Peaingel Miikael: religioosne roll, ajalugu ja kultuuriline tähendus

Miikael on peaingel juudi, kristlikes ja islami õpetustes. Rooma-katoliiklased, ida-ortodokssed, anglikaanid ja luterlased kutsuvad teda "peaingel Miikaeliks" või lihtsalt "Püha Miikaeliks". Õigeusu kristlased kutsuvad teda "taksarhi peaingel Miikaeliks" või lihtsalt "peaingel Miikaeliks".

Heebrea keeles tähendab Miikael "kes on Jumala sarnane?". Taanieli raamatus räägitakse Miikaelist kolm korda. Üks kord öeldakse, et ta on "suur vürst, kes seisab sinu rahva laste eest". Juudid nägid Miikaeli oma toetajana. Tavaliselt ei ole neil lubatud pöörduda inglite poole kui Jumala ja tema rahva vahelisele sidemele. Siiski sai Miikael juudi liturgias oluliseks.

Uues Testamendis juhib Miikael Jumala vägesid Saatana vägede vastu Ilmutusraamatus. Taevasõja ajal võidab (võidab) ta Saatana. Juuda kirjas nimetatakse Miikaeli "peaingel Miikaeliks". Kristlikud pühapaigad Miikaelile ilmusid 4. sajandil. Esimesena nähti teda kui tervendavat inglit. Hiljem nägid kristlased teda kui kaitsjat (kedagi, kes kaitseb ja aitab) ja Jumala armee juhti kurjuse jõudude vastu. 6. sajandiks olid peaingel Miikaeli austused levinud nii ida- kui ka läänekirikus. Aja jooksul hakkasid õpetused Miikaeli kohta kristlaste seas muutuma.

Nimi ja varased allikad

Nimi Miikael (heebrea מִיכָאֵל, Mikaʾel) tõlgituna tähendab sõna-sõnalt "Kes on nagu Jumal?" — retooriline küsimus, mis rõhutab jumalikku ülimust. Varaseimad viited Miikaelile on Piibli apokriifsetes ja apokalüptilistes raamatutes, eelkõige Taanieli raamatust (näiteks Taanel 10 ja 12), kus teda kujutatakse kui vaimulikku varjupaika ja kaitsjat rahva eest. Uues Testamendis esinevad olulised viited on Ilmutuse raamatus (peamine võitlus Saatana vastu) ja Juuda kirjale (kus Miikaeli nimi ilmub seoses vaidlusega kurjat vaimu kohta).

Miikael juudi traditsioonis

Juudi kirjanduses on Miikael sageli rahva kaitsjana ja üks kõrgeimaid inglielu olevaid. Talmudis ja teistes rabbiinlikes tekstides ilmneb ta tihti kui ingel, kes esindab Iisraeli või vahendab Jumala soosingut. Kuigi juudi religioossetes praktikates ei ole tavaks pöörduda inglite poole palvestusobjektidena, võib Miikael esineda liturgias, apokrifaases kirjanduses ja rahvaluuletuses kui kaitse- ja vahendustegelane.

Miikael kristlikus traditsioonis

Kiriklikes traditsioonides tõusis Miikael tähtsale kohale alates 4. sajandist, mil hakati rajama tema auks pühapaiku. Tema kujutamine muutus aja jooksul: algselt seostati teda tervendamisega, hiljem rõhutati kaitse- ja sõjalist tahku — ta muutus kurjuse ja deemonlike jõudude võitlejaks ning taevaarmee juhiks.

Miikaeli roll kristluses hõlmab mitmeid kihte:

• Kaitseingel: kaitseabiks sõduritele, reisijatele ja kogu kogukonnale;
• Võitja kurjuse üle: kujutatakse teda tihti Saatana või lohega võitlemas;
• Ülestõusmuse ja kohtupäeva sümbol: mõnes traditsioonis seostatakse Miikaelit hinge kaalumisega ja surnute kohtupäevaga;
• Liturgiline ja kultiline roll: pühadused, palvused ja pühapaigad on talle pühendatud nii idas kui läänes.

