Salzburg

Salzburg on Austria liidumaa Salzburgi ehk Salzburgerlandi pealinn ja ühtlasi ka maakond. Elanikke on umbes 150 000 ja see on Austria suuruselt 4. linn.

Selle kuulsaim kodanik oli Wolfgang Amadeus Mozart. Teine kuulus Salzburgi elanik oli füüsik Christian Doppler, kes avastas Doppleri efekti, mis sai tema järgi nime.

Salzachi jõgi läbib linna. UNESCO võttis vanalinna 1996. aastal vastu maailmapärandi nimistusse. Salzburg on tuntud ka selle poolest, et see on üks Richard Rodgersi ja Oscar Hammersteini muusikalil põhineva filmi "The Sound of Music" lavastusi.

Ajalugu

Inimesed elasid Salzburgis alates uuest kiviajast kuni tänapäevani. Vanimad leiud linnapiirkonnast on dateeritud umbes 4500 eKr. Alates 15. aastast eKr. pärast Rooma okupatsiooni nimetati linna Iuvavumiks. Rooma linn asus tänapäeva vanalinnas Waagplatzi ümbruses. Linnast sai oluline koht idast Germania provintsi jaoks. Roomlased lahkusid barbarite rände alguses umbes aastal 500. Kuni 696. aastani saab ajaloo kohta öelda vaid vähe. 696 andis Baieri hertsog Theodo II. linna piiskop Rupertile. Rupert sai hertsogilt käsu tuua kristlus oma riigi ida- ja kaguossa. Rupert asutas Püha Peetri kloostri ja naistele Nonnbergi kloostri. 739 sai Salzburgi piiskopi asukohaks ja 774 ehitati esimene katedraal. 998 sai Salzburgist peapiiskopkond, mis valitses kogu Baieri ala.

Keskajal sai Salzburg rikkaks tänu soolakaubandusele Halleini lähedalasuvast Dürnbergist pärit soolaga. Kuni 14. sajandini oli Salzburg iseseisev Baierist ja oli riik Püha Rooma keisririigi koosseisus. Erinevalt teistest keisririigi linnadest allusid Salzburgi kodanikud peapiiskopile. Barokiajastul kujunes tänase linna ilme. Katedraal ehitati ümber barokkstiilis. Enamik arhitekte tuli Itaaliast. 1622 asutati ülikool. Kuna tegemist oli katoliikliku riigiga, oli protestantidel Salzburgis tõsine seisus. Kuid 1731 protestandid, kes ei tulnud tagasi katoliku usku pidid kaheksa päeva jooksul Salzburgist lahkuma.

19. sajandi alguses edendas Napoleon Bonaparte Salzburgi hertsogkonda, mis hiljem oli osa Baieri kuningriigist. Seejärel annekteeris Austria Salzburgi, tagastas selle Baierile ning jagas selle Baieri ja Austria vahel. 1918 sai Salzburgist uue Austria Vabariigi liidumaa. 1938. aastal annekteeris Saksamaa Austria ja Salzburg kuulus Saksamaale. 1945. aastal, kui Austria oli Saksamaast sõltumatu, sai Salzburgist taas liidumaa.

Linnapiirkonnad

Linnapiirkonnad (Stadtteile):

Aigen
Altstadt
Elisabeth-Vorstadt
Gneis
Gneis-Süd
Gnigl
Itzling
Itzling-Nord
Kasern
Langwied
Lehen
Leopoldskron-Moos
Liefering
Maxglan
Maxglan-West
Morzg
Mülln
Neustadt
Nonntal
Parsch
Riedenburg
Salzburg-Süd
Taxham
Schallmoos

Salzburgi linnaosade kaart

Linnapead alates Salzburgi liitumisest Austriaga

1816 - 1875

Magistrat ilma linnapeata 1816 kuni 1818
Anton von Heffter 1818 - 1831
Alois Lergetporer 1831 - 1847
Mathias Gschnitzer 1847 - 1850
Franz Xaver Späth 1850 - 1853
Alois Spängler 1854 - 1861
Heinrich Ritter von Mertens 1861 - 1872
Ignaz Harrer 1872 - 1875

1875 - 1919

Rudolf Biebl 1875 - 1885
Leopold Scheibl 1885 - 1888
Albert Schumacher 1888 - 1890
Franz von Hueber 1890 - 1894
Gustav Zeller 1894 - 1898
Eligius Scheibl 1898 - 1900
Franz Berger 1900 - 1912
Max Ott 1912 - 1919

1919 kuni 1945

Josef Preis 1919 - 1927
Max Ott 1927 - 1935
Richard Hildmann 1935 - 1938
Anton Giger, 1938 - 1945 - "Oberbürgermeister der Gauhauptstadt Salzburg" natside okupatsiooni ajal.