Wuhani viroloogia instituut: faktid, ajalugu ja müüdid

Põhjalik ülevaade Wuhani viroloogiainstituudist: ajalugu, BSL‑4 labor, faktid, müütide ümberlükkamine ja teaduslikud tõendid COVID‑19 päritolu kohta.

Autor: Leandro Alegsa

Hiina Teaduste Akadeemia Wuhani Viroloogia Instituut (WIV) on uurimisinstituut, mis tegeleb viroloogia ja viiruste öoloogia uurimisega. See kuulub Hiina Teaduste Akadeemia haldusalasse ja asub Jiangxia rajoonis Wuhanis, Hubeis. Instituut on tuntud nii akadeemiliste uuringute, laborite ning laiaulatuslike välitööde poolest, eriti nahkhiirte koronaviiruste uurimisel. 2015. aastal avati WIVis Hiina esimene kõrgeima ohutustasemega (BSL‑4) bioloogialabor, mis võimaldab töötada ohtlikemate patogeenidega rangete ohutusnõuete tingimustes.

Ajalugu, ülesanded ja rahvusvaheline koostöö

WIV on aastate jooksul kogunud ja sekveneerinud suures mahus viirusproove, eriti nahkhiirte seast leitud koronaviirusi. Instituudi teadlased on avaldanud andmeid mitmete viirusete järjestuste kohta ning osalenud rahvusvahelistes uurimisprojektides, sealhulgas koostöös välismaiste ülikoolide ja organisatsioonidega. WIV on saanud tehnilist ja koolitusabi ka välismaistelt partneritelt, ning laborite rajamisel ja personali väljaõpetamisel on osalenud väliskonsultandid. Instituudis kehtivad sisemised ja riiklikud biosüsteemide ohutus- ja järelevalve reeglid ning töötajad läbivad erikoolitusi BSL‑4 taseme tööks.

Teadustöö peamised valdkonnad

WIVi uurimisteemad hõlmavad viiruste avastamist (nt nahkhiirte ja teiste loomade seast koroonaviiruste leidmine), viirusegenoomika analüüsi, haigusetekitajate patogeneesi uurimist ning riskihindamist, kuidas loomadelt inimestele võib toimuda ülekandumine. Teadlased uurivad ka viiruste ja peremeesorganismide vahelist suhtlust, retseptorite sidumist (näiteks ACE2 seondumine koroonaviiruste puhul) ning aitavad arendada diagnostikat ja mõnikord ka vaktsiinide või terapeutiliste lähenemiste teaduslikku alust.

COVID‑19 päritolu – teated, uurimised ja järeldused

2020. aasta jaanuaris levisid laialdaselt vandenõuteooriad, mille kohaselt oleks COVID‑19 pandeemia alguse saanud WIVis tehtud eksperimentidest või katsetest ning et viirus oleks laborist lekkinud. Sellised väited leidsid kajastust meedias ja sotsiaalmeedias, kuid neid ei ole toetanud kontrollitud teaduslikud tõendid.

On teada, et USA diplomaatilised allikad olid 2018. aastal väljendanud muret WIVi ohutuspraktikate lõikes seoses nahkhiirte koronaviiruste uuringutega — seda mainiti muuhulgas ajalehes Washington Post. 2020. aasta aprillis uurisid ka USA luureasutused andmeid ja teateid, mis puudutasid võimalikke õnnetusi laborikeskkonnas. Avalikud hinnangud ja luureülevaated on aga jõudnud erinevatele järeldustele ning mitmed uurimised ei leidnud otsest tõendit, mis kinnitaks, et SARS‑CoV‑2 oleks lähtunud laborist.

