Donetsk – Ukraina idaosa tööstuslinn, ajalugu ja demograafia

Donetsk on oluline linn Ukraina idaosas, Donbassi keskel. Enne 2014. aastal alanud Donbassi sõda elas linnas ja selle ümbruses umbes 1,1 miljonit inimest. Donetsk on Ukraina tööstuse jaoks oluline. Enne sõda oli see riigi suuruselt viies linn. Aastatel 1924–1961 kandis linn nime Stalino, enne 1924. aastat oli selle nimi Jusowka, mis sai nime linna asutaja John Hughesi järgi. Hughes asutas 1869. aastal metallurgiatehase. Tehasest kujunes peagi tänapäeva Donetski linn. Enamik Donetski elanikke kasutab igapäevaelus vene keelt. Rahvaloenduse andmetel oli umbes 48 protsenti ukrainlasi ja umbes 46 protsenti venelasi.

Ajalugu ja tekkimine

Donetski piirkond hakkas kiiresti kujunema tööstuskeskuseks 19. sajandi lõpus, kui Walesi insener John Hughes rajas siia sulatustehase ja töötajakoloonia. Algne nimi Jusowka (Yuzovka) meenutas asutajat. Nõukogude perioodil toimus kiire industrialiseerimine, tööstuskompleksid ja kaevandused kasvasid, mistõttu linnale anti 1924. aastal nimeks Stalino, mis peegeldas tollast poliitilist olukorda. 1961. aastal muudeti nimi Donetsk'iks, viidates lähedalasuvale Donetsi jõele.

Majandus ja tööstus

Donetsk on olnud oluline metallurgia-, sulatuse-, masinatööstuse ja kivisöe kaevandamise keskus. Linnas on paiknenud suurte kombinaatide ja tehased, mis varustasid Nõukogude Liitu ja hiljem ka Ukraina sise- ja ekspordituru. Peamised tööstusharud on olnud:

• terase ja metalltoodete tootmine;
• kaevandamine ja koksitööstus;
• masinate ja seadmete tootmine;
• kemikaalide ja ehitusmaterjalide tootmine.

Pärast 1991. aasta taasiseseisvumist kogesid paljud tehased ümberkorraldusi ja tootmine kahanes, kuid kuni 2014. aastani säilis linnas suur tööstuspotentsiaal. Sõjalis-poliitilised sündmused ja konflikt on sellest alates põhjustanud suuri majanduslikke ja infrastruktuurilisi kahjustusi.

Demograafia ja keel

Donetski elanikkond oli mitmekultuuriline: 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest ligikaudu 48% ukrainlased ja umbes 46% venelased; teised rahvused moodustasid ülejäänud osa. Keelelises mõttes on vene keel olnud igapäevane suhtluskeel enamikule linnaelanikest. Religioosselt domineerib õigeusu traditsioon, kuid olemas on ka teisi konfessioone ja usurühmi.

Pärast 2014. aastat on elanikkond oluliselt vähenenud nii sõjaliste konfliktide kui ka inimmigrationi ja pagulaste tõttu. Paljud elanikud on kolinud mujale Ukrainasse või välismaale.

Kaasaegne olukord ja konflikt

Alates 2014. aastast on Donetsk kannatanud Donbassi konflikti tõttu. Aprillis 2014 võeti linnas kontrolli üle ja seal tegutsevad relvastatud rühmitused, mis kuulutasid välja iseseisva Donetski Rahvavabariigi. See viis pikaajalistele konfliktidele piirkonnas, mis mõjutasid tugevalt linna infrastruktuuri, majandust ja eluolu. 2022. aasta Venemaa sõjategevus Ukrainas ning sellele järgned poliitilised sammud on veelgi keerukamaks muutnud linna staatusest rääkimist ja tekitatud uusi humanitaarprobleeme.

Tungivate sõjategevuste ja majanduslike sanktsioonide tõttu on linna elukeskkond muutunud pingeliseks: on tekkinud elektri-, vee- ja kütusepuudused, avalike teenuste toimimine on häiritud ning paljud avalikud hooned ja elamud on saanud kahju.

Kultuur, sport ja infrastruktuur

Donetsk on olnud suur regionaalne kultuurikeskus: seal tegutsesid teatrid, muuseumid, kõrgkoolid ja sportimisvõimalused. Tuntuim spordiorganisatsioon on jalgpalliklub Šahtjor Donetsk, mis enne konflikti mängis kaasa ka moodsas Donbass Arena staadionil. Pärast 2014. aastat pidi klubi aga ajutiselt kolima ja arena kasutus muutus piiratumaks. Paljud kultuuri- ja spordirajatised on saanud kahju või on vähe kasutuses konfliktiga seotud põhjustel.

Transpordi osas oli Donetsk oluline raudtee- ja teede sõlm, mis ühendas linna teiste Ukraina piirkondadega. Enne konflikti toimisid siin rahvusvahelised ja regionaalsed ühendused, kuid sõjatingimused on need ühendused mitmel rindel häirinud.

Tulevik ja taastumine

Linna tulevik sõltub suuresti poliitilisest ja julgeolekuolukorrast. Rahu ja stabiilsuse taastumine oleks eeldusiks majanduse, infrastruktuuri ja ühiskonna järkjärguliseks taastamiseks. Samas on kohevajanduste ja humanitaarabi vajaduste tõttu esmatähtis inimeste elutingimuste parandamine, elamute rekonstrueerimine ning põhiliste teenuste taastamine.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Donetsk?

K: Kui palju inimesi elas Donetskis enne Donbassi sõda?

K: Miks on Donetsk Ukraina tööstuse jaoks oluline?

K: Mis oli Donetski nimi enne 1924. aastat?

K: Kes asutas 1869. aastal Donetskis metallurgiatehase?

K: Mis on Donetskis kõige enam kasutatav keel?

K: Kui suur osa Donetski elanikkonnast oli rahvaloenduse andmetel ukrainlased ja venelased?

Otsing