Torosmäed (Sõnni mäed) — Türgi mäeahelik: geograafia ja loodus

Torosmäed (Sõnni mäed) — põhjalik ülevaade Türgi mäeahelikust: geograafia, kõrgeimad tipud, karstikoopad, jõed (Eufrat, Tigris) ja rikkalik loodus.

Autor: Leandro Alegsa

Kuu Tauruse mäed, vt Montes Taurus. New Yorgi Cold Springi lähedal asuva Tauruse mäe kohta vt Bull Hill.

Sõnni mäed (türgi keeles Toros Dağları) on mäestik Türgis, kust Eufrat (türgi keeles Fırat) ja Tigris (türgi keeles Dicle) laskuvad Süüriasse ja Iraaki. Manavgati jõgi saab alguse selle lõunakaldalt.

Mäeahelik ulatub piki Eğirdiri järvest läänes kuni Eufrati ja Tigrise ülemjooksuni idas. Sellel on palju tippe, mis ulatuvad üle 3000-12000 jala (3000-3700 m), kõrgeima punktina on Demirkazık'i tipp Aladağlari piirkonnas, mis asub 3756 meetri kõrgusel. Teine oluline tipp on Medetsiz (3524 m/11 561 ft) Bolkar Dağları piirkonnas.

See mäeahelik eraldab Lõuna-Türgi Vahemere piirkonda keskmisest tasandikust.

Lubjakivi on erodeerunud ja moodustanud karstilised maastikud, kus on juga, maa-alused jõed ja Aasia suurimad koopad.

Kestel on pronksiaegne arheoloogiline leiukoht, kus leiti varajasi tõendeid tina kaevandamisest.

Geograafia ja jaotus

Sõnni mäed moodustavad ulatusliku ida–läänes suunduva mäestiku Lõuna-Anatoolias, mis kulgeb paralleelselt Vahemere rannikuga. Mäestikus eristatakse mitmeid alamvahemikke, näiteks Aladağlar ja Bolkar Dağları, millel on kõrgeimad tipud. Mäeaheliku lõunaküljed langetavad veed Vahemere suunas, lõunapoolsed orgud on suhteliselt järsud; põhjapoolsed nõlvad langevad Kesk-Anatoolia kõrgustikule.

Veekogud ja hüdroloogia

Sõnni mägedest saavad alguse paljud tähtsad jõed. Lisaks Eufratile ja Tigrisele rajavad mitmed väiksemad ojad ja jõed, sh Manavgati, veevaru Vahemere liitumiseks. Mäestiku kõrged alad toimivad olulise sademete ja lumeallikana, mis toidab kevadel madalikku laskuvaid jõgesid.

Geoloogia ja karstmoodustised

Mäestiku põhikomponendiks on peamiselt lubjakivi ja muudetud settekivimid. Lubjakivi ja teiste lahustuvad kivimid on tekitanud laialdase karstimaastiku: koobaste võrgustikud, maa-alused jõed, sinkhole’id ja ulatuslikud jugadega kanjonid. Karstiprotsessid on kujundanud piirkonna vett varjualuseks ja elupaikadeks, millest paljud on geoloogiliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikud.

Ilm ja kliima

Kliima varieerub sõltuvalt kõrgusest ja orientatsioonist. Vahemere lähedased lõunakallakud on leebe ja niiske talve ning kuiva palava suvega; kõrgemates piirkondades on õhk sellest oluliselt jahedam ning talvel püsib lumi. Suur kõrgustevahe loob mikroklimaatilisi erinevusi, mis mõjutavad taimkatet ja maaviljelust.

Elurikkus

Sõnni mägedes on suur taimeliikide mitmekesisus: Vahemere tüüpi põõsad ja metsad madalamal, segametsad ning mägimetsad (kadakas, mänd, kuusk ja erinevad männi- ja sangleppeliigid) kõrgemal. Loomastikus leidub metsloomi nagu hirved, metskitsed, ilvesed ning erinevad linnuliigid (kotkad, varese‑ ja röövlinnud). Mõned piirkonnad on koduks haruldastele ja kaitsealustele liikidele.

Inimene, ajalugu ja majandus

Mäestik on olnud läbi aegade oluliseks elu- ja majandusruumiks: karjakasvatus, põllumajandus orukestes ja viljavahetuskarjasuus. Piirkonna asustus hõlmab nii väiksemaid külasid kui ajaloolisi linnu. Arheoloogilised leiukohad, näiteks Kestel, näitavad, et Sõnni mägedes toimus juba pronksiajal tina kaevandamine ning seega on see regioon olnud olulise metallurgia ja kaubanduse keskuseks.

Turism ja kaitse

Piirkond pakub mitmesuguseid loodusturismi võimalusi: matkamine, ronimine (eriti Aladağlar on tuntud alpide‑sarnaste tippude poolest), kanuu ja kooparetked. Mõned osad mäestikust on kaitsealadena kaitstud, näiteks Aladağlar rahvuspark, et säilitada maastikke, elupaiku ja haruldasi liike. Samal ajal tekitab kasvav turism ja intensiivne majandustegevus vajaduse rangema looduskaitse ja jätkusuutliku majandamise järele.

Olulisemad probleemid ja tuleviku väljakutsed

Piirkonna peamised ohud on ülekarjatamine, metsade raadamine, veeressursside intensiivne kasutamine ning turismi ja infrastruktuuri arendamine, mis võivad kahjustada tundlikke ökosüsteeme ja karstmoodustisi. Jätkusuutlik ümberplaneerimine ja kaitsemeetmed on vajalikud, et säilitada Sõnni mägede loodus- ja kultuuripärand.

Üldiselt on Sõnni mäed Türgi ja laiemalt Lähis‑Ida geograafiliselt, ökoloogiliselt ning ajalooliselt tähtis mäestik, mille mitmekülgsus väärib nii uurimist kui hoolikat kaitset ja kestlikku kasutamist.

Direktaş, Yedi Göller (Seitse järve), Ala Dağlar.Zoom
Direktaş, Yedi Göller (Seitse järve), Ala Dağlar.

Demirkazık tippkohtumine Niğde provintsisZoom
Demirkazık tippkohtumine Niğde provintsis

Küsimused ja vastused

K: Mis on Sõnni mäed?


V: Tauruse mäed on mäeahelik Türgis.

K: Kuidas on Eufrati ja Tigrise jõed seotud Tauruse mägedega?


V: Eufrati ja Tigrise jõed laskuvad Tauruse mägedest Süüriasse ja Iraaki.

K: Mis on Manavgati jõgi ja kust see tuleb?


V: Manavgati jõgi tuleb Tauruse mäestiku lõunakaldalt.

K: Milline on Tauruse mäestiku kõrgeim punkt?


V: Tauruse mäestiku kõrgeim punkt on Aladağlari piirkonnas asuv Demirkazıki tipp, mis on 3756 meetri kõrgusel.

K: Kuidas jagab Tauruse mäestik Türgit?


V: Tauruse mäestik eraldab Türgi lõunaosa Vahemere piirkonda keskmisest tasandikust.

K: Millised maastikud on Tauruse mägedes tekkinud lubjakivi erosiooni tagajärjel?


V: Tauruse mägedes on lubjakivi erosiooni tõttu moodustunud karstimaastikud, mis koosnevad veejääkidest, maa-alustest jõgedest ja Aasia suurimatest koobastest.

K: Milline on Tauruse mägedes asuva Kesteli ajalooline tähtsus?


V: Kestel on Tauruse mägedes asuv pronksiaegne arheoloogiline leiukoht, kus leiti varajasi tõendeid tina kaevandamisest.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3