Saja-aastane sõda
Sada-aastane sõda toimus keskaja lõpul Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. See kestis 116 aastat 1337-1453. Sõda sai alguse sellest, et Prantsusmaa kuningas Karl IV suri 1328. aastal ilma otsese meessoost pärijata (st poja või noorema vennana). Inglismaa Edward III uskus siis, et tal on õigus saada oma ema kaudu uueks Prantsusmaa kuningaks.
Prantslased ei tahtnud võõrast kuningat, nii et Prantsusmaa kuningas Philip VI ütles, et ta peaks olema kuningas, sest salicuse seaduse kohaselt ei saanud naised valitseda ega anda valitsemisõigust oma poegadele edasi. Selle erimeelsuse tõttu läksid kaks riiki sõda.
Sõja alguses oli Prantsusmaa kahest riigist tugevam. Prantsusmaal oli umbes 17 miljonit inimest, samas kui Inglismaal oli ainult umbes 4 miljonit inimest. Prantsusmaal oli Inglismaa vastu liit Šotimaaga ja Inglismaa püüdis liituda osade Madalamaadega. Inglismaa saavutas 1340. aastal Sluysi lahingus suure võidu merel, mis takistas Prantsusmaad Inglismaale tungimast. Pärast seda peeti sõda peaaegu täielikult Prantsusmaal. Inglismaa võitis uuesti Crécy lahingus 1346. aastal: inglise pikijõgi oli osa võidu põhjuseks.
Aastatel 1348-1356 toimus Musta Surma tõttu väga vähe lahinguid. Siis võitis must prints Edward Poitiers'i lahingus Inglismaa eest. Prantsusmaa kuningas Johannes II võeti lahingus vangi. Inglased tungisid uuesti Prantsusmaale, kuid ei suutnud enam ühtegi linna vallutada. Vaherahu andis Inglismaale umbes veerandi Prantsusmaast.
Uus Prantsusmaa kuningas Charles V oli edukam, tema parimaks rüütliks oli Bertrand du Guesclin. Must prints oli hõivatud järjekordse sõjaga Hispaanias ja Edward III oli liiga vana, et taas armeed juhtida. Nii et Prantsusmaa liitus Kastiiliaga Inglismaa ja Portugali vastu. Prantsusmaa võitis selle aja jooksul inglastelt tagasi palju Prantsuse linnu. Järgnes rahu aastatel 1389-1415.
Sõja kõige kuulsam osa algas 1415. aastal. Inglismaa kuningas Henry V tungis Prantsusmaale ja võitis Agincourt'i lahingu paljude vibumeeste abil. Prantsusmaa kuningas Karl VI oli hull ja valitsemisvõimetu ning peaaegu kõik tema pojad surid noorelt. Prantsusmaa kuninganna Isabeau Baieri kuninganna abiellus ühe oma tütrega Henry V-ga ja allkirjastas Troyes' lepingu, et Henry V oleks järgmine Prantsusmaa kuningas. Nii Henry V kui ka Charles VI surid peaaegu samal ajal. Seega uskusid inglased, et Prantsusmaa uueks kuningaks on Henry VI Inglismaalt ja paljud prantslased olid sellega nõus. Charles VI viimane poeg Charles VII Prantsusmaalt ütles, et temast peaks saama uus kuningas, kuid paljud inimesed ütlesid, et ta ei väärinud kuningaks saamist, sest keegi teine oli tõenäoliselt olnud tema isa.
Inglased jätkasid maa vallutamist Prantsusmaal, kuni Jeanne d'Arc juhtis armee edule Orleansi piiramisel ja Patay lahingus 1429. aastal. Ta võitis tagasi paljud linnad ja viis Charles VII kroonimisele, kuid ei saanud tagasi Pariisi. Ta mõisteti süüdi ketserluses ja põletati tuleriidal. Pärast tema surma jätkasid prantslased territooriumide tagasivõtmist, kuigi aeglasemalt. Prantsusmaa saavutas diplomaatilise võidu 1435. aastal Arras'i lepinguga. Sõda lõppes 1453. aastal prantslaste purustava võiduga inglaste üle Castilloni lahingus.
Sõja ajaline kaart.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli sada aastat kestnud sõda?
V: Sada-aastane sõda oli Prantsusmaa ja Inglismaa vaheline konflikt, mida peeti keskaja lõpus aastatel 1337-1453.
K: Kui kaua sõda kestis?
V: Sõda kestis 116 aastat.
K: Mis põhjustas saja-aastase sõja?
V: Sada-aastane sõda algas, kui Prantsusmaa kuningas Karl IV suri 1328. aastal ilma otsese meessoost pärijata, mistõttu Inglismaa kuningas Edward III arvas, et tal on õigus saada Prantsusmaa kuningaks oma ema kaudu. Kuna Prantsuse seadused keelasid naistel valitseda või oma poegadele õigusi edasi anda, läksid mõlemad riigid selle erimeelsuse tõttu sõda pidama.
K: Kes oli Prantsusmaa kuningas Karl IV?
V: Prantsusmaa kuningas Karl IV oli kuningas, kes suri 1328. aastal ilma otsese meessoost pärijana, mis tõi kaasa saja-aastase sõja alguse.
K: Kes uskus, et neil on õigus saada Prantsusmaa kuningaks pärast Karl IV surma?
V: Inglismaa Edward III uskus, et tal on õigus saada Prantsusmaa kuningaks oma ema kaudu pärast Karl IV surma.
K: Miks ei lubanud Prantsuse õigus naistel valitseda või anda õigusi oma poegadele edasi?
V: Prantsuse seadused keelasid naistel valitseda või õigusi edasi anda, sest nad järgisid Salici seadust, mille kohaselt võisid maad ja tiitleid pärida ainult mehed.
K: Mis juhtus selle Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise erimeelsuse tulemusena?
V: Selle Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise erimeelsuse tagajärjel läksid mõlemad riigid üksteisega sõda, millega algas nii-öelda saja-aastane sõda.