Maailma Terviseorganisatsiooni ja Hiina ühisuurimus (WHO‑China joint study) 2021. aastal hindas eri hüpoteese ja leidis, et laboriallikas on „väga ebatõenäoline“, samas rõhutati, et teatud andmed ja juurdepääs dokumentidele olid piiratud ning et täiendavad uuringud oleksid vajalikud. Paljud viroloogid ja geneetikud toetavad seda hinnangut, tuginedes viiruse genoomi analüüsile: SARS‑CoV‑2 lähim teadaolev sugulane seni avaldatud andmetes on nn RaTG13 viirus, mis tuvastati nahkhiibelt 2013. aastal ja mille genom sarnaneb SARS‑CoV‑2‑le ligikaudu 96% ulatuses — see aga ei näita, et RaTG13 oleks otsene eelkäija, vaid pigem kauge sugulane, mille põhjal võib järeldada looduslikku päritolu ja evolutsioonilist ajalugu.

Teaduslik seisukoht ja miks enamik eksperte ei toeta laborileket

Enamik virolooge, epidemiolooge ja molekulaarbiolooge, kes on analüüsinud SARS‑CoV‑2 genoomi ja pandeemia varajasi juhtumeid, leiab, et andmed toetavad looduslikku päritolu (loom–inimene ülekandumine või vaheperemehe kaudu) pigem kui kunstlikku konstrueerimist või selget laborileket. Peamised põhjused on järgmised:

  • Viiruse genoomi struktuur ja varieeruvus vastavad looduslikele evolutsioonimustritele ja rekombinatsioonile.
  • Puuduvad veenvad avalikud teaduslikud tõendid, mis näitaksid, et SARS‑CoV‑2 oleks kunstlikult loodud või otse laboriproovist pärit.
  • WIV on avaldanud palju andmeid ja uuringuid nahkhiirte koronaviiruste kohta, mis näitavad, et sarnased viirused ringluseses looduslikes populatsioonides võivad põhjustada zoonootilisi ülekandeid.

Müüdid ja valeinformatsioon

Levinud eksiarvamused:

  • Müüt: "WIV lõi ja vabastas SARS‑CoV‑2." Fakt: Ükski avalik uuring ei ole tõestanud, et viirus oleks kunstlikult loodud või otseselt pärit WIVi laboris hoitud proovidest.
  • Müüt: "WIV on ainuke koht, kust viirus oleks võinud tulla." Fakt: zoonootiline ülekandumine võib toimuda paljudes kohtades, kus inimesed puutuvad kokku loomadega ja loodusega; looduslikud reservuaarid nahkhiirte hulgas on laialt levinud.

Transparentus, järeluuringud ja edasised vajadused

Kuigi palju tõendeid toetab looduslikku päritolu, on laialt levinud arusaam, et kõigi faktide täielikuks välja selgitamiseks on vajalik suurem transparentsus ja juurdepääs varasematele proovidele, laboriprotokollidele ja haigusjuhtumite dokumentatsioonile. Rahvusvahelised eksperdirühmad ja teadlased on kutsunud üles jätkama välitöid loomade ja vaheperemeeste leidmiseks, parandama andmete jagamist ja jätkama sõltumatuid uurimisi, et vähendada ebakindlust ja vältida valeinformatsiooni levikut.

Kokkuvõte: WIV on Hiina juhtiv viroloogiainstituut, millel on BSL‑4 labor ja pikk ajalugu viiruste uurimises. 2020. aastal tekkinud väited, et SARS‑CoV‑2 pärineks otseselt WIVist, ei ole saanud tugevat teaduslikku kinnitust. Teaduslik konsensus toetab, et SARS‑CoV‑2 tõenäoliselt pärineb loodusest, kuigi mõned küsimused ja andmepuudujäägid jätkuvalt nõuavad täiendavaid uurimisi ning läbipaistvust.

Ajalugu

WIV alustas tegevust 1956. aastal Hiina Teaduste Akadeemia (CAS) alluvuses asuva Wuhani mikrobioloogialaboratooriumina. Aastal 1961 sai sellest Lõuna-Hiina Mikrobioloogia Instituut ja 1962 nimetati see ümber Wuhani Mikrobioloogia Instituudiks. Juunis 1978 nimetati see Wuhani Viroloogia Instituudiks.

2015. aastal valmis 300 miljoni jüaani (44 miljonit dollarit) maksnud WIVi riiklik bioloogilise ohutuse labor. See ehitati Prantsuse valitsuse CIRI labori abiga. Osa laboratooriumi ehitamise rahast andis USA valitsus.

