Dovrefjell – Norra mäeahelik ja rahvuspark Snøhetta tipuga 2286 m

Dovrefjell on mäeahelik, mis moodustab loodusliku barjääri Lõuna-Norra ja Trøndelagi piirkonna vahel. Norra valitsus asutas 1974. aastal 256 ruutkilomeetri suuruse rahvuspargi, et kaitsta selle kaunist loodust ning rikkalikku taime- ja loomariiki. Suurust suurendati 2002. aastal 1693 ruutkilomeetrini, et hõlmata suurem osa mäestikust.

Selle mäeaheliku kõrgeim tipp on Snøhetta. See on 2286 meetrit üle merepinna. Kunagi oli mäel kullakaevandus, kuid see suleti 17. sajandi lõpus.

Üle Dovrefjelli kulgeb Norra peamine lõuna-põhja maantee (Euroopa marsruut E6) ja raudtee. Maantee on avatud aastaringselt, kuid mõnikord on see talvel tugeva lumesaju ajal lühiajaliselt suletud. Raudteeliin kannab nime Donvrebane ja see alustas tegevust 1921. aastal.

Asukoht ja maastik

Dovrefjell asub kesk-Norras ja ühendab geograafiliselt Lõuna-Norra ja Trøndelagi. Maastik on vaheldusrikas: kõrgmäestikud ja avatud tundraniidud vahelduvad sügavate orude ja järskude nõlvadega. Kivimiline koosseis on peamiselt vanad metamorfiseerunud ja magmakivimid, mille tekkeajalugu ulatub Caledonide orogeneesi perioodi.

Loodus ja kaitse

Alpine ja subalpiinne taimestik on Dovrefjelli tunnus—leiab rohukamarat, samblikke, sammaspõõsaid ning madalat paju ja pihlakat. Tänu kaitsealadele on piirkond oluline kodupaik mitmetele suurematele loomadele ning rände- ja pesitsuspaik lindudele.

• Suurloomad: piirkonnas elutsevad põhjapõdrad (reindeer) ning rahvuspargis võib näha ka moskusi (moskusveis), keda algselt taasasustati piirkonda 20. sajandi jooksul.
• Linnustik: mitmed rannikueelsete ja tundra-spetsialistide liigid, näiteks kivistunud rukkiräägu sugulased ja erinevad rändlinnud.
• Taimekooslused: tundra- ja lähisubalpilisi elupaiku iseloomustavad mitmekesised samblikud, rohud ja madalad põõsad.

Snøhetta tipp ja matkarajad

Snøhetta on populaarne sihtkoht matkajate ja ilmapildi huviliste seas. Tippu viivad mitmed rajad eri raskusastmetega; osa teest kulgeb lamema ja hõredama maastiku kaudu, osa nõuab kindlat matkapädevust ning talvel lume- ja ilmastikutingimuste tõttu lumekindlat varustust. Tipp pakub laia vaadet ümberkaudsele mäestikule ja madalamatele orudele.

Rahvuspargis tegutsevad mitmed märgistatud matkarajad ja suusarajad ning turistidel soovitatakse kasutada ametlikke radu ja telkimisalasid, et minimeerida mõju tundlikele elupaikadele.

Ligipääs ja teenused

Suurimad lähtepunktid Dovrefjelli külastamiseks on Dombås ja Oppdal — nendest on lihtne jõuda nii E6 maanteed pidi kui ka raudteega. Piirkonnas on matkajatele ja suusatajatele mitmeid teenuseid: matkabussid, giidiga tuurid, ning Norra Matkaliidu (DNT) majutused ja hutid (nt Snøheim), mis võimaldavad pikemaid matku ja ööbimist mäestikus.

Turism ja ohutus: Dovrefjell on õrn keskkond: külastajatel palutakse järgida rahvuspargi reegleid, mitte läheneda metslooma isenditele (sh moskus), võtta prügi kaasa ning arvestada ilmamuutustega. Talvel võib ilm muutuda kiiresti ja ligipääs võib olla ajutiselt piiratud.

Kaitse- ja ajaloopärand

Rahvuspargi loomisel 1974. aastal keskenduti eelkõige tundraelupaikade ja tutvustatud liikide kaitsele; 2002. aastal toimunud laiendusega kaasnes suurem rõhk tervikliku maastiku ja rändeteede kaitsel. Piirkonnas on ka kultuuriloolisi jälgi: vanad kaevandused ja karjamaa kasutusajalugu, mida aeg-ajalt uuritakse ja mille pärandit hoitakse.

Kliima ja parim külastusaeg

Kliima on mäestikuomane: suved on jahedad ja lühikesed; talved pikad, külmad ja lumine. Parim aeg matkadeks on tavaliselt juuni–september, kui lumi on suurtelt aladelt sulanud ja ilm stabiilsem. Talvel meelitavad piirkonda suusasõbrad ja lumega matkajad, kuid ilmastikuohu tõttu tuleb planeerida ette ja kontrollida tee- ning ilmainfot.

Kokkuvõttes on Dovrefjell oluline nii looduskaitse kui matkaja vaatepunktist: see pakub laiaulatuslikke tundraelupaiku, huvitavat looma- ja linnustikku ning võimalusi nii lihtsamateks kui nõudlikumateks mägimatkadeks. Külastades tuleb austada loodust ning järgida rahvuspargi juhiseid, et säilitada seda ainulaadset maastikku tulevastele põlvedele.

Eidsvoll'i vande - 1814

"Enige og tro til Dovre faller" (Ühinenud ja lojaalne, kuni Dovre mäed lagunevad).

Mägi Dovre valiti, kuna tal on Norra ajaloos oluline roll, kus Dovrefjell esindab igavikku, ühtsust ja demokraatiat.

Vannet kasutati 1800. aastate raskel perioodil, kui Norra püüdis saada uut identiteeti pärast Taani liidust lahkumist ja kui 1905. aastal lõppes liit Rootsiga.

Dovrefjelli muskushärg

Küsimused ja vastused

K: Mis on Dovrefjell?

K: Miks loodi Dovrefjellis rahvuspark?

K: Kas Dovrefjelli rahvuspargi suurus on muutunud?

K: Milline on Dovrefjelli kõrgeim mäetipp?

K: Kas mäel oli kunagi kullakaevandus?

K: Kas Norra maantee läheb üle Dovrefjelli?

K: Kas Dovrefjelli raudteeliin kannab nime Donvrebene?

Otsing