Järgnev teave kehtib peamiselt Inglismaa kiriku ajaloolise praktika kohta, kuid paljud üldised põhimõtted kehtivad ka laiemalt. Kirik on hoone, mis on ehitatud selleks, et inimesed saaksid kokku tulla, et ühiselt jumalateenistust pidada. Need inimesed on tavaliselt kristlased või kristlusest mõjutatud, kuid mõnikord nimetavad ka teised religioossed rühmitused oma pühakohti kirikuteks.
Definitsioon ja otstarve
Kirik on esmalt religioosne hoone, mille peamine eesmärk on liturgia, palve ja sakramentide toimimine. Lisaks jumalateenistustele kasutatakse kirikuid sageli lugemis- ja õpetustööks, kogukondlikeks koosolekuteks, pulmadeks, matusetalitusteks ja muudeks rituaalideks. Kirik võib olla ka arhitektuuri- ja kunstiobjekt, kus on restaureeritud vitraaže, altarimaalid või monumentaalsed skulptuurid.
Ajalooline taust
Kirikute kujunemine on seotud kristluse levikuga ja kohalike ehitustraditsioonidega. Keskajal kerkisid paljud kirikud kogukondlikes keskustes, need olid sageli pühendatud kindlatele pühakutele. Aja jooksul on kirikute stiilid arenenud romaani, gooti, renessansi ja baroki suundades. Tänapäeval leidub nii antiikseid kui ka kaasaegse arhitektuuriga kirikuid.
Ruumikorraldus ja arhitektuur
Kirikuruum on tihti üles ehitatud teatud funktsionaalsele plaanile. Levinumad osad on:
- peasaal ehk laev (kus istuvad või seisavad osalejad);
- koor ja altar (kus toimub liturgiline teenistus);
- transept (ristiosa, mis annab kirikule risti kujunemise);
- krüpt (alasosa või pühakute säilmete koht);
- torni või kellatorn (sümboolne ja praktiline, kellade jaoks);
- külgkabelid ja külgaltarid (eriti suurtel kirikutel);
- portaal ja esikoda (sisenemisalad).
Materjalid, ruumide mõõtmed ja dekoratsioonid sõltuvad ajastust, piirkonnast ja kogukonna rahalisest olukorrast.
Tüübid ja suurused
Sõltuvalt kogukonna elanike arvust ja ajaloolisest tähtsusest on kirikud väga erineva suurusega. Väiksemaid kirikuid nimetatakse kabeliteks. Kabel võib olla osa suuremast kirikust või iseseisev väike pühakoda, mida kasutatakse eriprotseduuride või väiketalituste jaoks.
Klassifitseerimise mõttes eristatakse ka perekirikut (parish church), mõisakirikut, kloostrikirikut, basiilikat ja katedraali — igaühel neist on oma roll ja staatuse aste kirikuorganisatsioonis.
Piiskopkonnad ja katedraalid
Konkreetse geograafilise piirkonna kirikud moodustavad rühma, mida nimetatakse piiskopkonnaks. Igal piiskopkonnal on tavaliselt oma katedraal, mis on enamasti suurem ja pidulikum kirik. Katedraal on piiskoppide ametikoht ja sageli piirkondlik vaimne keskus ning tähtis arhitektuuriline maamärk. Katedraalid võisid keskajal olla ka hariduse ja kultuuri edendajad.
Kabelid
Kabel on mõeldud väiksematele kogunemistele või spetsiaalsetele rituaalidele. Kabelid võivad kuuluda haiglatele, koolidele, militaarasutustele või asuda haudadena kiriku kõrval. Mõned kabelid on pühendatud konkreetsele pühakule ja seal toimuvad eraldi teenistused.
Kirikud eri usundites
Kuigi termin „kirik“ seostub peamiselt kristlusega, kasutavad mõnikord seda nimetust ka teised religioossed rühmitused oma hoonete kohta. Näiteks võivad mõnes kultuuris sarnaseid avalikke palve- või koosolekuruume nimetada kirikuks, kui need järgivad sarnast funktsiooni kogukondliku liturgia või rituaali läbiviimisel.
Kultuuriline ja kogukondlik roll
Kirikud on sageli kogukondlikud keskused: seal korraldatakse heategevust, haridust, kontserte, näitusi ja kogukonnaüritusi. Paljud kirikud on ajaloolised muuseumid ja turismisihtkohad, mis aitavad säilitada kohalikku pärandit. Samuti mängivad kirikud olulist rolli kogukonna identiteedi ja rituaalide säilitamisel.
Kaitse, restaureerimine ja kasutuse muutused
Paljud vanad kirikud vajavad restaureerimist, et säilitada ehituslikku ja kunstilist väärtust. Restaureerimine peab arvestama ajalooliste materjalide ja tehnoloogiate eripäradega. Samal ajal muudetakse mõningaid kirikuid kaasaegsemateks ruumideks — näiteks kultuuri- või kontserdipaikadeks — kui püsivat usulist kasutust ei ole säilinud.
Kokkuvõte: Kirik on nii ehituslik kui ka sotsiaalne nähtus: see on pühakoht jumalateenistuseks, kultuuri- ja kogukonnakeskus ning tihti ka arhitektuuri- ja ajalooobjekt. Kirikute mitmekesisus — alates väikesest kabelist kuni suurte katedraalideni — peegeldab usulisi, ajaloolisi ja geograafilisi erinevusi ning kogukondade vajadusi.
