UNESCO maailmapärandi komitee – ülesanded, koosseis ja valimine

UNESCO maailmapärandi komitee: selgitasime ülesanded, 21-liikmeline koosseis, valimisprotsess ja ametiaja reeglid. Loe, kuidas otsustatakse maailmapärandi kandjatest.

Maailma kultuuripärandi komitee on rühm, mis otsustab UNESCO maailmapärandi nimekirja kantavate paikade üle. Ta jälgib, et järgitakse maailmapärandi konventsioonis sätestatud kokkuleppeid ning otsustab, kuidas maailma pärandi kaitseks ja säilitamiseks mõeldud fondi raha kasutatakse. Komitee hindab kandidaate nimekirja kandmiseks, jälgib juba kantud paikade seisundit ja vajadusel kuulutab paiku ohtu sattunuks või algatab taastamistöid toetava abi andmise.

Ülesanded

Komitee põhitegevused on:

• nimetamine ja lisamine: komisjon vaatab läbi riikide esitatud nominatsioonifailid ning otsustab, kas paik lisatakse maailmapärandi nimekirja;
• seire ja aruandlus: komitee nõuab riikidelt perioodilisi aruandeid, korraldab reageerivat seiret (reactive monitoring) ja hindab pärandikoha säilimist;
• ohtude nimekiri: kui paik on tõsises ohus (sõda, looduskatastroof, kavandatud arendusprojektid jt), võib komitee kanda selle nimekirja "World Heritage in Danger" ehk ohtu sattunud paikade hulka;
• rahastamine ja tehniline abi: komitee otsustab, kuidas kasutada Maailmapärandi fondi vahendeid erakorraliseks abiks, säilitustöödeks, koolituseks ja koostööprojektideks;
• põhimõtted ja juhendid: komitee jälgib ja rakendab Konventsiooni täitmist ning Operational Guidelines’i (töökorralduse juhised), mille järgi otsuseid tehakse.

Koosseis ja valimine

Komitee koosneb 21 riigi esindajast. Liikmed valitakse konventsiooniga nõustunud riikide seast üldkogul ehk States Parties’i istungil. Valimine toimub salajasel hääletusel ja liikmed nimetatakse ametisse ametlikuks perioodiks. Vastavalt maailmapärandi konventsioonile on ametiaeg kuus aastat, kuid praktikas on levinud tava, et paljud riigid annavad oma esindajatele mandaadi neljaks aastaks, et võimaldada suuremat rotatsiooni ja rohkemate riikide osalust. Näiteks Üldkogu 15. istungjärgul (2005) leppisid komitee liikmed kokku, et nad jäävad enamikul juhtudel ametisse neljaks aastaks.

Töökorraldus ja partnerid

Komitee töötab tihedas koostöös kolme peamise nõustava organisatsiooniga: ICOMOS (Rahvusvaheline muinsuskaitse nõukogu) kultuuripärandi küsimustes, IUCN (Rahvusvaheline looduskaitseliiga) looduspärandi hindamisel ning ICCROM (Rahvusvaheline kultuuripärandi säilitamise keskus) tehnilise abi ja koolituse alal. Need nõuandjad läbivad nominentide hindamisprotsessi ja esitavad soovitusi komiteele.

Kogunemised ja otsused

Komitee peab tavaliselt aastas ühe istungi, kus arutatakse nominatsioone, aruandeid ja rahastuse taotlusi. Istung toimub erinevates linnades ja riikides ning on avalik, sh osalevad sageli ka eksperdid, valitsusvälised organisatsioonid ja huvirühmad. Otsused tehakse enamasti häälteenamusega; mõningatel juhtudel võidakse küsimused edasi lükata täiendava informatsiooni saamiseks.

Rahaline tugi ja seire

Maailmapärandi fondi vahendid kasutatakse eelkõige väiksemate projektide toetamiseks, erakorraliseks hädaabiks ohtu sattunud paikadele ja tehnilise nõustamise tagamiseks. Lisaks fondile saavad riigid toetusi ja ekspertiisi läbi ICCROMi koolitusprogrammide ja UNESCO regionaalsete algatuste. Komitee haldab ka perioodilise aruandluse süsteemi, mille kaudu hinnatakse maailmapärandi säilimise olukorda ja ajakohastatakse vajadusel kaitseplaane.

Komitee roll maailmapärandi kaitsel on seega nii otsustav kui ka koordineeriv: ta määratleb prioriteedid, kontrollib konventsiooni täitmist ning vahendab rahalist ja tehnilist tuge selleks, et oluliselt tähtsad kultuuri- ja looduspaigad säiliksid tulevastele põlvedele.

Otsing