Vilnius — Leedu pealinn ja suurim linn: asukoht, elanikkond, faktid

Vilnius — Leedu pealinn ja suurim linn. Avasta asukoht, 553 904 elanikku, ajalugu, huvitavad faktid ja ühendused Kaunase, Šiaulai ja Panevėžysega.

Vilnius on Leedu pealinn ja selle suurim linn. 2005. aasta detsembri seisuga elas linnas 553 904 inimest (kogu Vilniuse maakonna rahvaarv oli tol ajal umbes 850 700). Vilnius on nii Vilniuse linna- kui ka rajoonivalitsuse keskus ning Vilniuse maakonna halduslik ja kultuuriline süda. Vilnius asub ligikaudu 312 kilomeetri kaugusel Läänemerest ja Klaipedast, Leedu peamisest meresadamast. Linna ühendavad maanteed teiste suuremate Leedu keskustega, näiteks Kaunas (102 km), Šiauliai (214 km) ja Panevėžys (135 km).

Asukoht ja maastik

Vilnius paikneb Ida-Euroopas, Neris ja Vilnia (Vilnelė) jõe liitumiskohas. Linn on üles ehitatud künklikule maastikule, mida iseloomustavad rohelised alad, pargid ja metsakünged. Keskajal kujunenud vanalinn paikneb pehmelt lainetel ning kitsaste munakivisillutisega tänavate ja ajalooliste hoonetega.

Ajalugu

Vilniuse esmamainimine pärineb keskajast; linn hakkas tähtsust omama 14. sajandil, kui Suurvürst Gediminas lõi selle ümber poliitilise keskuse. Aja jooksul on Vilnius olnud mitme rahvuse ja kultuuri ristumiskoht: leedu, poola, juudi, vene ja teiste kogukondade mõjud on linna arhitektuuris, kultuuris ja traditsioonides selgesti tuntavad. Vanalinn säilitab rikkaliku arhitektuuripärandi, mistõttu see kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Rahvastik

2005. aasta andmed näitavad 553 904 elanikku linna piires. 21. sajandi algusest on Vilniuse elanikkond üldjoontes kasvanud tänu sisemisele rändevoole ja majandusarengule; hilisemad hinnangud näitavad, et elanikearv on tõusutrendis ja ulatub mitme saja tuhande piiresse rohkem kui 2005. aastal. Linna demograafia on mitmekesine nii vanuse kui ka etnilise koosseisu poolest.

Majandus ja tööstus

• Teenindussektor: finants-, haldus- ja teenindussektor moodustavad suure osa linna majandusest.
• IT ja tehnoloogia: Vilnius on kiiresti arenev iduettevõtete ja infotehnoloogia keskus Baltikumis.
• Turism: ajalooline vanalinn, kultuurisündmused ja muuseumid tõmbavad igal aastal palju külastajaid.
• Haridus ja teadus: ülikoolid ja uurimiskeskused toetavad innovatsiooni ja töökohtade tekkimist.

Haridus ja kultuur

Vilnius on oluline haridus- ja kultuurikeskus. Seal asub mitmeid ülikoole (sh Vilniuse Ülikool, asutatud 1579. aastal), kunstikoolid, muuseumid ja teatrid. Linn korraldab aasta läbi festivale, kirjandussündmusi ja kontserte. Erilist tähelepanu väärib alternatiivne ja kunstiinspireeritud linnaosa Užupis, mis kuulutas end “vabariigiks” ning on kuulus oma boheemlasliku õhkkonna poolest.

Vaatamisväärsused

• Vilniuse vanalinn (UNESCO maailmapärand) — kitsad tänavad, barokk- ja gootikakirikud.
• Gediminase torn — üks linna sümboleid, kust avaneb panoraamvaade.
• Vilniuse katedraal ja katedraali plats — religioosne ja kultuuriline keskpunkt.
• Vilniuse ülikooli kompleksi hooned — ajalooline akadeemiline keskkond.
• Užupis — kunstnike ja loomeinimeste asustatud kvartal oma isemääratlusega.

Transpordiühendused

Vilnius on hästi ühendatud ülejäänud Leeduga ja välismaailmaga. Linnas tegutseb rahvusvaheline Vilniuse lennujaam, teedevõrgustik ühendab linna teiste suuremate keskustega ning on hea bussiliiklus nii linnasisene kui ka kaugliinide teenindamiseks. Rongiliiklus on olemas, kuid suuremaks transpordi osaks on maantee- ja õhuliiklus.

Kliima

Vilniuse kliima on niiske kontinentaalne: temperatuuri kõikumised aastaaegade vahel on tuntavad. Talved on külmad ja lumised, suved aga pehmed kuni soojad. Sademete hulk on mõõdukas ning kevad ja sügis võivad olla niiskemad.

Halduse struktuur

Vilnius on halduslikult korraldatud linna- ja rajoonivalitsuse keskuse ning on Vilniuse maakonna pealinn. Linnal on oma linnavalitsus ja volikogu, mis vastutavad kohalike teenuste, planeerimise ja majandusarengu eest.

