Sada-aastane sõda 1337–1453: põhjused, kulg ja mõjud

Sada-aastane sõda 1337–1453: põhjused, suurimad lahingud (Crécy, Agincourt), võtmeisikud ja sõja kauakestvad poliitilised ja ühiskondlikud mõjud.

Sada-aastane sõda toimus keskaja lõpul Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. See kestis 116 aastat (1337–1453) ja oli keeruline ajalooline konflikt, mis oli nii dünastiline pärilusküsimus kui ka võimuvõitlus Euroopa hegemoonia pärast. Sõja üks otsene põhjus oli see, et Prantsusmaa kuningas Karl IV suri 1328. aastal ilma otsese meessoost pärijata. Inglismaa Edward III väitis, et tal on õigus Prantsusmaa kroonile läbi ema­liini, mis tekitas vastuolu valitseva prantsuse dünastiaga ja viis õiguspärasuse diskussioonini.

Põhjused

Peamised põhjused olid segu pärilusküsimusest, feodaalsest õigustest ja territoriaalsest huvist. Prantslased ei soovinud võõrast kuningat, mistõttu Prantsusmaa kuningas Philip VI rakendas salicuse seaduse kohaselt põhimõtet, mille järgi ei saanud naised anda valitsemisõigust oma poegadele edasi, ja seega keeldus tunnustamast Edwardi nõuet. Lisaks toimis konfliktis taustajõuna Inglismaa ja Prantsusmaa vahel puutumata feodaalsuhted ning inglaste omandid Lõuna‑Prantsusmaal (nt Aquitaine), mis tekitasid pidevaid pingeid.

Sõjategevuse kulg

Sõjategevus oli laineeline, hõlmates väljaasteid, rahu‑perioode ja suhte muutusi liitlasriikide seas. Alguses püsis sõda suuresti meres ja rannikualadel: inglased kontrollisid meresid ja rünnakuid Prantsusmaa rannikutele. Inglased püüdsid luua liitu osade Madalamaadega, samas kui Prantsusmaad toetas sageli Šotimaaga.

Meres saavutati oluline võit 1340. aastal Sluysi lahingus, mis tõkestas Prantsusmaa laevastiku. Pärast seda peeti palju lahinguid peaaegu täielikult Prantsusmaa pinnal. Inglismaa saavutas suure võidu 1346. aastal Crécy lahingus, kus inglaste pikijõgi mängis suurt rolli. Järgnenud aastal vallutasid inglased ka Calaisi (1347), mis jäi neile oluliseks rannabaasiks.

Aastatel 1348–1356 häiris sõjategevust Musta Surma, mis vähendas inimressursse ja mõjutas nii sõdureid kui ka rahvastikku. 1356. aastal saavutas inglaste eest võitlev must prints EdwardPoitiers'i lahingus, kus Prantsusmaa kuningas Johannes II võeti vangi. See tõi kaasa lühiajalise inglaste edumaa ja hilisema läbirääkimiste perioodi.

Vähem tuntud, kuid tähtis sündmus oli rahu ja kokkulepped: pärast Poitiers'i järgnes mingil määral vaherahu ja 1360. aastal sõlmiti Brétigny rahu (leping kinnistas inglaste territooriumeid Prantsusmaal). Hiljem taastusid lahingud: Prantsusmaa uueks kuningaks tõusis Charles V, kelle juhtimisel ja oma parima konklaavi Bertrand du Guesclin'i abil õnnestus prantslastel paljud kaotatud alad tagasi võita. Prantsusmaa sõlmis sel perioodil liidu ka Kastiiliaga ja sai sageli toetust ka Portugali'lt.

1400. aastate alguses järgnes rahuperiood 1389–1415, mis lõppes Inglismaa uue rünnakuga. Sõja kuulsaim faas algas 1415. aastal, kui Inglismaa kuningas Henry V tungis Prantsusmaale: ta võitis 1415. aastal kuulsalt Agincourt'i lahingu suure osa inglaste vibumeeste abil ja vallutas mitmeid piirkondi. Samal ajal oli Prantsusmaa monarhia sisemiselt nõrk: Karl VI oli vaimuhaiguse tõttu valitsemisvõimetu (hull) ja riik oli jagunenud võimukeskusteks.