Pühalikud päevad: Lääne kristlikus traditsioonis tähistatakse Mihklipäeva (Michaelmas) 29. septembril (tavaliselt koos teiste inglitega), õigeusu kalendris on üks tähtsamaid Miikaeli mälestuspäevi 8. novembril (Synaxis of the Archangel Michael and the Other Bodiless Powers).

Miikael islami traditsioonis

Islami traditsioonis tuntakse teda kui Mīkā'īl (ميكائيل). Ta on üks peamistest inglitest ja teda seostatakse sageli varustuse, vihma, saagi ja jumaliku sünonüümina — tal on roll loodusjõudude korraldamisel ja inimeste toitmise vahendamisel. Koraan ei nimeta kõiki arhipihtide rolle nii detailselt kui hilisem hadithi- ja teoloogiline kirjandus, ent islami pärimuses on Miikael tuntud kui halastuse ja loodu eest vastutav ingel.

Ikonograafia ja sümboolika

Kunstis ja ikoonograafias on Miikaeli kujutamisel levinud järgmised sümbolid:

• sõdalaslik vorm: õlgadel rüü, mõõk või oda — rõhutamaks tema võitjat kurjuse üle;
• kala või lohe (Saatana) allutamine: Miikael tallab või hukutab lohe- või madu-kujulise deemoniga;
• õiguse kaalud: mõnes traditsioonis hoiab ta kaalu, millega mõõdetakse hinged — seos viimse kohtuga;
• vikerkaar või tiivad: ingellikkuse ja taevase päritolu märgid.

Pühapaigad ja kultuuriline mõju

Miikaeli kultus on jätnud sügava jälje arhitektuurile ja paikadele: tuntud näited on Mont Saint-Michel (Prantsusmaa), Monte Sant'Angelo sul Gargano (Itaalia) ning paljud kirikud ja kloostrid üle Euroopa, Ladina-Ameerika ja hiljem mujal maailmas. Paljud kohanimed (San Miguel, São Miguel jne) ja pühendumised peegeldavad tema laialdast kultuurilist mõju.

Miikaeli kujutised, laulud ja legendid on mõjutanud isegi poliitilist ja sõjalist sümboolikat — ta on tihti nimetatud sõjaväe, politsei ja päästetöötajate kaitsepühakuks.

Teoloogilised tõlgendused ja erimeelsused

Erinevates usurühmades on Miikaeli olemuse ja staatuse kohta olnud ka vastuolulisi tõlgendusi. Näiteks mõned tänapäevased rühmitused (nt teatud vabakirikute suunad või rahvusvahelised usuühendused) on võrrelnud Miikaeli rolli eel-keha Kristusega või käsitlenud teda teatud eriliseks vaimulikuks hierarhia liikmeks. Samas on peamine laiem konsensus see, et Miikael on laitmatu Jumala teenija ja sõjaväejuht vaimsel tasandil.

Tähendus tänapäeval

Tänapäeva usulises ja kultuurilises kontekstis jääb Miikael paljude jaoks oluliseks sümboliks headuse ja kaitse võitlusest kurjuse vastu. Tema pildid ja nimed esinevad kirikutes, kultuuris, rahvapärimuses ja isikunimedena. Samuti pakub tema lugu sillaks erinevate religioonide vahel — juudi, kristliku ja islami pärimuse ühine huvi Miikaeli vastu on näide sellest, kuidas üks vaimne tegelane võib eri traditsioonides omandada nii sarnaseid kui ka omapäraseid tähendusi.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Miikael?

K: Mida tähendab tema nimi?

K: Kuidas suhtusid juudid temasse?

K: Mida ütleb tema kohta Uus Testament?

Küsimus: Millal algas kristlaste seas peaingel Miikaeli austamine?

K: Kuidas on õpetused püha Miikaeli kohta aja jooksul muutunud?

Otsing