Kokkuvõte

Vilnius on ajalooline ja kaasaegne pealinn, mis ühendab rikkaliku kultuuripärandi ning kiirelt areneva kaasaegse majanduse. Linna vanalinn, haridusasutused, kasvav IT-sektor ja rahvusvaheline õhuliikluse võrk teevad Vilniusest tähtsa regiooni nii Leedus kui laiemalt Baltikumis.

Turism

Vilnius on mitmekesise arhitektuuriga kosmopoliitiline linn. Vilniuses on üle 40 kiriku. Pärast Leedu iseseisvuse väljakuulutamist on välja kasvanud restoranid, hotellid ja muuseumid.

Nagu enamik keskaegseid linnu, arenes ka Vilnius oma raekoja ümber. Vilniuse ajalooline keskus, vanalinn, on üks Euroopa suurimaid (3,6 km²). Siia on koondunud kõige väärtuslikumad ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused. Linna peamised vaatamisväärsused on Gediminase loss ja katedraali väljak, mis on pealinna sümbolid. Vilniuse vanalinn kanti 1994. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. 1995. aastal paigaldati Vilniuse kesklinna lähedale valitsuse loal maailma esimene Frank Zappa pronksivalu.

Vaade katedraali katusele


Aušros Vartai tänav. Neitsi Maarja, halastuse ema ikooni austatakse selle tänava tipus asuva keskaegse värava juures asuvas kabelis.

Religioon

Vilnius on riigi roomakatoliku keskus, kus asuvad peamised kiriklikud institutsioonid ja peapiiskopkonna katedraal. Linnas on palju kirikuid, sest siin on palju kloostreid ja usuteaduskondi. Linna kirikuarhitektuur hõlmab gooti, renessanss-, barokk- ja neoklassitsistlikku stiili, neid stiile võib leida vanalinnas. Vilniust peetakse kirikute arhitektuuris üheks peamiseks Poola barokkliikumise keskuseks. Vilniuses on alates kolmeteistkümnendast sajandist elanud ortodoksne kristlus. Koiduvärava lähedal asub kuulus vene õigeusu klooster, mis kannab Püha Vaimu nime. Vanalinnas asuvas Püha Paraskeva õigeusu kirikus ristis tsaar Peeter Suur 1705. aastal Hannibali, Puškini vanavanaisa. Vilniuses on mitmeid protestantlikke ja muid kristlikke rühmitusi, eelkõige luterlikud evangeelsed ja baptistid.

Kunagi oli Vilnius laialdaselt tuntud kui Jerushalayim De Lita ("Leedu Jeruusalemm") ja oli kunagi võrreldav ainult Iisraeli Jeruusalemma kui maailma Toora uurimise ja suure juudi elanikkonna keskusega. Seepärast nimetati Vilniuse üks osa Jeruzalėks. 19. sajandi lõpus oli Vilniuses rohkem kui sada sünagoogi.

Islam jõudis Leetu 14. sajandil Krimmist ja Kaasanist tatarlaste kaudu. Leedus elavad tatarlased on säilitanud oma usutavad: praegu elab Leedus umbes 3000 tatarlastest moslemit. Sama vähe on seal ka eelkristlikke paganlikke rühmi.

Püha Nikolai on Leedu vanim säilinud kirik, mis on ehitatud enne 1387. aastat.


Vilniuse koorisünagoog, ainus holokausti üle elanud sünagoog linnas.

Alarajoonid

Vilniuse linn koosneb 21 linnaosast, mis põhinevad naabruskondadel:

1. Verkiai - hõlmab Baltupiai, Jeruzalė, Santariškės, Balsiai, Visoriai.
2. Antakalnis - hõlmab Valakampiai, Turniškės, Dvarčionys.
3. Pašilaičiai - hõlmab Tarandė't
4. Fabijoniškės - hõlmab Bajorai
5. Pilaitė
6. Justiniškės
7. Viršuliškės
8. Šeškinė
9. Šnipiškės
10. Žirmūnai - hõlmab Šiaurės miestelis'e.
11. Karoliniškės
12. Žvėrynas
13. Grigiškės - eraldi linn, mis kuulub Vilniuse linnavalitsuse koosseisu.
14. Lazdynai
15. Vilkpėdė - hõlmab Vingise parki
16. Naujamiestis - hõlmab bussi- ja rongijaamu
17. Senamiestis (vanalinn) - hõlmab Užupis't.
18. Naujoji Vilnia - hõlmab Pavilnys, Pūčkoriai
19. Paneriai - hõlmab Trakų Vokė, Gariūnai
20. Naujininkai - hõlmab Kirtimai, Salininkai, Vilniuse rahvusvaheline lennujaam
21. Rasos - hõlmab Belmontas, Markučiai

Vilniuse vanemate kaart. Numbrid kaardil vastavad numbritele nimekirjas.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Vilette'i rahvaarv?

K: Kui suur on Vilniuse ja Läänemere vaheline kaugus?

K: Kas Klaipėda on oluline Leedu meresadam?

K: Kui kaugel on Kaunas Vilniusest?

K: Kui kaugel Vilniusest on ٹiauliai?

K: Kui kaugel Vilniusest on Panevėys?

K: Millised on mõned suuremad linnad, mis on maanteedega ühendatud teiste Leedu suuremate linnadega?

Otsing