Dubai emiraat: geograafia, linnad ja majandus
Dubai emiraat: ülevaade geograafiast, peamistest linnadest ja majandusest — nafta vähene roll, Hatta eksklaav ja strateegiline asukoht Pärsia lahe ääres.
Dubai (araabia keeles دبيّ) on üks seitsmest Araabia Ühendemiraatide emiraadist. Emiraadi peamine linn on Dubai. Linna nimetatakse mõnikord "Dubai linnaks", et seda ei segi ajada emiraadiga.
Dubai on Abu Dhabi järel suuruselt teine emiraat Araabia Ühendemiraatides. Emiraat asub Pärsia lahe ääres, Sharjahist edelas ja Abu Dhabist kirdes. Hatta linn on Dubai emiraadi eksklaav. See piirneb lähedalasuva Omaaniga.
Dubai majandus erineb teistest AÜE liikmetest, sest naftast saadav tulu moodustab vaid 6% riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Geograafia ja kliima
Dubai emiraat asub Araabia poolsaare loodeosas Pärsia lahe rannikul. Maastik on valdavalt kõrbe- ja tasandikuline, rannajoon on lai ning sinna on rajatud kunstlikke saari nagu kuulsad Palm Jumeirah’i ja man-made saarestikud. Emiraadi lääne- ja kagupiiril on mägismaad, kus asub Hatta piirkond – roheline varjupaik ja matkarada mägedes.
Kliima on kõrbesoe: suved on väga kuumad ja kuivad (temperatuurid ületavad sageli 40 °C), talved on leebemad ja meeldivad, vihma sajab vaid harva ning roheluse säilitamiseks kasutatakse laialdaselt niisutussüsteeme.
Linnad, piirkonnad ja elanikud
Emiraadi suurimas linnas Dubais on mitmeid tuntud linnaosasid ja ärikeskusi: Deira ja Bur Dubai (ajalugu ja traditsiooniline kaubandus), Jumeirah (rannikuala ja luksuskorterid), Dubai Marina, Downtown Dubai (Burj Khalifa ja Dubai Mall) ning tööstusala Jebel Ali. Linn kasvab kiiresti nii elanike arvult kui infrastruktuuri poolest.
Dubai elanikkond on väga mitmekesine: suur osa elanikest on välismaalased (töötajad ja nende pered) — Lõuna-Aasia, Lähis-Ida ja lääne riikide kodanikud. Ametlik keel on araabia, kuid igapäevases elus on laialt levinud inglise keel. Rahaühikuks on Ühendemiraatide dirham (AED).
Majandus, äri ja transpordivõrgustik
Kuigi nafta on ajalooliselt olnud piirkonna oluline ressurss, on Dubai majandus tugevalt mitmekesistunud. Peamised majandusharud on:
- kaubandus ja logistika — Dubai on suur transiit- ja jaekaubanduse keskus, kus asuvad suured sadamad (Jebel Ali) ja terminalid;
- turism ja külalislahkus — tipptasemel hotellid, meelelahutus, ostukeskused, kultuuri- ja spordiüritused; tuntud vaatamisväärsused on Burj Khalifa, Burj Al Arab, Palm-saared ja Dubai Creek;
- pangandus ja finantsteenused — Dubai International Financial Centre (DIFC) on oluline regiooni finantskeskus;
- vabakonts»-tsooned ja ärikeskkond — näiteks Jebel Ali Free Zone tõmbab investoreid ja tootmisettevõtteid;
- ehitus- ja kinnisvarasektor — suured arendusprojektid ja linnaplaneerimine on majanduse olulised mootorid;
- transport ja õhusides — Dubai rahvusvaheline lennujaam (DXB) on üks maailma kõige tihedamaid rahvusvahelisi sõlmpunkte.
Valitsus on suunanud poliitikaid majanduse mitmekesistamiseks, investeeringute meelitamiseks ja ärisõbraliku keskkonna loomisele (madalamad maksud, vabad tsoonid). See on teinud Dubais atraktiivse koha nii rahvusvahelistele ettevõtetele kui ka turistidele.
Kultuur ja elu
Dubai on kultuuriliselt mitmekesine ja modernne linn, kus traditsiooniline araabia kultuur põimub rahvusvaheliste mõjude ja kosmopoliitse elulaadiga. Suhtlusel, äril ja avalikus ruumis on kohalikud tavad ning islami tavapärased väärtused olulised, kuid eksisteerib ka suur valik rahvusvahelisi restorane, õppeasutusi ja vaba aja veetmise võimalusi.
Tulevik ja väljakutsed
Peamised väljakutsed hõlmavad keskkonnahoidu ja vee- ning energiavarustuse jätkusuutlikkust kõrbes, elamiskulude ja kinnisvara volatiilsuse haldamist ning töötururegulatsiooni, mis peab tasakaalustama kohalike ja välismaalaste huve. Samas jätkub investeerimine innovatsiooni, rohetehnoloogiate ja digitaalse majanduse arendamisse.
Ajalugu
8. jaanuaril 1820. aastal oli Dubai šeik üks neist, kes kirjutas alla Briti poolt toetatud "üldisele rahulepingule" (üldisele merelepingule).
