Tarn — Lõuna-Prantsusmaa jõgi (Garonne'i lisajõgi)

Koordinaadid: 44°05′11″N 3°48′51″E / 44.08639°N 3.81417°E / 44.08639; 3.81417

Tarn on jõgi Lõuna-Prantsusmaal, Garonne'i jõe lisajõgi. Tarn ja Tarn-et-Garonne'i departemangud on nimetatud selle jõe järgi.

Geograafia

Tarn saab alguse Massif Centrali mäestikus (Cévennes'i piirkond) ning voolab valdavalt läänes ja edelasse, kuni ühineda Garonne'i jõega. Jõe pikkus on umbes 380 km ja selle valgala ulatub ligikaudu 15 000–16 000 km² (hinnanguline). Tarn läbib mitmeid departemange, sealhulgas Lozère, Aveyron, Tarn ja Tarn-et-Garonne, moodustades oma jõeorgu mitmetes maastiketiibades.

Peamised lisajõed ja omadused

Tarnil on mitu olulisemat lisajõge, mis suurendavad selle vooluhulka ja hoolivad piirkonna niiskusrežiimist. Peamiste hulka kuuluvad näiteks Agout, Aveyron ja väiksemad voolud nagu Jonte. Jõel on tugev hooajaline kõikumine: talvised ja kevadsuvised sademed ning äikesevihmad Cévennes'i piirkonnas võivad tekitada kiiret voolu tõusu ja üleujutusi, suvel võib väljavool olla madalam.

Maastik ja loodus

Tarn on tuntud eelkõige oma muljetavaldavate kanjonite poolest — eriti Gorges du Tarn, kus jõe lõigud on paljastanud järsud kaljuseinad ja unikaalse looduse. Need kanjonid meelitavad loodushuvilisi ja matkajad: kanjonites leidub laguunlikke kiviseinu, kaljusid ja mitmekesiseid taimeliike. Jõekaldaelustikku kuuluvad mitmed kalaliigid ning rikas linnustik.

Inimtegevus ja kultuur

Tarn on olnud piirkonna jaoks tähtis nii transportimis-, kui ka majandus- ja kultuuritegur. Jõe kaldal asuvad mitmed ajaloolised linnad ja külad, mille arhitektuur peegeldab piirkonna ajalugu. Näiteks Albi asub Tärni kaldal ning selle piiskopilinn (La Cité épiscopale) on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja — linn ja katedraal domineerivad Tarn'i orus ja on piirkonna tähtsad kultuurimärgid. Ka Montauban ja Millau on seotud Tarniga; Millau kuulsalt viaduktiga läbib laiemat orgu.

Turism ja vaba aeg

Tarn pakub palju vabaaja- ja seiklusvõimalusi: kanuutamine, rafting, kalastamine, matkamine ja jalgrattasõit kanjonide ümbruses on populaarsed tegevused. Gorges du Tarn on armastatud sihtkoht nii rahulikuks looduse nautimiseks kui ka aktiivseks seikluseks. Albi ja teised kaldal asuvad linnad pakuvad ajaloolist kultuuri- ja arhitektuuripärandit.

Keskkond ja järelevalve

Kuna Tarnile iseloomulikud on tugevad hooajalised veevoolud, on oluline jõevesi ja kallaste majandamine üleujutuste tõrjeks ning vee kvaliteedi hoidmiseks. Piirkonnas tegutsevad keskkonnaorganisatsioonid ja ametiasutused tegelevad vekslandide kaitse, vee puhastuse ja elupaikade taastamisega, et säilitada nii looduse mitmekesisust kui ka inimeste elukeskkonda.

Selle artikli eesmärk on anda ülevaade Tarnist kui Lõuna-Prantsusmaa oluliseimast lisajõest Garonne'ile: tema geograafiast, loodusest, kultuurilisest tähtsusest ja kasutusvõimalustest. Konkreetsete andmete (nt pikkuse või valglaiuse täpsed väärtused) puhul võib esineda allikatevahelisi erinevusi; täpsemate mõõtmete ja kohalike detailide jaoks soovitatakse konsulteerida hüdroloogiaallikate ja piirkondlike entsüklopeediatega.

