Ameeriklased — Ameerika Ühendriikide kodanikud, kultuur ja mitmekesisus
Ameeriklased — USA kodanikud: mitmekesine kultuur, etniline ja religioosne paljusus, ajalugu ja diaspora, mis kujundavad kaasaegset Ameerikat ja selle identiteeti.
Ameeriklased on Ameerika Ühendriikide kodanikud. Paljudel juhtudel tähistab see nii USA kodakondsust kui ka isiku etnilist või kultuurilist tausta: inimene võib säilitada oma peretraditsioonid, keele ja usulised tavad ning samal ajal olla ametlikult ameeriklane. Ameeriklaste mitmekesine päritolu on suuresti tingitud sisserändest üle kogu maailma — erinevad immigratsiooni lained on tootnud väga erinevaid rahvusrühmadesse kuuluvate inimeste kogukondi.
Päritolu, immigratsioon ja ajalooline taust
Ameerika Ühendriikide elanikkond koosneb põlvkondade jooksul sinna saabunud rändajatest, aga ka põlisrahvastest, kes elasid sellel maal juba enne Euroopa saabumist. Lisaks neile on olnud rühmi, kes ei immigreerunud Ameerika Ühendriikidesse, vaid sattusid USA koosseisu riigi laienemise tõttu 19. sajandi lõpus. Näiteks said sel viisil Ameerika kodakondsuse või kuulumise ajalooliselt Hawaii, Puerto Rico, Guami ja Filipiinide elanikud; Filipiinid on tänaseks iseseisev riik.
Kodanikuõigused ja kodakondsuse omandamine
Kodanikeks saab Ameerika Ühendriikides mitmel viisil: sünniga USA territooriumil (birthright citizenship), naturalisatsiooni kaudu (püsielaniku staatus → kodakondsuse taotlemine), mõnel juhul ka pärandina vanematelt. Samuti kehtivad erireeglid USA territooriumide ja põlisrahvaste suhtes. Põlisrahvad (Native Americans) on ajalooliselt ja poliitiliselt eristatud rühmad, kellel on erinev seos USA föderaalse õiguse ja lepingutega.
Rahvaarv ja diaspora
Ameerika Ühendriikide rahvaarv on kasvanud sajandite jooksul tänu nii loomulikule iivele kui ka immigratsioonile. Alates 2020. aasta rahvaloendusest on rahvaarv ligikaudu 331 miljonit. Väljaspool Ameerika Ühendriike elavate ameeriklaste (diaspora) arvu hinnangud ulatuvad mitme miljoni inimeseni; üldlevinud hinnang on umbes kolm kuni seitse miljonit ameeriklast elamas välismaal.
Kultuuriline ja demograafiline mitmekesisus
Ameerika Ühendriigid on mitmekesine riik: siin elavad inimesed väga erinevast etnilisest, keelelisest ja usulisest taustast. Enamik ameeriklastest on Euroopa päritolu, kuid viimastel aastakümnetel on kasvanud Ladina-Ameerika ja Aasia päritolu inimeste osakaal. Umbes 13% elanikest on Aafrika päritolu. Seetõttu on Ameerika Ühendriike sageli kirjeldatud nii "sulatusahjuna" kui ka "kultuurilise mosaiigina": paljud kultuurid elavad siin kõrvuti, sulandudes ühel tasandil ja püsides teisel tasandil eristatuna.
Keelerikas ja multikultuurne ühiskond tähendab, et inglise keel on laialdaselt kasutusel avalikus ruumis ja valitsemises, kuid kodudes ja kogukondades kasutatakse palju teisi keeli (nt hispaania, hiina keeled, india keeled jt). Religioosses plaanis esineb suurt mitmekesisust: kristlus on suurim usuline rühm, kuid oluline osa elanikkonnast on ka jüudid, moslemid, budistid, hinduud jt, samuti ilmselt mittereligioossed inimesed.
Statistilised kategooriad ja etniline identiteet
Ühiskondlikus arutelus ja ametlikes statistilistes instrumentides eristatakse Ameerika Ühendriikides sageli nii rassilisi kui ka etnilisi kategooriaid. Näiteks rahvaloenduse ja muu statistika puhul eristatakse erinevaid rassi- ja rahvuslikke kategooriaid (nt valge, mustanahaline või afroameeriklane, Ameerika indiaanlane ja Alaska põliselanik, aasia, Havaii põliselanik ja muu Vaikse ookeani saarlane). Samal ajal käsitletakse hispaanlast/ladinaameeriklast tavaliselt eraldiseisva etnilise kategooriana, mis võib ühtida erinevate rassikategooriatega.
Mõju maailmale ja globaalsed sidemed
Ameeriklased mõjutavad maailma kultuuri, teaduse, tehnoloogia ja poliitikaga — nii läbi diasporaa kui ka rahvusvaheliste suhete, meedia, teadusuuringute ja ettevõtluse. Samal ajal säilitavad paljud ameeriklased sidemeid oma perede ja kogukondadega üle maailma, mistõttu Ameerika kultuur sisaldab nii kodumaiseid kui ka globaalsete juurtega elemente.
Kokkuvõte: "Ameeriklased" on mitmetahuline mõiste, mis hõlmab USA kodanikke väga eri taustadest — nii kohalikku päritolu inimesi kui ka immigrante ja nende järglasi. See mitmekesisus on üks Ameerika Ühendriikide keskseid tunnuseid ning mõjutab riigi demograafiat, keelekasutust, usulisi ja kultuurilisi väljundeid.
Küsimused ja vastused
K: Kes on ameeriklased?
V: Ameeriklased on Ameerika Ühendriikide kodanikud.
K: Millised teised rühmad said ameeriklasteks Ameerika ekspansiooni tõttu 19. sajandi lõpus?
V: Teised rühmad, kes said ameeriklasteks Ameerika ekspansiooni tõttu 19. sajandi lõpus, on inimesed, kes ei immigreerunud Ameerika Ühendriikidesse.
K: Kui palju ameeriklasi elab hinnanguliselt väljaspool Ameerika Ühendriike?
V: Hinnanguliselt elab väljaspool Ameerika Ühendriike kolm kuni seitse miljonit ameeriklast.
Küsimus: Kui suur osa ameeriklastest on Aafrika päritolu?
V: Umbes 13% ameeriklastest on Aafrika päritolu.
K: Miks nimetatakse Ameerika Ühendriike "sulatusahjuks"?
V: Ameerika Ühendriike nimetatakse "sulatusahjuks", sest seal elavad inimesed paljudest kultuuridest, religioonidest ja etnilistest rühmadest.
K: Mitut rassi tunnustab USA rahvaloendusbüroo statistilistel eesmärkidel?
V: USA rahvaloendusbüroo tunnustab statistilistel eesmärkidel kuut rassi - valge, mustanahaline või afroameeriklane, indiaanlane ja Alaska põliselanik, aasia, Havaii põliselanik ja muu Vaikse ookeani saarlane.
K: Kui suur oli Ameerika rahvaarv 2015. aastal?
V: Ameerika rahvaarv oli 2015. aastal üle 320 miljoni inimese.
Otsige