri tugevamaks. Ta ehitas ka kiriku peafassaadi 12. sajandil. 1204. aastal ründas bretooni Guy de Thouars, Prantsusmaa kuninga sõber, mäge sõjaväega. Ta pani küla põlema ja tappis palju inimesi. Ta pidi aga taganema (lahkuma) kloostri võimsate müüride alla. Tuli laienes hoonetele ja katused põlesid. Philip Augustus, Thorigny sõber, oli julma tegevuse ja hävingu üle õnnetu. Ta pakkus abt Jourdainile raha, et ehitada uus gooti stiilis arhitektuurikomplekt. Abt lisas refektooriumi (söögisaali) ja kloostri.

Karl VI lisas kloostrimäele suured kindlustused. Ta lisas ka tornide ja hoovide ehitamist ning tegi vallid tugevamaks.

Arendus

Mont-Saint-Micheli müüride sees.


Thomas Scalles'i poolt 17. juunil 1434 Mont-Saint-Michelile jäetud suurtükid. Praegu (juuni 2013) on näidatud ainult teine, müürile lähemal asuv kahur. See asub mäe välisseina sissepääsu sees.


Plaan mäe kohta

Administratsioon

See saareke on osa Prantsuse Mont-Saint-Micheli kommuunist. See asub Normandias Manche'i departemangus. 2009. aasta seisuga elab seal 44 inimest. Lähim suurem linn, kus on rongijaam, on Pontorson. Mont-Saint-Michel kuulub maailmapärandi linnade organisatsiooni.

Mont-Saint-Michel on ka normannide ja bretoonide vahelise traditsioonilise rivaalitsemise objektiks. Bretoonlased ütlevad, et Couesnoni jõgi tähistab piiri Normandia ja Bretagne'i vahel. Ainult seetõttu, et jõgi on sajandite jooksul oma kulgu muutnud, on mägi normannide poolel. See legend lõbustab piirkonna elanikke. Nad väidavad, et piir ei asu Couesnoni jõel. Nad ütlevad, et see asub mandril, 4 kilomeetrit lääne pool, Saint-Brelade'i mäemassiivi jalamil.

Klooster

Rahvastik

 

Sünnid
1956–1962	1962–1968	1968–1975	1975–1982	1982–1990	1990–1999
xx	13	16	8	6	4

 

Surmad
1956–1962	1962–1968	1968–1975	1975–1982	1982–1990	1990–1999
xx	6	6	4	5	3

Juulis ja augustis külastab linna kuni 20 000 inimest päevas. 43 elanikust (2006) oli 5 munki ja 7 nunna.

Sõpruslinnad - sõpruslinnad

• Hatsukaichi, Hiroshima, Jaapan. Itsukushima pühamu on samuti saaretempel ja kuulub UNESCO maailmapärandi hulka.

Mont-Saint-Michelil on ajaloolised sidemed St Michael's Mountiga Cornwallis, Ühendkuningriigis. Edward Konfessor andis selle 11. sajandil Mont-Saint-Micheli benediktiinidele.

Ajalooline mälestusmärk

Mont-Saint-Micheli 61 hoonet on kantud ajaloomälestiste nimekirja. Need on lisatud alates 1928. aastast kuni tänaseni.

Populaarkultuuris

• Prantsuse helilooja Claude Debussy käis saarel. Tema klaveriprelüüdi "La Cathedrale Engloutie" jaoks sai ta võib-olla inspiratsiooni müütilise Ys'i linna ja Mont-Saint-Micheli katedraali legendist.
• 1950 : Powelli ja Pressburgeri "The Elusive Pimpernel".
• 1991 : Mindwalk
• 2003 : Mont-Saint-Michel oli inspiratsiooniks Minas Tirithi kujundamisel filmis "Sõrmuste isand": The Return of the King.
• Renaissance Mont-Saint-Michel on mängitav mitme mängija kaart videomängus Assassin's Creed: Brotherhood (2010) ja Assassin's Creed: Revelations (2011).
• 2013 : Mont-Saint-Michel oli Tour de France'i 11. etapi lõpp. Etapp oli ajasõit.

Peaingel Miikaeli kuju torni tipus

Seotud leheküljed

• Karolingide arhitektuur
• La Mère Poulard
• Püha Miikaeli mägi
• Püha Miikael (roomakatoliku)