Crécy lahing
Crécy lahing toimus 26. augustil. 1346 Crécy lähedal Põhja-Prantsusmaal ja oli üks tähtsamaid lahinguid saja-aastases sõjas. Väiksem Inglise armee võitis palju suurema Prantsuse armee vastu. Uute taktikate ja relvade tõttu on see lahing oluline sõjaajaloos, sest inglased kasutasid prantsuse rüütlite vastu võitmiseks pikijõgesid. Longbow oli kiiremini tulistatav relv kui prantslaste ja genoalaste vibu ning suutis nooled kaugemale saata kui vibu ja suurema jõuga. Enne seda lahingut olid keskajal rüütlid olnud armee kõige tähtsam osa. Selle muutuse tõttu nimetavad mõned ajaloolased seda lahingut rüütelkonna lõpu alguseks.
Crécy lahing
Lahing
Lahingus olid prantsuse rüütlid, keda kaitses metallplaadiga tugevdatud ketipael, peaaegu kurnatud, kui nad tormasid mitu miili lahingusse (vastupidiselt oma kuninga soovile). Nende hobused pidid kõndima läbi sügava muda ja ründama mäest ülespoole inglise ja waleslaste noolestikusse. Nad löödi maha. Paljud prantsuse aadlikud hukkusid. Rüütlite hobused olid vaevu kaitstud. Nooltorm tappis või muutis rüütlite ratsud invaliidiks ja jättis rüütlid jalgsi mudas nooltormi all kõndima.
Lahingu eesotsas olevate genoalaste vibulaskjate poltide (raskete noolede) löögid ei jõudnud inglaste pihta. Nad jäid vahele, sest vöörihmad olid märjad. Samuti olid vibulaskjad kaugust valesti hinnanud ning tulistasid liiga vara ja liiga madalalt. Inglise väed, kes kontrollisid kõrgust, suutsid lühikese vahemaa tagant mäest alla joosta ja genoalased nooltega salamahti maha võtta. Kui genoalased üritasid taganeda, lõid prantsuse rüütlid nad maha, sest nad pidasid taganemist argpükslikuks. See raiskas Prantsuse ratsaväe esimese rünnaku ja jättis nad inglaste rünnakuks organiseerimata.
Tugevas kaitsepositsioonis käskis Edward III, et kõik võitlevad jalgsi. Ta jagas armee kolmeks diviisiks, millest ühte juhtis tema kuueteistkümneaastane poeg Edward, Must prints. Jalaväelased seati "V-kujundisse" piki mäe tippu. Ootamise ajal rajasid inglased kraavide, kaevikute ja kallakute süsteemi, et vaenlase ratsaväge vigastada ja maha lasta.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal toimus Crécy lahing?
V: Crécy lahing toimus 26. augustil 1346. aastal.
K: Kus toimus Crécy lahing?
V: Crécy lahing toimus Crécy lähedal Põhja-Prantsusmaal.
K: Milline pool võitis Crécy lahingu?
V: Crécy lahingus võitis väiksem inglise armee palju suurema prantsuse armee vastu.
K: Mis tegi Crécy lahingust sõjaajaloos olulise lahingu?
V: Inglise armee poolt kasutatud uued taktikad ja relvad, eriti vibu, muudavad Crécy lahingu oluliseks lahinguks sõjaajaloos.
K: Kuidas kasutasid inglased Crécy lahingus Prantsuse rüütlite vastu võitmiseks pikijuga?
V: Longbow oli kiiremini tulistatav relv kui prantslaste ja genoalaste vibu ning suutis nooled kaugemale saata kui vibu ja suurema jõuga. Inglased kasutasid longbow'd prantsuse rüütlitele kaugelt tulistamiseks, mis andis neile eelise.
Küsimus: Mis oli keskajal armee kõige tähtsam osa?
V: Keskajal olid rüütlid armee tähtsaim osa.
K: Kuidas nimetavad mõned ajaloolased Crécy lahingut?
V: Mõned ajaloolased nimetavad Crécy lahingut rüütelkonna lõpu alguseks, sest selle lahingu käigus muutus taktika ja relvastus.
