Pärsia laht: geograafia, ajalugu ja looduse eripära
Pärsia laht on geograafilise koha nimi. See asub Lähis-Idas ja on Omani lahe pikendus. Pärsia laht paikneb Iraani ja Araabia poolsaare vahel; araablased eelistavad seda nimetada "Araabia laheks". Laht on ühenduses Omani lahega läbi kitsa Hormuzi väina, mis on maailma ühe olulisema meretranspordi ja energia‑tarne kitsaskoha (chokepoint) tõttu strateegiliselt väga tähtis.
Geograafia ja geoloogia
Pärsia lahe on suhteliselt madal ja loode‑kagu suunaline laguundis; pindala on ligikaudu 250 000–260 000 km². Lahe keskmine sügavus on suhteliselt madal (kümnetest meetritest kuni mõnekümne meetrini), maksimaalne sügavus on mõnikümmend meetrit kuni umbes 90 meetrit olenevalt mõõtmisest. Laht on moodustunud geoloogiliste liikumiste ja jääaegade järeltulevas merepinna tõusu mõjul.
Piirkonda kuuluvad mitmed saared ja saarestikud, näiteks Bahreini saarestik ning Iraani rannikul paiknevad saared (nt Qeshm, Lavan, Sirri ja vaidlusalused Abu Musa jt). Pärsia lahe piirneb mitme riigiga; olulised rannariigid on:
- Iraan
- Iraak
- Kuveit
- Saudi Araabia
- Bahrein
- Qatar
- AÜE (Araabia Ühendemiraadid)
- Oman (Musandami eksklaav)
Ajalugu ja strateegiline tähtsus
Pärsia lahte on kasutatud kaubateena juba antiikajast alates: siin toimus varajane mereside Indo‑Araabia ja Vana‑Lähis‑Ida piirkondade vahel. Alates 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest sai laht rahvusvaheliseks tähelepanu keskpunktiks nafta ja gaasitööstuse arengu tõttu. Lahe piirkonnas paiknevad suured nafta‑ ja gaasivarud ning olulised ekspordiportid ja terminalid (nt Kharg, Ras Tanura jt), mistõttu läbi Hormuzi väina liigub igapäevaselt suur hulk laevanduse kaudu transiitoili.
20. sajandi lõpu sõjalised konfliktid tõstsid piirkonna rahvusvahelisse meediasse. Iraani‑Iraagi sõja ajal (1980–1988) toimusid lahingud ka merel ja mõlemad pooled ründasid teineteise naftatankereid (nn Tanker War). 1990. aasta Kuveidi okupeerimise järel puhkes 1991. aasta Pärsia lahe sõda, kus suuremad lahingud leidsid aset maismaal, kuid lahe jääb ka edaspidi strateegiliselt tundlikuks piirkonnaks ja rahvusvaheliselt oluliste energiavarude transpordi kitsaskohaks.
Loodus, elustik ja majandus
Pärsia laht on bioloogiliselt rikas, kuigi selle veed on soolasemad ja soojemad kui paljudes teistes meredes. Laht sisaldab mahukalt kalarikkaid alasid, laialdaselt leidub korallrahusid ja mangroovimetsasid rannikualadel. Traditsiooniliselt oli piirkond tuntud pärliaustade (pärliaustade ehk pärliaustade) poolest — pärlite korjamine ja pärlitööstus olid olulised elatusallikad enne naftaajastut.
Olulisemad liigid ja elupaigad: korallrahud, mangroovipuud, mitmesugused kalaliigid, mereimetajad (sh delfiinid ja mõningates kohtades dugongid), merekilpkonnad (nt rohekiled ja tarakilpkonnad). Samas on elustikku ohustanud intensiivne kalapüük, meretranspordi kõrgendatud riskid, naftakatastroofid, ranniku‑ ja sadamaarendused, malaadress ja desalinitseerimistehaste soolane jääkvesi ning kliimamuutustest tingitud vesi soojenemine ja korallide valgemine.
Keskkonnaprobleemid ja kaitse
Pärsia lahelt on dokumenteeritud mitmeid suuremaid keskkonnakatastroofe, sealhulgas nafta lekked sõjaliste konfliktide ja õnnetuste tõttu. Rannikualadel on intensiivne urbaniseerumine, sadamate ja tööstuse laienemine ning paljudes kohtades toimuvad rannaliiva kadumine ja mangroovide hävitamine. Rahvusvahelised ja piirkondlikud pingutused keskenduvad keskkonnakaitsele, mereala kaitsealade loomisele ning jätkusuutliku kalapüügi ja arenduse põhimõtete propageerimisele.