1833. aastal asus Bani Yasi hõimu Al Maktoumi dünastia Dubai oja äärde. Sellest hetkest alates oli Dubai äsja iseseisev emiraat. See võitles alati Abu Dhabi emiraadiga. Qawasimi piraatide katse Dubai ülevõtmiseks peatati.[] 1835. aastal sõlmisid Dubai ja ülejäänud vaherahu riigid Suurbritanniaga mererahu ja umbes kakskümmend aastat hiljem "igavese mererahu".[] Dubai sattus 1892. aasta ainuõigusliku lepinguga Ühendkuningriigi kaitse alla (hoides Ottomani türklasi eemal). Nagu neli tema naabrit, Abu Dhabi, Ras al-Khaimah, Sharjah ja Umm al-Qaiwain, oli ka see, et see asus teel Indiasse, oluline koht.
1892. aasta märtsis loodi lääneriik (või läänemeresoome).
Pärast seda, kui Pärsia lahe ruupia kaotas 1966. aastal oma väärtuse, liitus Dubai äsja iseseisvunud Katari riigiga, et luua uus rahaühik, Katari/Dubai riaal. Nafta avastati 120 kilomeetri kaugusel Dubai rannikust, misjärel anti linnale naftakontsessioonid.
2. detsembril 1971 moodustas Dubai koos Abu Dhabi ja viie teise emiraadiga Araabia Ühendemiraadid. See toimus pärast seda, kui endine kaitsja Suurbritannia lahkus 1971. aastal Pärsia lahe ääres. 1973. aastal võttis Dubai koos teiste emiraatidega kasutusele ühtse, ühtse valuuta: AÜE dirham.
Kaasaegne Dubai
Dubai naftavarud on vähem kui 1/20 osa Abu Dhabi emiraadist ja naftaraha moodustab nüüd vaid väikese osa linna kogurahast. Dubai ja selle kaksikõde üle Dubai oja, Deira (tollal iseseisev), muutusid lääne tootjate jaoks olulisteks külastussadamateks. Enamik uue linna pangandus- ja finantskeskusi asus selles piirkonnas. Dubai säilitas oma tähtsuse kaubateena 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel. Dubai linnas on vaba kuldkaubandus ja kuni 1990. aastateni oli see kullast valuplokkide "vilka salakaubanduse" keskus Indiasse, kuhu kulla import oli piiratud.
Tänapäeval on Dubai oluline turismi- ja sadamakoht (1970ndatel ehitatud Jebel Ali on maailma suurim tehissadam), kuid muutub ka üha enam teenuste, näiteks IT- ja finantstööstuse keskuseks, kus asub uus Dubai rahvusvaheline finantskeskus (DIFC). Transpordiühendustele aitab kaasa kiiresti laienev Emirates Airline, mille valitsus tegi 1985. aastal ja mis on endiselt riigi omanduses. Lennufirma asub Dubai rahvusvahelises lennujaamas ja veab igal aastal üle 12 miljoni reisija.
Valitsus on kehtestanud kogu linnas tööstuspõhised vabatsoonid. Dubai Internet City, mis on nüüd ühendatud Dubai Media Cityga TECOMi (Dubai Technology, Electronic Commerce and Media Free Zone Authority) osana, on üks selline enklaav, mille liikmete hulka kuuluvad sellised IT-firmad nagu EMC Corporation, Oracle, Microsoft ja IBM ning meediaorganisatsioonid nagu MBC, CNN, Reuters, ARY ja AP. Dubai Marina on EMAARi üldplaneering, mis valmides saab olema maailma suurim jahisadam. Dubai Knowledge Village (KV) on haridus- ja koolituskeskus, mis on loodud täiendama vabatsooni kahte teist klastrit, Dubai Internet City ja Dubai Media City, pakkudes võimalusi klastrite tulevaste teadmistepõhiste töötajate koolitamiseks.
Dubais oli kinnisvarabuum, kui nad kuulutasid välja vabakinnisvara, mille tulemuseks olid suured kapitaliinvesteeringud. Ülemaailmse majanduslanguse tõttu on kinnisvarahinnad järsult langenud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Dubai?
V: Dubai on üks seitsmest Araabia Ühendemiraatide emiraadist.
K: Mis on Dubai peamine linn?
V: Dubai pealinna nimi on ka Dubai.
K: Miks nimetatakse linna mõnikord "Dubai linnaks"?
V: Linna nimetatakse mõnikord "Dubai City", et seda ei segi ajada emiraadiga.
K: Milline on AÜE suuruselt teine emiraat?
V: Dubai on Abu Dhabi järel suuruselt teine emiraat Araabia Ühendemiraatides.
K: Kus asub Dubai emiraat?
V: Dubai emiraat asub Pärsia lahe ääres, Sharjahist edelas ja Abu Dhabist kirdes.
K: Mis on Hatta linn?
V: Hatta linn on Dubai emiraadi eksklaav, mis piirneb lähedalasuva Omaaniga.
K: Miks erineb Dubai majandus teistest Araabia Ühendemiraatide liikmetest?
V: Dubai majandus erineb teistest AÜE liikmetest, sest naftast saadav tulu moodustab vaid 6% riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Otsige