Koronaviiruse uuringud

2005. aastal avaldas rühm, kuhu kuulusid ka Wuhani viroloogiainstituudi teadlased, uurimuse SARSi koronaviiruse päritolu kohta. Nad leidsid, et Hiina hobuseröövil on palju SARSi sarnaseid koronaviiruseid. Teadlased võtsid proovid tuhandetest hobuseraua nahkhiirtest üle Hiina ja leidsid üle 300 nahkhiirte koronaviiruse.

2015. aastal valmistas rahvusvaheline töörühm, kuhu kuulus ka kaks instituudi teadlast, hübriidviiruse, ühendades nahkhiirte koronaviiruse ja SARS-viiruse. SARS-viirust oli muudetud nii, et see kasvas hiirtel ja kopeeris inimese haigust. Hübriidviirus suutis nakatada inimrakke.

2017. aastal leidis instituudi töörühm, et Yunnani koopast leitud hobuseröövlite koronaviirustel olid kõik SARS-viiruse geneetilised osad. Nad ütlesid, et see võib olla allikas ja et inimeste SARS-viirus pärineb tõenäoliselt sellest koopast. Meeskond uuris nahkhiiri viis aastat. Nad ütlesid, et vaid kilomeetri kaugusel asus küla ja seetõttu oli oht, et veel üks SARSi sarnane nahkhiirteviirus võib mõjutada inimesi.

2019-20 koronaviiruse pandeemia

2019. aasta detsembris teatati Wuhani tervishoiuasutustele tundmatu koronaviirusega seotud kopsupõletiku juhtumitest. Instituut kontrollis oma koronaviiruskogu ja leidis, et uus viirus oli 96 protsendi ulatuses identne prooviga, mille tema teadlased olid võtnud Hiina edelaosas asuvatelt hobuseraua nahkhiirtelt.

Instituudi töörühm oli esimene, kes tuvastas, analüüsis ja nimetas uue koronaviiruse (2019-nCoV) geneetilise järjestuse. Nad tegid selle teadlastele kogu maailmas uurimiseks kättesaadavaks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Wuhani Viroloogia Instituut?


V: Wuhani Viroloogia Instituut on Hiinas Wuhanis asuv uurimisinstituut, mis on loodud viroloogia uurimiseks. Seda juhib Hiina Teaduste Akadeemia ja see avati 2015. aastal.

K: Milline on Wuhani viroloogiainstituudi bioloogilise ohutuse tase?


V: Instituut avas 2015. aastal Hiina esimese 4. bioohutuse taseme (BSL-4) labori.

K: Millised olid vandenõuteooriad COVID-19 pandeemia ja Wuhani viroloogiainstituudi kohta?


V: Mõned vandenõuteooriad väitsid, et COVID-19 pandeemia pärineb Wuhani viroloogiainstituudi valmistatud viirusest, kuid teaduslikud tõendid ütlevad, et viirus on looduslik.

K: Mis tekitas 2018. aastal Wuhani viroloogiainstituudi suhtes ohutusprobleeme?


V: Ühes Washington Posti loos öeldi, et USA välisministeerium oli 2018. aastal väljendanud muret WIVi ohutusalaste uuringute pärast nahkhiirte koronaviiruste kohta.

K: Kas eksperdid uskusid, et viirus pääses Wuhani viroloogiainstituudist välja?


V: Ei, eksperdid ei usu, et viirus põgenes instituudist. Üks ekspert ütles, et igal aastal nakatub Kagu-Aasias kuni seitse miljonit inimest nahkhiirte koronaviirustega.

K: Kas Wuhani viroloogiainstituudi töötajad said koolitust USA laborites?


V: Jah, Wuhani viroloogiainstituudi töötajad said koolituse USA laborites ja järgivad kõrgeid ohutusstandardeid.

K: Kas on tõendeid selle kohta, et COVID-19 pandeemia põhjustas laboratoorne õnnetus Wuhani viroloogiainstituudis?


V: Ei, tõendid näitavad, et tegemist ei ole laboriõnnetusega.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3