Salzburg — Mozarti sünnilinn ja UNESCO maailmapärandi vanalinn
Avasta Salzburg: Mozarti sünnilinn, UNESCO maailmapärandi vanalinn, Salzachi kaldad, Doppleri pärand ja "The Sound of Music" filmikoht — kultuuri ja ajalooga täidetud linn.
Salzburg on Austria liidumaa Salzburgi ehk Salzburgerlandi pealinn ja ühtlasi ka maakond. Elanikke on umbes 150 000 ning see on Austria suuruselt neljas linn.
Selle kuulsaim kodanik oli Wolfgang Amadeus Mozart, kelle sünnikodu ja elukoht linna kesklinnas on nüüd muuseumidena avatud külastajatele. Teine tuntud Salzburgi elanik oli füüsik Christian Doppler, kes avastas Doppleri efekti, mis sai tema järgi nime.
Salzachi jõgi läbib linna ja lõikab vanalinna ning uue linnaosa selgelt kahte osa. UNESCO võttis vanalinna 1996. aastal vastu maailmapärandi nimistusse tänu linna hästi säilinud baroksele arhitektuurile, linna siluetile ning sellele, kuidas kultuur ja maastik on ajaloo jooksul üksteist mõjutanud.
Peamised vaatamisväärsused
- Hohensalzburgi loss (Hohensalzburg Fortress) – üks Euroopa suuremaid ja parimaid säilinud keskaegseid linnuseid, mis valitseb linnalt kõrgelt ja kust avaneb lai vaade Salzburgile ja ümbritsevatele Alpidele.
- Salzburgi katedraal (Dom) – barokne peapiiskopi katedraal, kus toimusid ka Mozartiga seotud tähtsad sündmused.
- Getreidegasse – tuntud kitsas kaubandustänav oma kaunite sepikunstist siltide ja vanade majadega; siin asub ka Mozarti sünnikodu.
- Mirabelli loss ja aiad – 17. sajandist pärit park, kuhu tullakse nii jalutama kui ka pulmapiltide tegemiseks; Mirabelli aeda kasutas filmitööstus, näiteks The Sound of Music'i stseenides.
- Mozarteum ja muuseumid – muusikaõppeasutused ja muuseumid, mis hoiavad rikkalikku muusikalist pärandit.
Kultuur ja festivalid
Salzburg on rahvusvaheliselt tuntud muusika- ja kultuurikeskus. Iga-aastane Salzburgi festival on maailmakuulus ooperi-, kontsert- ja teatriturnee, mis tõmbab igal suvel tuhandeid külastajaid. Linnal on tugev klassikalise muusika traditsioon ning mitmed muusikakoolid ja orkestrid annavad sellele veelgi kaalu.
Ajalugu ja majandus
Salzburgi nimi tuleneb soolast (saksa keeles Salz), sest ümbruses mängis suurt rolli soola kaevandamine ja kaubandus juba keskaegsetel aegadel. Linn kasvas peamiselt peapiiskoppide valitsemise ajal ja palju arhitektuurilisi pärandeid pärinevad sellest perioodist. Tänapäeval on Salzburgi majandus mitmekesine: turism ja kultuur on olulised, aga linna ümbruses on samuti tööstust, kaubandust ja teenindussektorit.
Praktiline info reisijale
- Lähim lennujaam on Salzburgi lennujaam (W. A. Mozart), lisaks on linn hästi ühendatud rongi- ja maanteevõrguga (liinid Viini, Müncheni jt suundadesse).
- Paljud vaatamisväärsused on jalutuskaugusel vanalinnas; linnas kehtib ka piirkondlik ühistranspordivõrk.
- Kohalikud maiustused ja toidud, mida proovida: Salzburger Nockerl (kohalik magustoit) ja kuulus šokolaadikomm Mozartkugel.
- Filmisõpradele: palju The Sound of Music’i stseene filmiti Salzburgis ja lähiümbruses — olemas on ka temaatilisi ekskursioone.
Salzburg pakub kombinatsiooni rikkalikust ajaloost, suurepärasest arhitektuurist, muusikalisest pärandist ja mägilisest loodusest, mis teeb temast ühe populaarseima sihtkoha Austrias nii kultuurireisijatele kui ka loodusesõpradele.
Ajalugu
Inimesed elasid Salzburgis alates uuest kiviajast kuni tänapäevani. Vanimad leiud linnapiirkonnast on dateeritud umbes 4500 eKr. Alates 15. aastast eKr. pärast Rooma okupatsiooni nimetati linna Iuvavumiks. Rooma linn asus tänapäeva vanalinnas Waagplatzi ümbruses. Linnast sai oluline koht idast Germania provintsi jaoks. Roomlased lahkusid barbarite rände alguses umbes aastal 500. Kuni 696. aastani saab ajaloo kohta öelda vaid vähe. 696 andis Baieri hertsog Theodo II. linna piiskop Rupertile. Rupert sai hertsogilt käsu tuua kristlus oma riigi ida- ja kaguossa. Rupert asutas Püha Peetri kloostri ja naistele Nonnbergi kloostri. 739 sai Salzburgi piiskopi asukohaks ja 774 ehitati esimene katedraal. 998 sai Salzburgist peapiiskopkond, mis valitses kogu Baieri ala.