Nimetuse küsimus ja rahvusvaheline tunnustus
Pärsia keeles kasutatakse nime khalīj-e-Fars (pärsia keeles "Fārs"). Nimetuse küsimus on poliitiliselt tundlik: araabiakeelses maailmas kasutatakse tihti nimetust "Araabia laht" ning selle ümber on toimunud nii diplomaatilisi vaidlusi kui meediakõnelusi. 2018. aasta oktoobris registreeris ÜRO Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) Pärsia lahe kui päritolukoha (geograafilise tähistuse) Lissaboni lepingus sätestatud korras — see samm oli osa laiemast nimeküsimust puudutavast diskussioonist rahvusvahelisel areenil.
Kokkuvõte: Pärsia laht on geograafiliselt ja ajalooliselt oluline lahe Lähis‑Idas, mille tähtsus tuleneb nii loodusvaradest (nafta, gaas) kui ka strateegilisest asukohast maailmakaubanduse mereteedel. Samas seisab piirkond silmitsi tõsiste keskkonnaprobleemide ja geopoliitiliste pingetega, mis mõjutavad nii kohalikke elurikkusi kui ka rahvusvahelisi suhteid.
Pärsia laht kosmosest, satelliidi poolt vaadatuna
Geograafia
Pärsia lahe mereala pindala on 233 000 km². Idas on see Hormuzi väina kaudu ühendatud Omaani lahtega. Läänes ühendab seda Shatt al-Arabi suur jõedelta. Sellesse jõedeltasse suubuvad piirkonna kahe suure jõe, Eufrati ja Tigrise veed.
Pärsia lahe pikkus on 989 kilomeetrit ja lühim vahemaa kahe maismaapunkti vahel on 56 kilomeetrit. Vesi ei ole üldiselt väga sügav. Maksimaalne sügavus on vaid 90 meetrit. Keskmine sügavus on vaid 50 meetrit.
Pärsia lahega piirnevad paljud riigid. Kui võtta neid riike päripäeva, siis on need riigid põhjast: Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Katar poolsaarel Saudi Araabia rannikul; Bahrein saarel; ning Kuveit ja Iraak loodes. Pärsia lahes asuvad paljud väikesed saared.
Petroleum
Pärsia lahe piirkonnas ja selle ümbruses on maailma suurim toornafta. Toornaftaga seotud tööstusharud on selle piirkonna peamised tööstusharud. Al-Safaniya, maailma suurim avamere naftaväli, asub Pärsia lahes. Paljud riigid, kus on palju toornaftat, asuvad selles piirkonnas. Neid nimetatakse Pärsia lahe riikideks, st Pärsia lahe äärseteks riikideks. Need riigid on Iraan, Bahrein, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Iraaki (mille väike osa puudutab Pärsia lahte) ei nimetata Pärsia lahe riigiks.
Briti kontroll
Umbes 200 aastat, alates 1763. aastast kuni 1971. aastani, hoidis Ühendkuningriik mõningast kontrolli mõne Pärsia lahe riigi üle. Nendeks riikideks olid lääneriikid ja erinevatel aegadel Bahrein, Kuveit, Omaan ja Katar. Iseseisvuse saavutamisel moodustasid enamik riikidevahelisi valitsemissuhteid uued Araabia Ühendemiraadid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Pärsia laht?
V: Pärsia laht on geograafiline koht, mis asub Lähis-Idas.
K: Kus asub Pärsia laht?
V: Pärsia laht asub Iraani ja Araabia poolsaare vahel.
K: Mis on "Araabia laht"?
V: "Araablaste laht" on araablaste eelistatud nimetus Pärsia lahe kohta.
K: Milline on Pärsia lahe ajalugu Iraani-Iraagi sõja ajal?
V: Iraani-Iraagi sõja ajal (1980-1988) sattus Pärsia laht uudistesse, kuna mõlemad pooled ründasid teineteise naftatankereid.
K: Milline on Pärsia lahe tähtsus seoses Kuveidiga?
V: Kui Iraak tungis 1991. aastal Kuveidi, sai uus sõda nime "Pärsia lahe sõda", kuid suuremad lahingud toimusid maismaal.
K: Mille poolest on Pärsia laht tuntud?
V: Pärsia laht on tuntud selle poolest, et seal on palju kalu, seal on pikad ilusad korallrahud ja seal on palju pärliõlisid.
K: Kuidas nimetatakse Pärsia lahte pärsia keeles ja millise tunnustuse sai see hiljuti?
V: Pärsia keeles nimetatakse Pärsia lahte khalīj-e-Farsiks. 2018. aasta oktoobris registreeris ÜRO Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon Pärsia lahe päritolukohana, tuginedes päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlevale Lissaboni lepingule.
