Iraani-Iraagi sõda
Iraani-Iraagi sõda oli Iraagi ja Iraani relvajõudude vaheline sõda, mis kestis 1980. aasta septembrist kuni 1988. aasta augustini. Seda nimetati tavaliselt Pärsia lahe sõjaks, kuni Iraak tungis 1990. aastal Kuveiti kallale. Iraagi-Kuwaiti sõda, millesse USA astus, nimetati hiljem Pärsia lahe sõjaks või Pärsia lahe sõjaks.
Sõda algas, kui Iraak tungis Iraani 22. septembril 1980. aastal pärast pikka aega kestnud piirivaidlusi ja nõudmisi Saddam Husseini režiimi kukutamiseks. Iraagi väed said sõja alguses hästi hakkama, vallutades Iraani Khuzestani, kuid peagi peatati nad ja sunniti Iraanist välja. Sõda kestis aastaid ja kumbki pool ei saavutanud sellest tulenevas kaevikusõjas suurt edu. Hukkus umbes miljon sõdurit ja sama palju tsiviilisikuid. Mõlemad pooled kasutasid blokaadi, millele teised riigid olid vastu. Vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu mitmetele üleskutsetele lõpetada sõjategevus, sõdisid kaks riiki kuni 20. augustini 1988; viimased sõjavangid vahetati välja 2003. aastal. Sõda muutis poliitikat Lähis-Idas ja kogu maailmas.
Iraani-Iraagi sõda on tuntud ka selle poolest, et Iraak kasutas Iraani vägede ja tsiviilelanike vastu keemia- ja bioloogilisi relvi. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu roll oli väga oluline, mis ulatub tagasi külma sõja aega. 1953. aastal julgustas USA riigipööret Iraani peaministri Mohammad Mosaddeghi vastu. Šahh Mohammad Reza Pahlavi naasis võimule, toetades oma sõjaväge ja valitsust. Ameerika Ühendriigid müüsid šahhi valitsusele palju relvi. Samal ajal kukutasid Araabia Sotsialistliku Baathi Partei revolutsionäärid Iraagi kuninga ja ehitasid Nõukogude Liidu abiga üles oma armee. Alustades Ühendatud Araabia Vabariigist, püüdsid nad ühendada kõik araablased üheks riigiks, sealhulgas araabia vähemuse Iraanis.
Pärast sõja algust (eriti aastatel 1983-1988) müüsid Ameerika Ühendriigid iraaklastele relvi. See samm oli suuresti tingitud Ameerika huvist ohjeldada revolutsioonilist ajatollah Khomeinit. Seega varustasid nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid Iraaki relvadega, mida nad kasutasid Iraani vastu. Ameerika Ühendriigid olid enne sõda Iraanile palju relvi müünud. arvati, et nõukogude liit müüs sõja ajal relvi mõlemale poolele.
Seotud leheküljed
- Pärsia laht
- Pärsia lahe sõda
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Iraani-Iraagi sõda?
V: Iraani-Iraagi sõda oli Iraagi ja Iraani relvajõudude vaheline sõda, mis kestis 1980. aasta septembrist kuni 1988. aasta augustini.
K: Millal sõda algas?
V: Sõda algas, kui Iraak tungis Iraani 22. septembril 1980. aastal pärast pikaajalisi piirivaidlusi ja pärast seda, kui Iraan nõudis Saddam Husseini režiimi kukutamist.
K: Kui palju oli konfliktis ohvreid?
V: Hukkus umbes miljon sõdurit ja sama palju tsiviilisikuid.
K: Milliseid meetmeid võtsid mõlemad pooled konflikti ajal?
V: Mõlemad pooled kasutasid blokaadi, millele teised riigid olid vastu.
K: Kuidas sekkusid rahvusvahelised jõud sellesse konflikti?
V: Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu roll oli ülioluline, mis ulatub tagasi külma sõja aega. 1953. aastal julgustas USA riigipööret Mohammad Mosaddeghi vastu, kes oli Iraani peaminister. Šahh Mohammad Reza Pahlavi naasis võimule, toetades oma sõjaväge ja valitsust. Ameerika Ühendriigid müüsid šahhi valitsusele palju relvi. Vahepeal kukutasid Araabia Sotsialistliku Baathi Partei revolutsionäärid Iraagi kuninga ja ehitasid Nõukogude Liidu abiga üles oma armee. Alustades Araabia Ühendatud Araabia Vabariigist, püüdsid nad ühendada kõik araablased üheks riigiks, sealhulgas araabia vähemus Iraanis. Pärast sõja algust (eriti aastatel 1983-1988) müüs USA iraaklastele relvi peamiselt seetõttu, et Ameerika oli huvitatud revolutsioonilise ajatollah Khomeini ohjeldamisest, seega varustasid nii Nõukogude Liit kui ka USA Iraaki Iraani vastu suunatud relvadega .USA oli enne sõda müünud iraanlastele palju relvi ja arvatakse, et Nõukogude Liit müüs sõja ajal relvi mõlemale poolele.
K: Kas selle konflikti jaoks oli mingi lahendus või lõpptähtaeg?
V: Vaatamata mitmetele ÜRO Julgeolekunõukogu üleskutsetele lõpetada sõjategevus, võitlesid kaks riiki kuni 20. augustini 1988; viimased sõjavangid vahetati välja 2003. aastal.
