Hiina Teaduste Akadeemia Wuhani Viroloogia Instituut (WIV) on uurimisinstituut, mis tegeleb viroloogia ja viiruste öoloogia uurimisega. See kuulub Hiina Teaduste Akadeemia haldusalasse ja asub Jiangxia rajoonis Wuhanis, Hubeis. Instituut on tuntud nii akadeemiliste uuringute, laborite ning laiaulatuslike välitööde poolest, eriti nahkhiirte koronaviiruste uurimisel. 2015. aastal avati WIVis Hiina esimene kõrgeima ohutustasemega (BSL‑4) bioloogialabor, mis võimaldab töötada ohtlikemate patogeenidega rangete ohutusnõuete tingimustes.

Ajalugu, ülesanded ja rahvusvaheline koostöö

WIV on aastate jooksul kogunud ja sekveneerinud suures mahus viirusproove, eriti nahkhiirte seast leitud koronaviirusi. Instituudi teadlased on avaldanud andmeid mitmete viirusete järjestuste kohta ning osalenud rahvusvahelistes uurimisprojektides, sealhulgas koostöös välismaiste ülikoolide ja organisatsioonidega. WIV on saanud tehnilist ja koolitusabi ka välismaistelt partneritelt, ning laborite rajamisel ja personali väljaõpetamisel on osalenud väliskonsultandid. Instituudis kehtivad sisemised ja riiklikud biosüsteemide ohutus- ja järelevalve reeglid ning töötajad läbivad erikoolitusi BSL‑4 taseme tööks.

Teadustöö peamised valdkonnad

WIVi uurimisteemad hõlmavad viiruste avastamist (nt nahkhiirte ja teiste loomade seast koroonaviiruste leidmine), viirusegenoomika analüüsi, haigusetekitajate patogeneesi uurimist ning riskihindamist, kuidas loomadelt inimestele võib toimuda ülekandumine. Teadlased uurivad ka viiruste ja peremeesorganismide vahelist suhtlust, retseptorite sidumist (näiteks ACE2 seondumine koroonaviiruste puhul) ning aitavad arendada diagnostikat ja mõnikord ka vaktsiinide või terapeutiliste lähenemiste teaduslikku alust.

COVID‑19 päritolu – teated, uurimised ja järeldused

2020. aasta jaanuaris levisid laialdaselt vandenõuteooriad, mille kohaselt oleks COVID‑19 pandeemia alguse saanud WIVis tehtud eksperimentidest või katsetest ning et viirus oleks laborist lekkinud. Sellised väited leidsid kajastust meedias ja sotsiaalmeedias, kuid neid ei ole toetanud kontrollitud teaduslikud tõendid.

On teada, et USA diplomaatilised allikad olid 2018. aastal väljendanud muret WIVi ohutuspraktikate lõikes seoses nahkhiirte koronaviiruste uuringutega — seda mainiti muuhulgas ajalehes Washington Post. 2020. aasta aprillis uurisid ka USA luureasutused andmeid ja teateid, mis puudutasid võimalikke õnnetusi laborikeskkonnas. Avalikud hinnangud ja luureülevaated on aga jõudnud erinevatele järeldustele ning mitmed uurimised ei leidnud otsest tõendit, mis kinnitaks, et SARS‑CoV‑2 oleks lähtunud laborist.

Maailma Terviseorganisatsiooni ja Hiina ühisuurimus (WHO‑China joint study) 2021. aastal hindas eri hüpoteese ja leidis, et laboriallikas on „väga ebatõenäoline“, samas rõhutati, et teatud andmed ja juurdepääs dokumentidele olid piiratud ning et täiendavad uuringud oleksid vajalikud. Paljud viroloogid ja geneetikud toetavad seda hinnangut, tuginedes viiruse genoomi analüüsile: SARS‑CoV‑2 lähim teadaolev sugulane seni avaldatud andmetes on nn RaTG13 viirus, mis tuvastati nahkhiibelt 2013. aastal ja mille genom sarnaneb SARS‑CoV‑2‑le ligikaudu 96% ulatuses — see aga ei näita, et RaTG13 oleks otsene eelkäija, vaid pigem kauge sugulane, mille põhjal võib järeldada looduslikku päritolu ja evolutsioonilist ajalugu.

Teaduslik seisukoht ja miks enamik eksperte ei toeta laborileket

Enamik virolooge, epidemiolooge ja molekulaarbiolooge, kes on analüüsinud SARS‑CoV‑2 genoomi ja pandeemia varajasi juhtumeid, leiab, et andmed toetavad looduslikku päritolu (loom–inimene ülekandumine või vaheperemehe kaudu) pigem kui kunstlikku konstrueerimist või selget laborileket. Peamised põhjused on järgmised:

  • Viiruse genoomi struktuur ja varieeruvus vastavad looduslikele evolutsioonimustritele ja rekombinatsioonile.
  • Puuduvad veenvad avalikud teaduslikud tõendid, mis näitaksid, et SARS‑CoV‑2 oleks kunstlikult loodud või otse laboriproovist pärit.
  • WIV on avaldanud palju andmeid ja uuringuid nahkhiirte koronaviiruste kohta, mis näitavad, et sarnased viirused ringluseses looduslikes populatsioonides võivad põhjustada zoonootilisi ülekandeid.

Müüdid ja valeinformatsioon

Levinud eksiarvamused:

  • Müüt: "WIV lõi ja vabastas SARS‑CoV‑2." Fakt: Ükski avalik uuring ei ole tõestanud, et viirus oleks kunstlikult loodud või otseselt pärit WIVi laboris hoitud proovidest.
  • Müüt: "WIV on ainuke koht, kust viirus oleks võinud tulla." Fakt: zoonootiline ülekandumine võib toimuda paljudes kohtades, kus inimesed puutuvad kokku loomadega ja loodusega; looduslikud reservuaarid nahkhiirte hulgas on laialt levinud.

Transparentus, järeluuringud ja edasised vajadused

Kuigi palju tõendeid toetab looduslikku päritolu, on laialt levinud arusaam, et kõigi faktide täielikuks välja selgitamiseks on vajalik suurem transparentsus ja juurdepääs varasematele proovidele, laboriprotokollidele ja haigusjuhtumite dokumentatsioonile. Rahvusvahelised eksperdirühmad ja teadlased on kutsunud üles jätkama välitöid loomade ja vaheperemeeste leidmiseks, parandama andmete jagamist ja jätkama sõltumatuid uurimisi, et vähendada ebakindlust ja vältida valeinformatsiooni levikut.

Kokkuvõte: WIV on Hiina juhtiv viroloogiainstituut, millel on BSL‑4 labor ja pikk ajalugu viiruste uurimises. 2020. aastal tekkinud väited, et SARS‑CoV‑2 pärineks otseselt WIVist, ei ole saanud tugevat teaduslikku kinnitust. Teaduslik konsensus toetab, et SARS‑CoV‑2 tõenäoliselt pärineb loodusest, kuigi mõned küsimused ja andmepuudujäägid jätkuvalt nõuavad täiendavaid uurimisi ning läbipaistvust.