Liikumine
Liikumine ehk liikumine on millegi asukoha muutmine - see tähendab, et muutub koht, kus miski on. Lendav lind või kõndiv inimene liigub, sest nad muudavad oma asukohta ühest kohast teise. Liikumisega on seotud palju teadust ja matemaatikat.
Näiteks teame tänu teadlaste, sealhulgas Galileo Galilei ja AlbertEinsteini tööle, et asukoht ja liikumine on suhtelised. See tähendab, et kõigi asendite asukoht sõltub sellest, kus nad asuvad teiste asjade suhtes. Näiteks pall on kastist 5 meetri kaugusel, toolist 3 meetri kaugusel ja lauast 1 meetri kaugusel. Einsteini järgi tähendab palli asukoht seda, kui kaugel on pall teistest asjadest, nii et öeldes teile, kui kaugel pall teistest asjadest oli, ütlesin teile tema asukohta. Ka eseme liikumine on suhteline. Tema liikumine sõltub sellest, kus ta on teiste asjade suhtes ja kuhu ta läheb teiste asjade suhtes.
Liikumisega on seotud palju asju, näiteks kiirus, kiirus, kiirendus, gravitatsioon, magnetiline tõmme ja tõrjumine, hõõrdumine ja inertsus. Samuti on liikumise tekitamiseks vaja tööd. Valgus liigub umbes 300 000 kilomeetrit sekundis ehk 186 000 miili sekundis.
Läbi õhu liikuv mardikas
Loomade liikumine
Loomadel kontrollib liikumist närvisüsteem, eelkõige aju ja seljaaju.
Silma kontrollivaid lihaseid juhib keskmises ajus asuv optiline taktum. Kõiki keha tahtlikke lihaseid juhivad seljaaju ja tagajäseme motoorsed neuronid. Seljaaju motoorseid neuroneid juhivad seljaaju närvikontuurid ja aju sisendid. Seljaaju ahelad teevad palju refleksreaktsioone ja ka rütmilisi liigutusi, nagu kõndimine või ujumine. Ajust laskuvad ühendused annavad keerukamat kontrolli.
Ajus on mitmeid motoorseid piirkondi, mis projitseeruvad otse seljaajusse. Kõige kõrgemal tasemel on primaarne motoorne ajukoor, mis on koeriba eesmise ajukese tagumises servas. See kude saadab püramiiditrassi kaudu otse seljaajusse massilise projektsiooni. See võimaldab liigutuste peente üksikasjade täpset tahtlikku kontrolli. On ka teisi ajupiirkondi, mis mõjutavad liikumist. Kõige olulisemad sekundaarsed piirkonnad on premotoorne ajukoor, basaalganglionid ja väikeaju.
| Liikumise kontrollimisega seotud peamised valdkonnad | ||
| Piirkond | Asukoht | Funktsioon |
| Ventraalne sarv | Seljaaju | Sisaldab motoorseid neuroneid, mis aktiveerivad otseselt lihaseid. |
| Okulomotoorsed tuumad | Keskmine aju | Sisaldab motoorseid neuroneid, mis aktiveerivad otseselt silmalihaseid. |
| Väikeaju | Hindbrain | Kalibreerib liigutuste täpsuse ja ajastuse |
| Eesmine aju | Meetmete valik motivatsiooni alusel | |
| Mootori ajukoor | Frontaallülid | Seljaaju motoorsete ahelate otsene kortikaalne aktiveerimine |
| Premotoorne ajukoor | Frontaallülid | Rühmitab elementaarseid liigutusi koordineeritud mustriteks |
| Täiendav motoorne piirkond | Frontaallülid | Liigutuste järjestamine ajalisteks mustriteks |
| Frontaallülid | Planeerimine ja muud täidesaatvad funktsioonid | |
Lisaks kõigele eespool nimetatule sisaldavad aju ja seljaaju ulatuslikke ahelaid autonoomse närvisüsteemi kontrollimiseks, mis toimib hormoonide sekretsiooni ja soolestiku "siledate" lihaste reguleerimise kaudu. Autonoomne närvisüsteem mõjutab südame löögisagedust, seedimist, hingamissagedust, süljeeritust, higistamist, urineerimist ja seksuaalset erutust ning mitmeid teisi protsesse. Enamik selle funktsioone ei ole otsese tahtliku kontrolli all.
Seotud leheküljed
- Newtoni liikumisseadused
- Transport
- Navigatsioon
Küsimused ja vastused
K: Mis on liikumine?
V: Liikumine on millegi asendi muutumine või millegi asukoha muutumine.
K: Kes on Galilei ja Newton?
V: Galilei ja Newton olid teadlased, kes uurisid liikumist ja nende töö aitas meil mõista, et asukoht on suhteline, mis tähendab, et objekti asukoht sõltub sellest, kus ta teiste objektide suhtes asub.
K: Mida uurib kineetika?
V: Kinemaatika uurib objekti liikumist, arvestamata selle põhjust. See käsitleb selliseid mõisteid nagu kiirus, kiirus ja kiirendus.
K: Mida uurib dünaamika?
V: Dünaamika uurib liikumise põhjuseid ja tagajärgi. See käsitleb jõudu, inertsust, tööd, energiat ja impulssi.
K: Kuidas aitavad võrdluspunktid määratleda objekti asukohta?
V: Võrdluspunktid aitavad määratleda objekti asukohta, andes vaatluse jaoks võrdlusraamistiku. Näiteks kui ütlete kellelegi, kui kaugel on pall teistest objektidest, näiteks kastist, toolist või lauast, siis saab ta määrata selle suhtelise asukoha nende objektide suhtes.
K: Kuidas saab liikumist sõltuvalt võrdlusraamistikust erinevalt vaadelda?
V: Liikumist saab vaadelda erinevalt sõltuvalt sellest, millist vaatlusraamistikku te selle vaatlemisel kasutate. Näiteks kui kaks rongi on samas suunas, kuid üks neist liigub tahapoole, samas kui teine jääb paigale, siis rongist A paistab, et nad liiguvad rongi B suunas, kuigi tegelikult ei ole nad üldse liikunud - seda saab näha ainult siis, kui mõlema rongi kõrval on teine võrdluspunkt, näiteks post, mis näitab, et rong A on jäänud paigale, samal ajal kui rong B on liikunud tahapoole.
