Optiline tektum
Nägemiskest on selgroogsete keskosa peamine osa. Selgroogsetel, näiteks kaladel, roomajatel ja lindudel, on see aju peamine nägemisprotsessor.
Imetajatel toimub suurem osa tööst siiski nägemiskoores. See asub ajukoore tagaosas. Tektum teeb esialgset visuaalset töötlemist ja kontrollib silmade liikumist. Kui inimese anatoomia õpikutes kasutatakse terminit ülemine colliculus, siis peetakse silmas tektumit. Joonis põhineb inimese anatoomial.
Mehhanism
Tektumi iga kiht sisaldab ümbritseva maailma topograafilist kaarti. Kui neuronid mõnes kaardipunktis süttivad, käivitub vastureaktsioon vastava punkti suunas ruumis. Primaatidel juhib tektum ("superior colliculus") silmade liikumist. Visuaalne sisend võrkkestalt või "käsu" sisend ajukoorest tekitab tektikaardil aktiivsuse "kühmu". Kui see on piisavalt tugev, põhjustab see silmade liikumise.
Primaatidel osaleb tektum ka pea pöörete, käte sirutusliigutuste ja tähelepanu muutuste genereerimisel, mis ei hõlma mingeid liigutusi. Muude liikide puhul osaleb tektum mitmesugustes reaktsioonides, sealhulgas kogu keha pöörded kõndivatel rottidel, ujuvatel kaladel või lendavatel lindudel; keele löögid saagi suunas konnadel; hambalöögid madudel jne.
Mõnel mitte-imetajate liigil, sealhulgas kaladel ja lindudel, on tektum üks suurimaid aju komponente. Imetajatel, eriti primaatidel, vähendab ajukoorekese massiline laienemine tektumi ("superior colliculus") palju väiksemaks osaks kogu ajust. See on siiski peamine silmade liikumise integreeriv keskus.