Keskajal sai Salzburg rikkaks tänu soolakaubandusele Halleini lähedalasuvast Dürnbergist pärit soolaga. Kuni 14. sajandini oli Salzburg iseseisev Baierist ja oli riik Püha Rooma keisririigi koosseisus. Erinevalt teistest keisririigi linnadest allusid Salzburgi kodanikud peapiiskopile. Barokiajastul kujunes tänase linna ilme. Katedraal ehitati ümber barokkstiilis. Enamik arhitekte tuli Itaaliast. 1622 asutati ülikool. Kuna tegemist oli katoliikliku riigiga, oli protestantidel Salzburgis tõsine seisus. Kuid 1731 protestandid, kes ei tulnud tagasi katoliku usku pidid kaheksa päeva jooksul Salzburgist lahkuma.
19. sajandi alguses edendas Napoleon Bonaparte Salzburgi hertsogkonda, mis hiljem oli osa Baieri kuningriigist. Seejärel annekteeris Austria Salzburgi, tagastas selle Baierile ning jagas selle Baieri ja Austria vahel. 1918 sai Salzburgist uue Austria Vabariigi liidumaa. 1938. aastal annekteeris Saksamaa Austria ja Salzburg kuulus Saksamaale. 1945. aastal, kui Austria oli Saksamaast sõltumatu, sai Salzburgist taas liidumaa.
Linnapiirkonnad
Linnapiirkonnad (Stadtteile):
- Aigen
- Altstadt
- Elisabeth-Vorstadt
- Gneis
- Gneis-Süd
- Gnigl
- Itzling
- Itzling-Nord
- Kasern
- Langwied
- Lehen
- Leopoldskron-Moos
- Liefering
- Maxglan
- Maxglan-West
- Morzg
- Mülln
- Neustadt
- Nonntal
- Parsch
- Riedenburg
- Salzburg-Süd
- Taxham
- Schallmoos

Salzburgi linnaosade kaart
Linnapead alates Salzburgi liitumisest Austriaga
1816 - 1875
- Magistrat ilma linnapeata 1816 kuni 1818
- Anton von Heffter 1818 - 1831
- Alois Lergetporer 1831 - 1847
- Mathias Gschnitzer 1847 - 1850
- Franz Xaver Späth 1850 - 1853
- Alois Spängler 1854 - 1861
- Heinrich Ritter von Mertens 1861 - 1872
- Ignaz Harrer 1872 - 1875
1875 - 1919
- Rudolf Biebl 1875 - 1885
- Leopold Scheibl 1885 - 1888
- Albert Schumacher 1888 - 1890
- Franz von Hueber 1890 - 1894
- Gustav Zeller 1894 - 1898
- Eligius Scheibl 1898 - 1900
- Franz Berger 1900 - 1912
- Max Ott 1912 - 1919
1919 kuni 1945
- Josef Preis 1919 - 1927
- Max Ott 1927 - 1935
- Richard Hildmann 1935 - 1938
- Anton Giger, 1938 - 1945 - "Oberbürgermeister der Gauhauptstadt Salzburg" natside okupatsiooni ajal.
1945 kuni 1999
- Richard Hildmann 1945 - 1946
- Anton Neumayr 1946 - 1951
- Stanislaus Pacher 1952 - 1957
- Alfred Bäck 1957 - 1970
- Heinrich Salfenauer 1970 - 1980
- Josef Reschen 1980 - 1990
- Harald Lettner 1990 - 1992
- Josef Dechant 1992 - 1999
Alates 1999. aastast rahva poolt otse valitud linnapea
- Heinz Schaden alates 1999. aastast
Monumendid
Salzburg on maailmapärand. Seal on mõned huvipakkuvad kohad nagu:
- Altstadt (vanalinn) koos
- Franziskaneri kirik
- Katedraal
- Getreidegasse
- Residenz (siin oli peapiiskopi residents)
- Residenzplatz koos Residenzfountainiga
- Kollegienkirche (ülikooli kirik)
- Festspielhaus
- Pferdeschwemme
- Püha Peetri kalmistu
- Hohensalzburgi kindlus
- Muud huvipakkuvad kohad
- Mirabelli palee koos Mirabelli aiaga
- Augustiner Bräustübl Mülln (Augustineri õlletehase õlletuba)
- Hellbrunni palee
· 
Püha Peetri kalmistu
· 
Festspielhaus
· 
Hohensalzburgi kindlus
· 
Kollegienkirche
· 
Fountain on Residenzplatz
· 
Getreidegasse
·
Mirabelli aed koos linnusega taustal
·
Schloss Mirabell ja aiad
Kuulsad kodanikud
- Wolfgang Amadeus Mozart, helilooja
- Gerhard Amanshauser, kirjanik
- Gerd Bacher, ajakirjanik
- Christian Doppler, matemaatik ja füüsik
- Herbert von Karajan, dirigent
- Angelika Kirchschlager, laulja
- Genia Kühmeier, laulja
- Hans Makart, maalikunstnik
- Georg Trakl, lüüriline luuletaja
- Irma von Troll-Borostyáni, varajane feminist
Sõpruslinnad
Seotud leheküljed
- Salzburgerland
Otsige