Dourbie – Lõuna‑Prantsusmaa jõgi, Tarnile vasak lisajõgi (Gard, Aveyron)

Dourbie — Lõuna‑Prantsusmaa voolav pärl: Tarnile vasak lisajõgi Gardis ja Aveyronis. Avasta kanjonid, matkateed, kanuumatkad ja maaliline loodus.

Dourbie on jõgi Lõuna-Prantsusmaal, mis voolab läbi Gard'i ja Aveyroni departemangu. See on Tarn'i jõe vasakpoolne lisajõgi.

Geograafia ja kulg

Dourbie algab Cévennes'i mäestiku nõlvadelt ja põimub läbi künkliku maastiku, kus on vahelduvad liivakivi- ja lubjakivikaljud ning tasanduvad causse tüüpi plaadid. Jõgi voolab üldiselt põhja- kuni kirdesuunas, lõikudes aeg-ajalt jõeorgudesse ja kitsastesse kurudesse (Gorges de la Dourbie), enne kui suubub Tarn'i.

Põhiomadused:

• Pikkus: ligikaudu 72 km (väärtus on orienteeruv ja sõltub mõõtmismeetodist).
• Kõrguseerinevused ja maastik: algusmäestik, kaldad, kurud ja karstilised tasandikud (causses).
• Lisajõed: Dourbie'l on mitu väiksemat lisajõge ja ojaid, mis toovad vett mäestikult ja lähedastelt valgaladelt.

Hüdroloogia ja ilmastik

Jõel esineb tüüpiline Vahemere kliimale vastav hüdroloogiline rütm: suuremad veevoolu kõrghetked talve ja sügise vihmaperioodidel ning madal veeseis suvel. Cévennes'i piirkonnas on levinud intensiivsed äikesevihmad ja kiiretes orudes võivad tekkida ohtlikud lühiajalised ujutused (nn crues cévenoles), mis mõjutavad Dourbie voolutingimusi.

Ökoloogia ja kasutus

Dourbie oru veekogud on koduks mitmetele magevee kaladele (nt forellid), selgrootutele ja rikkalikule rannaelustikule. Ranniku- ning kanjonialad toetavad mitmekesist taimestikku ja linnustikku. Jõe puhtus võimaldab piirkonnas harrastuskalastust ning jõeäärseid alasid kasutatakse põllumajanduses ja karjamaadena.

Turism ja vaba aeg

Jõgi ja tema kujudatud lopsakad orud on populaarseks sihtkohaks matkamiseks, kanuutamiseks ja kanjonitamiseks. Jõe äärsed väikesed külad ning vaated kurudesse pakuvad matkajatele ja loodushuvilistele mitmeid radu ja peatuskohti. Kohalik turism tugineb sageli ka gastronoomiale ja maakohtade kultuuripärandile.

Kaitse ja ohud

Piirkonna maastikud on väärtuslikud nii loodus- kui kultuuripärandi seisukohalt ning mitmel alal on kehtestatud kaitsekorraldusi, et hoida jõe ökosüsteeme ja vähendada erosiooni. Samas kujutavad asjaolud nagu kliima kõikumised, hooajalised üleujutused, reostus ja inimasustusest tingitud koormus jätkuvalt väljakutseid veekvaliteedile ja elupaikadele.

Kokkuvõtlikult on Dourbie oluline regionaalne jõgi Lõuna‑Prantsusmaal, mis ühendab mäestiku ja tasandiku ökosüsteeme ning pakub nii majanduslikku kui vaba aja väärtust kohalikele elanikele ja külastajatele.

Geograafia

Dourbie jõe pikkus on 71,9 km (44,7 mi) ja valgala pindala 568 km² (219 ruutmi).

Kursus

Dourbie'i allikas asub Cévennes'i rahvuspargis, Mont Aigouali lõunaküljel Arphy vallas Gard'i departemangus, 1290 m kõrgusel.

See voolab üldiselt lääne suunas ja voolab oma alumises osas läbi Grands Causses'i piirkondliku looduspargi.

Dourbie läbib järgmiste departemangude ja kommuunide territooriumi:

• Gard : Arphy, Dourbies, Bréau-et-Salagosse, Trèves, Revens.
• Aveyron : Saint-André-de-Vézines, Nant, Saint-Jean-du-Bruel, Millau, La Roque-Sainte-Marguerite.

Lõpuks suubub see vasakpoolse lisajõena Tarn'i jõkke Millau linnas, umbes 350 m kõrgusel.

Dourbie jõgi Saint-Jean-du-Brueli juures

Otsing