Poliitiliselt oli oluline samm Isabeau Baieri kuninganna ja teiste osapoolte vahendatud ning 1420. aastal sõlmitud Troyes' lepingu, millega tunnistati Henry V ja tema järeltulija õigust Prantsusmaa troonile. Henry V abiellus selle käigus Charles VI tütrega Catherine'iga. Pärast Henry V ja Charles VI varast surma tekkis keeruline päriluskriis: inglased toetasid Henry VI Inglismaalt'i õigust troonile, samas kui prantslaste hulgas tõusis esile Charles VI noorim poeg, Charles VII Prantsusmaalt, kes samuti nõudis kuningakrooni.

Jeanne d'Arc ja sõja lõppfaas

1429. aastal sai määravaks noore talutütre juhtimine: Jeanne d'Arc juhtis prantslaste rünnakuid ja raputas Inglismaa positsioone — tema juhtimisel murti Orleansi piiramine ja võideti Patay lahing. Jeanne'i edud aitasid Charles VII viia kroonimisele, mis tugevdas tema nõuet troonile. Jeanne'i hilisem vangistus, kohus ja põletamine tuleriidal olid traagilised; ta mõisteti süüdi ketserluses ja hukati 1431. aastal, kuid hiljem rehabiliteeriti ning temast sai Prantsusmaa rahvusliku eneseteadvuse sümbol.

Pärast Jeanne'i surma jätkus prantslaste tagasivõit, kuid aeglasemalt. Oluline pöördepunkt oli 1435. aasta Arras'i leping, mis tähistas Burgundia ja Prantsusmaa lähenemist ning oli diplomaatiline löök inglastele — Burgundia vahetas liitu ja jättis Inglismaa üha isoleeritumaks. Sõja lõppfaasis langesid inglaste valdused järjest: lõpuks lõppes konflikt 1453. aastal prantslaste purustava võiduga inglaste üle Castilloni lahingus, mis märkis Inglismaa kaotust peaaegu kõigist mandriomanditest peale Calaisi.

Mõjud ja tähendus

Sada-aastane sõda mõjutas sügavalt mõlema riigi poliitikat, ühiskonda ja sõjapidamise arengut:

• Riigilise keskuse tugevnemine: Prantsusmaa keskne monarhia sai sõja lõppedes märgatava võimu ja bürokraatia tõuke, mis aitas kujundada tänapäevast rahvusriiki.
• Inglismaa poliitiline mõju mandril vähenes: lahingud ja kulutused lõid aluse sisepoliitilistele pingetele, mis viimaks viisid Hundisõdade (Wars of the Roses) puhkemiseni.
• Sõjatehnika ja taktika muutus: pikaajalised konfliktid tõid kaasa juba olemasolevate relvade (nt vibud) tähtsuse ja uute tehnoloogiate (püssirohi ja kahurid) leviku — hakkas kujunema professionaalsem sõjaväe mudel ja ratsaväe tähtsus vähenes.
• Majanduslik ja demograafiline mõju: pidev sõjategevus ja katkud (Musta Surma tagajärjed) põhjustasid suuri inim‑ ja varalisi kaotusi, mõjutasid põllumajandust ja kaubandust ning kiirendasid mõningaid ühiskondlikke muutusi tööjõu väärtustamisel.
• Rahvuslik identiteet: sündmused nagu Jeanne d'Arci juhtimine aitasid kujundada tugevat prantsuse rahvuslikku identiteeti.

Kokkuvõtvalt oli Sada-aastane sõda mitmejärguline ja kompleksne konflikt, mille lõpptulemusena muutusid Euroopa poliitilised suhted, sõjapidamise tehnika ning riikide sisemised jõudude tasakaalud. See oli periood, mis lõpetas teatud mõttes kõrgaegse feodaalse sõjapidamise ja aitas luua aluse varauusaegsele Euroopale.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli sada aastat kestnud sõda?

K: Kui kaua sõda kestis?

K: Mis põhjustas saja-aastase sõja?

K: Kes oli Prantsusmaa kuningas Karl IV?

K: Kes uskus, et neil on õigus saada Prantsusmaa kuningaks pärast Karl IV surma?

K: Miks ei lubanud Prantsuse õigus naistel valitseda või anda õigusi oma poegadele edasi?

K: Mis juhtus selle Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise erimeelsuse tulemusena?

Otsing