Karst
Karst on geoloogiline kivimite süsteem, kus vesi on aluspõhja erodeerinud (lahustanud). Kui see on väga ulatuslik, võib karst olla geograafiline või topograafiline nähtus. See liigitatakse karstialaks, kui selles keskkonnas on raske liikuda, mida see sageli ongi.
Peaaegu alati on karst moodustunud karbonaatsetes kivimites, näiteks lubjakivis või dolomiidis. Kuna karbonaatsed settekivimid on väga levinud, esineb karstialasid üle kogu maailma.
Paljudel karstialadel on iseloomulikud pinnavormid, millest kõige levinumad on süvendid. Karstipinna tunnused võivad siiski puududa, kui lahustuv kivim on kaetud, näiteks kui karbonaatse kihistu peal on mittelahustuv kivimikiht. Mõned karstialad sisaldavad tuhandeid koopaid ja vesi on tavaliselt maa all.
Maailma suurim karstiala on Nullarbori tasandik, mis on osa Lõuna-Austraalia tasasest, peaaegu puudeta kuivast maast. See asub Suure Austraalia lahe rannikul, millest põhja pool asub Suur Victoria kõrb. See on maailma suurim lubjakivist aluspõhjakivimite paljand ja selle pindala on umbes 200 000 ruutkilomeetrit. Oma kõige laiemas kohas ulatub see umbes 1100 kilomeetrit idast läände üle Lõuna-Austraalia ja Lääne-Austraalia piiriala.
Madagaskari maailmapärandi nimistusse kuuluvast Tsingy de Bemaraha rangest looduskaitsealast. Järkjärguline erosioon on tekitanud tohutuid lubjakivipaljandeid, mida kohalikul tasandil tuntakse tsingy'de nime all, mis on põimitud kuivade metsade, järvede ja mangroovisoodega, kus elavad arvukad endeemilised ja ohustatud lemuuri- ja linnuliigid.
Karstiallikas Jura mägedes Ouhans'i lähedal Ida-Prantsusmaal Loue'i jõe allikas.
Devil's Hole'i vajumisava Hawthorne'i lähedal, Florida, USA.
Karstiline lubjakivi tekitab pärast pinnakivide väljapurunemist maapinna, mis on inimesele peaaegu võimatult raske. Velebit Horvaatias.
Sinkholes
Paljudes maailma piirkondades on karstide tekkimisel maa all tekkivad karstimäed. Florida, Guatemala City ja teiste riikide tasase maapinna all on tohutud lubjakivisüsteemid. Läbi lubjakivi voolav vesi lahustab lubjakivi ära, jättes maha tohutud koopad. Ilma hoiatuseta tekivad pinnasesse tohutud augud, mis tekitavad suuri kahjustusi. Praktiliselt kogu Florida istub hiiglaslikul karstisüsteemil, nagu ka mitmed Kesk-Ameerika riigid. Eriti ohustatud on Tampa ümbrus ja Mexico City all on tohutu karstisüsteem. Ühe kõrgema geokeemiku sõnul on Illinoisi osariigis koguni 15 000 karstilõhet.
Maailma sügavaim vajumisava on Hiinas asuv Xiaozhai Tienkeng, mille sügavus on 662 m (2172 ft).
Egiptuses asuv Qattara madalik on osa Liibüa kõrbest. Selle pindala on umbes 80 km (50 miili) x 121 km (75 miili). See on maailma suurim looduslik süvend. See asub allpool merepinda ja on kaetud soolakambritega, liivaluikidega ja soolasoodega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Karst?
V: Karst on geoloogiline kivimite süsteem, kus vesi on aluspõhja erodeerinud (lahustanud). Seda liigitatakse karstiks, kui selles keskkonnas on raske liikuda, mida see sageli ka on. Peaaegu alati on karst moodustunud karbonaatsetes kivimites, näiteks lubjakivis või dolomiidis.
K: Kus esineb karst?
V: Kuna karbonaatsed settekivimid on väga levinud, esineb karstialasid kõikjal maailmas.
K: Millised on mõned karstiga seotud pinnavormid?
V: Paljudel karstialadel on iseloomulikud pinnajooned, millest kõige tavalisemad on süvendid. Karstipinna tunnused võivad siiski puududa, kui lahustuv kivim on mantliga kaetud (kaetud), näiteks karbonaatsete kihtide peal oleva mittelahustuva kivimiga.
K: Kas karstidega on seotud koopad?
V: Jah, mõned karstialad sisaldavad tuhandeid koopaid ja vesi on tavaliselt maa all.
K: Mis on näide suurest karstialast?
V: Maailma suurim karstiala on Nullarbori tasandik Lõuna-Austraalias, mille pindala on umbes 200 000 ruutkilomeetrit. Oma kõige laiemas kohas ulatub see umbes 1100 kilomeetrit idast läände üle Lõuna-Austraalia ja Lääne-Austraalia piiriala.
K: Kas Nullabor Plain on puudeta?
V: Jah, Nullabor Plain on tasane ja peaaegu puudeta kuiv maa.
