Crécy lahing (1346): Inglise pikivibu võit ja rüütelkonna lõpu algus
Crécy lahing (1346): Inglise pikivibu alistas Prantsuse rüütlid — pöördepunkt saja-aastases sõjas ja rüütelkonna languse algus.
Crécy lahing toimus 26. augustil. 1346 Crécy lähedal Põhja-Prantsusmaal ja oli üks tähtsamaid lahinguid saja-aastases sõjas. Väiksem Inglise armee võitis palju suurema Prantsuse armee vastu. Uute taktikate ja relvade tõttu on see lahing oluline sõjaajaloos, sest inglased kasutasid prantsuse rüütlite vastu võitmiseks pikijõgesid. Longbow oli kiiremini tulistatav relv kui prantslaste ja genoalaste vibu ning suutis nooled kaugemale saata kui vibu ja suurema jõuga. Enne seda lahingut olid keskajal rüütlid olnud armee kõige tähtsam osa. Selle muutuse tõttu nimetavad mõned ajaloolased seda lahingut rüütelkonna lõpu alguseks.
Eeltagused
Edward III juhtis inglasi ning vastas oli Prantsuse kuningas Philip VI koos suure hulga aadli ja rüütlitega. Inglaste eesmärk oli rünnata Prantsuse vägesid ja pääseda rannikule, et varustada ja transportida oma armeed. Prantslased püüdsid peatada inglaste edenemise ja otsustasid rünnata suurema väeülekaaluga.
Võitlejad ja relvad
- Inglased: suure osa tugevusest andsid pikad pikivibud (longbow), mida kasutas suur hulk kogenud vibumehi. Inglise sõdurid asusid tihti maha ja kaitsesid end maastiku ning langetatud puuokste või meheaugustuste (stakes) abil.
- Prantslased: laialdaselt kasutati rüütelkonda ja rüütlite ratsaväge, samuti palkasid prantslased lahingusse genoalasi, kes olid tuntud rippkruviga vibumehed (crossbowmen).
Lahingu käik
Inglased võtsid kaitsepositsiooni künkal, kus nende pikijõgased said tulistada allatugevusega tulejoone. Lahingu eel langes vihm, mis kahjustas genoalaste ristikujuliste vibude nööre ja vähendas nende efektiivsust. Kui genoalased eesrindel tulistasid, tõrjuti nende rünnak kiiresti ja seejärel järgnenud prantsuse ratsavägede lahtiminek häiris lahingukorda. Inglaste pikivibud suutsid lüüa suuri laastavaid radu ratsaväele ja tekitasid segadust, mis võimaldas inglaste jalgväel ja lahingukomponentidel prantslaste löökid vastu võtta ja seejärel rünnata.
Järgnevad tagajärjed
Kaotused olid prantslaste jaoks väga suured — hukka sai palju aadlisoost rüütleid ja juhtfiguure — samal ajal kui inglaste kaotused jäid suhteliselt väiksemaks. Võit tugevdas inglaste positsiooni saja-aastases sõjas ning näitas uute taktikaliste lähenemiste ja relvade (eelkõige longbow) olulisust.
Tähtsus sõjaajaloos
Crécy lahing on sageli esitatud kui pöördepunkti, mis näitas keskaja sõjapidamises muutuvat tasakaalu rüütluste ja massiliste jalgväe- ning vibukomponentide vahel. See ei tähendanud rüütelkonna äkilist kadumist, kuid tähistas algust protsessile, kus rüütlid ei olnud enam ainsad määravad üksused lahinguväljal. Paljud ajaloolased leiavad, et Crécy alustas rüütelkonna võimu vähenemise perioodi ja tõstis jalgväe ning tehnika olulisust keskaegses sõjataktikas.
Kokkuvõtlikult oli Crécy lahing 1346. aastal oluline mitte ainult selle konkreetse strateegilise võidu tõttu, vaid ka sest see näitas, kuidas relvade tehnoloogia ja taktika koos maastiku ning ilmastikutingimustega võivad otseselt mõjutada lahingu tulemusi ning muuta sõjapidamise tõlgendust põlvkondade kaupa.
Crécy lahing
Lahing
Lahingus olid prantsuse rüütlid, keda kaitses metallplaadiga tugevdatud ketipael, peaaegu kurnatud, kui nad tormasid mitu miili lahingusse (vastupidiselt oma kuninga soovile). Nende hobused pidid kõndima läbi sügava muda ja ründama mäest ülespoole inglise ja waleslaste noolestikusse. Nad löödi maha. Paljud prantsuse aadlikud hukkusid. Rüütlite hobused olid vaevu kaitstud. Nooltorm tappis või muutis rüütlite ratsud invaliidiks ja jättis rüütlid jalgsi mudas nooltormi all kõndima.
Lahingu eesotsas olevate genoalaste vibulaskjate poltide (raskete noolede) löögid ei jõudnud inglaste pihta. Nad jäid vahele, sest vöörihmad olid märjad. Samuti olid vibulaskjad kaugust valesti hinnanud ning tulistasid liiga vara ja liiga madalalt. Inglise väed, kes kontrollisid kõrgust, suutsid lühikese vahemaa tagant mäest alla joosta ja genoalased nooltega salamahti maha võtta. Kui genoalased üritasid taganeda, lõid prantsuse rüütlid nad maha, sest nad pidasid taganemist argpükslikuks. See raiskas Prantsuse ratsaväe esimese rünnaku ja jättis nad inglaste rünnakuks organiseerimata.
Tugevas kaitsepositsioonis käskis Edward III, et kõik võitlevad jalgsi. Ta jagas armee kolmeks diviisiks, millest ühte juhtis tema kuueteistkümneaastane poeg Edward, Must prints. Jalaväelased seati "V-kujundisse" piki mäe tippu. Ootamise ajal rajasid inglased kraavide, kaevikute ja kallakute süsteemi, et vaenlase ratsaväge vigastada ja maha lasta.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal toimus Crécy lahing?
V: Crécy lahing toimus 26. augustil 1346. aastal.
K: Kus toimus Crécy lahing?
V: Crécy lahing toimus Crécy lähedal Põhja-Prantsusmaal.
K: Milline pool võitis Crécy lahingu?
V: Crécy lahingus võitis väiksem inglise armee palju suurema prantsuse armee vastu.
K: Mis tegi Crécy lahingust sõjaajaloos olulise lahingu?
V: Inglise armee poolt kasutatud uued taktikad ja relvad, eriti vibu, muudavad Crécy lahingu oluliseks lahinguks sõjaajaloos.
K: Kuidas kasutasid inglased Crécy lahingus Prantsuse rüütlite vastu võitmiseks pikijuga?
V: Longbow oli kiiremini tulistatav relv kui prantslaste ja genoalaste vibu ning suutis nooled kaugemale saata kui vibu ja suurema jõuga. Inglased kasutasid longbow'd prantsuse rüütlitele kaugelt tulistamiseks, mis andis neile eelise.
Küsimus: Mis oli keskajal armee kõige tähtsam osa?
V: Keskajal olid rüütlid armee tähtsaim osa.
K: Kuidas nimetavad mõned ajaloolased Crécy lahingut?
V: Mõned ajaloolased nimetavad Crécy lahingut rüütelkonna lõpu alguseks, sest selle lahingu käigus muutus taktika ja relvastus.
Otsige