Geograafia

Tarn'i jõe pikkus on 380,6 km ja valgala pindala 15 700 km2 . 2

Selle keskmine aastane vooluhulk (jõeosa läbiv veekogus ajaühikus) on 57 aasta jooksul 2333 m/s Moissac'i juures, Garonne'i ja Garonne'i ühinemise lähedal, Tarn-et-Garonne'i departemangus.

Kuu keskmine vooluhulk (3m/s) Moissac'is

Kursus

Tarn asub Mont Lozère'i mäestikul Cévennes'i keskmassiivi kaguosas, Lozère'i departemangu Le Pont-de-Montvert'i kommuunis, umbes 1560 m kõrgusel.

Tarn voolab üldiselt edelas ja läbib järgmisi piirkondi, departemangusid ja omavalitsusüksusi:

    • Lozère: Le Pont-de-Montvert, Sainte-Enimie
    • Aveyron: Millau, Saint-Rome-de-Tarn
    • Tarn: Albi, Gaillac, Lisle-sur-Tarn, Rabastens, Saint-Sulpice-la-Pointe.
    • Haute-Garonne: Bessières, Buzet-sur-Tarn, Villemur-sur-Tarn.
    • Tarn-et-Garonne: Montauban, Lafrançaise, Moissac

Tarn'i jõgi voolab läbi kokku 104 omavalitsusüksuse.

Lõpuks suubub see 23 m kõrgusel Tarn-et-Garonne'i departemangus asuva Moissac'i lähedal Garonne'ile parempoolse lisajõena.

Peamised lisajõed

Tarni peamised lisajõed, mille pikkus on üle 25 km, on järgmised:

Vasakpoolsed lisajõed:

  • Tarnon - 38,9 km;
  • Jonte - 38,6 km;
  • Dourbie - 30,4 km;
  • Cernon - 30,4 km;
  • Dourdou de Camarès - 86,8 km;
  • Rance - 63,5 km;
  • Agout - 194,4 km;

Paremate lisajõgedega:

  • Muze - 29,4 km;
  • Alrance - 26 km;
  • Tescou - 48,8 km;
  • Aveyron - 290,7 km;
  • Lemboulas - 56,7 km;
Tarn'i ja Garonne'i jõgede ühinemine Boudou lähedalZoom
Tarn'i ja Garonne'i jõgede ühinemine Boudou lähedal

Galerii

·        

Tarn Cocurès'i lähedal, Lozère'i maakonnas

·        

Tarn'i jõe kurud

·        

·        

Tarn Ambialet's

·        

Pont Vieux, Montauban

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Tarn jõgi?


V: Tarni jõgi asub Lõuna-Prantsusmaal.

K: Millised on Tarni jõe koordinaadid?


V: Tarn'i jõe koordinaadid on 44°05′11″N 3°48′51″E.

K: Millise jõe lisajõgi Tarn on?


V: Tarn on Garonne'i jõe lisajõgi.

K: Millised departemangud on Tarn'i jõe järgi nimetatud?


V: Tarn ja Tarn-et-Garonne'i departemangud on nimetatud Tarn'i jõe järgi.

K: Milline on Tarn'i jõe tähendus?


V: Tarn'i jõgi on piisavalt oluline, et kaks Prantsusmaa departemangu on nimetatud selle järgi.

K: Kuidas mõjutab Tarn'i jõgi Lõuna-Prantsusmaa transporti?


V: Ei ole selge, kuidas Tarn'i jõgi võib mõjutada transporti Lõuna-Prantsusmaal.

K: Kas Tarn'i jõe ääres on mingeid märkimisväärseid vaatamisväärsusi või vaatamisväärsusi?


V: Tekstis ei ole esitatud teavet märkimisväärsete maamärkide või vaatamisväärsuste kohta Tarn'i jõe ääres.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3