Pärsia laht
Pärsia laht on geograafilise koha nimi. See asub Lähis-Idas. See on Omani lahe pikendus. See asub Iraani ja Araabia poolsaare vahel ning araablased eelistavad seda nimetada "Araabia laheks".
Iraani-Iraagi sõja ajal (1980-1988) jõudis Pärsia laht uudisesse. Mõlemad pooled ründasid teineteise naftatankereid. Hiljem, kui Iraak vallutas 1991. aastal Kuveiti, sai uus sõda nime "Pärsia lahe sõda", kuid suuremad lahingud toimusid maismaal.
Pärsia lahe vesi on kalarikas; seal on pikad ilusad korallrahud. Sügaval Pärsia lahe vees leidub palju pärliõisi. Tänu sellele meelitab see piirkond palju tegevust.
Pärsia keeles tähendab termin khalīj-e-Fars Pärsia lahte. 2018. aasta oktoobris registreeris ÜRO Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon Pärsia lahe päritolukohana, tuginedes päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlevale Lissaboni lepingule.
Pärsia laht kosmosest, satelliidi poolt vaadatuna
Geograafia
Pärsia lahe mereala pindala on 233 000 km². Idas on see Hormuzi väina kaudu ühendatud Omaani lahtega. Läänes ühendab seda Shatt al-Arabi suur jõedelta. Sellesse jõedeltasse suubuvad piirkonna kahe suure jõe, Eufrati ja Tigrise veed.
Pärsia lahe pikkus on 989 kilomeetrit ja lühim vahemaa kahe maismaapunkti vahel on 56 kilomeetrit. Vesi ei ole üldiselt väga sügav. Maksimaalne sügavus on vaid 90 meetrit. Keskmine sügavus on vaid 50 meetrit.
Pärsia lahega piirnevad paljud riigid. Kui võtta neid riike päripäeva, siis on need riigid põhjast: Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Katar poolsaarel Saudi Araabia rannikul; Bahrein saarel; ning Kuveit ja Iraak loodes. Pärsia lahes asuvad paljud väikesed saared.
Petroleum
Pärsia lahe piirkonnas ja selle ümbruses on maailma suurim toornafta. Toornaftaga seotud tööstusharud on selle piirkonna peamised tööstusharud. Al-Safaniya, maailma suurim avamere naftaväli, asub Pärsia lahes. Paljud riigid, kus on palju toornaftat, asuvad selles piirkonnas. Neid nimetatakse Pärsia lahe riikideks, st Pärsia lahe äärseteks riikideks. Need riigid on Iraan, Bahrein, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Iraaki (mille väike osa puudutab Pärsia lahte) ei nimetata Pärsia lahe riigiks.
Briti kontroll
Umbes 200 aastat, alates 1763. aastast kuni 1971. aastani, hoidis Ühendkuningriik mõningast kontrolli mõne Pärsia lahe riigi üle. Nendeks riikideks olid lääneriikid ja erinevatel aegadel Bahrein, Kuveit, Omaan ja Katar. Iseseisvuse saavutamisel moodustasid enamik riikidevahelisi valitsemissuhteid uued Araabia Ühendemiraadid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Pärsia laht?
V: Pärsia laht on geograafiline koht, mis asub Lähis-Idas.
K: Kus asub Pärsia laht?
V: Pärsia laht asub Iraani ja Araabia poolsaare vahel.
K: Mis on "Araabia laht"?
V: "Araablaste laht" on araablaste eelistatud nimetus Pärsia lahe kohta.
K: Milline on Pärsia lahe ajalugu Iraani-Iraagi sõja ajal?
V: Iraani-Iraagi sõja ajal (1980-1988) sattus Pärsia laht uudistesse, kuna mõlemad pooled ründasid teineteise naftatankereid.
K: Milline on Pärsia lahe tähtsus seoses Kuveidiga?
V: Kui Iraak tungis 1991. aastal Kuveidi, sai uus sõda nime "Pärsia lahe sõda", kuid suuremad lahingud toimusid maismaal.
K: Mille poolest on Pärsia laht tuntud?
V: Pärsia laht on tuntud selle poolest, et seal on palju kalu, seal on pikad ilusad korallrahud ja seal on palju pärliõlisid.
K: Kuidas nimetatakse Pärsia lahte pärsia keeles ja millise tunnustuse sai see hiljuti?
V: Pärsia keeles nimetatakse Pärsia lahte khalīj-e-Farsiks. 2018. aasta oktoobris registreeris ÜRO Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon Pärsia lahe päritolukohana, tuginedes päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlevale Lissaboni lepingule.
