Bunker Hilli lahing oli lahing Ameerika iseseisvussõjas. See toimus 17. juunil 1775 peamiselt Breed's Hillil ja selle ümbruses Bostonis toimunud piiramise ajal. Lahingu nimi tuli lähestikus asuvast Bunker Hillist, kuigi suurem osa põhimõttelisest võitlusest käis tegelikult Breed's Hillil. Bunker Hill oli nii koloniaal- kui ka Briti vägede esialgne eesmärk ning mõnikord nimetatakse lahingut ka "Bunker's Hilli lahinguks".

Taust

Kevadel 1775 puhkesid kokkupõrked Massachusettsis ja peagi alustasid koloniaalväed Bostonis ja selle ümbruses Briti vägede piiramist. 13. juunil 1775 said ameeriklased teate, et britid kavatsevad saata linnast välja vägesid, et hõivata vabad künkad ja sealt kontrollida sadamat. Vastuseks võttis umbes 1200 koloniaalväelast William Prescotti juhtimisel salaja positsiooni: nad hõivasid Bunker Hilli ja Breed's Hilli, ehitasid Breed's Hillile muldkeha (redoubti) ja kergelt kindlustatud liinid üle suure osa Charlestowni poolsaare.

Lahingu päev

Kui britid järgmisel päeval vastava positsiooni olemasolust teada said, otsustasid nad korraldada rünnaku. Briti väed teostasid korduvaid otseseid rünnakuid koloniaalide kindlustustele – need frontal‑rünnakud üle avatud maa osutusid väga veristeks. Koloniaalväelased kasutasid tulirelvi võimalikult lähedalt tulistamiseks ning traditsiooniliselt on lahinguga seotud käsk “Ärge tulistage, kuni te ei näe nende silmavalgeid” (ingl. k. "Don't fire until you see the whites of their eyes"), mida mõnikord omistatakse William Prescottilt või Israel Putnamilt; selle päritolu on ajaloolasude seas diskuteeritud.

Pärast kahte rünnakut, mida koloniaalide liinid ründajalt tagasi lõid, suutsid britid lõpuks kolmanda rünnakuga vallutada positsioonid — peamine põhjus oli koloniaalide ammendumine laskemoonast. Koloniaaljõud taganesid seejärel üle Bunker Hilli ja lõpuks ümber Cambridge’i, kandes Breed's Hillil oma kõige raskemaid kaotusi. Hüüdnimetus “Bunker Hill” jäi lahingule ajalooliselt püsima hoolimata sellest, et suurem osa tõsisest võitlusest toimus Breed's Hillil.

Kaotused ja juhtfiguurid

Kuigi britid vallutasid positsiooni, olid nende kaotused suured: üle 800 punaväelase sai haavata ja umbes 226 hukkus, nende hulgas palju ohvitsere. Seetõttu peetakse lahingut sageli pürrhose võidu näiteks — kohe nähtav võit ei muutnud piiramisolukorda oluliselt, kuid selle hind oli kõrge. Koloniaalide kaotused olid samuti märkimisväärsed: hinnanguliselt sai umbes 115 koloniaali surnuks ja ligi 305 haavatuks (kokku umbkaudu 420 kannatanut).

Koloniaaljuhtidest olid tähtsad William Prescott (kes juhtis kaitsvaid positsioone), Israel Putnam ning arsti ja poliitiku Joseph Warren, kes osales lahingus vabatahtlikuna ja kes lahingus hukkus. Briti rünnakuid juhtisid kõrgemad komandörid, millel oli laastav mõju mõlema poole vägedele ning ohvreiks langes palju ohvitsere.

Tähendus ja järgnev areng

Sõjalises mõttes oli lahing briti taktikaline võit, kuna nad vallutasid vallutatud kõrgendiku. Aga strateegiliselt lõi see olulise löögi Briti mainele: näidati, et regulaararmee ei saa ilma suuremate raskusteta vallutada ka halvasti relvastatud, kuid kindlalt kaitstud koloniaalvägesid. Samuti näitas lahing, et suhteliselt kogenematud koloniaaljõud olid valmis ja võimelised vastu astuma kuninglikule armeele.

Lahing tõstis iseteadvust ja julgust koloniaalide seas, aitas koguda toetust iseseisvusliikumisele ning tõi kaasa vajaduse parema sõjalise organiseerimise ja varustuse järele. Pikemalt mõjutas see sündmus ka Briti strateegiat Bostoni piiramisel: kuigi britid jäid esialgu linna, näitas lahing, kui kalliks võib osutuda iga otsene rünnak. Järgnenud kuudel ja kuue kuu kuni aasta jooksul jätkus piiramise pingestatus; lõpuks andis see tee hilisemale Briti evakuatsioonile Bostonist märtsis 1776, kui kolonistid tõid linna suunas oma raskerelvastuse ja sundisid britte lahkuma.

Kokkuvõte

  • Kuupäev: 17. juuni 1775
  • Asukoht: peamiselt Breed's Hill (nimetatud sageli Bunker Hilli lahinguks)
  • Tulemus: Briti taktikaline võit, suurad kaotused mõlemal poolel, kolonistide moraalne ja poliitiline tõus
  • Tähtsus: näitas kolonistide võimekust ja muutis sõjalisi ning poliitilisi otsuseid Ameerika iseseisvusvõitluses