Arawakid — Lõuna-Ameerika ja Kariibi ajalooline rahvas ja keel

Arawakid — Lõuna-Ameerika ja Kariibi ajaloo lugu: päritolu, keelerühm ja tragöödia koloniseerimise järel. Tutvu pärandi, säilinud kõnelejate ja väljasuremisega.

Arawakid olid rahvusrühm, kes elasid Lõuna-Ameerika põhjaosas ja Kariibi mere piirkonnas. Pärast Lõuna-Ameerika koloniseerimist surid nad välja umbes sajandi kuni pooleteise sajandi jooksul. Tänapäeval on alles jäänud vaid väga vähesed inimesed, kes nimetavad end arawakideks. On olemas ka keelerühm, mida nimetatakse arawaki keelteks, mis näitab, milline mõju oli neil inimestel kunagi tõenäoliselt. Tänapäeval on alles umbes 2000 kõnelejat, neist 1500 Guyana ja 700 Suriname'is.

Aastal 1515 oli Haititil umbes 50 000 (hispaanlaste) indiaanlaste liitlast, algselt oli neid hinnanguliselt 250 000. Aastal 1550 oli seal umbes 500 inimest. 1650. aastal ei olnud enam ühtegi.

Algupära ja levik

Arawakid olid mitmekesine ja laialdane rühm, kelle esivanemad asustasid Põhja-Lõuna-Ameerika ja Kariibi basseini alasid juba aastatuhandeid enne eurooplaste saabumist. Nende mõjukas kultuur ja keeled levisid laiades piirkondades — tänapäevase Venezuela, Kolumbia, Guyana, Suriname, Prantsuse Guajaana rannikualadel ning Kariibi saartele (eriti Taíno hõimudena Suurte Antillide piirkonnas).

Keel ja kultuur

Arawaki keelkond (sageli nimetatud ka maipureani või arawaki keelteks laiemas tähenduses) on üks suurimaid Lõuna-Ameerika põlisrahvaste keeleperekondi. See hõlmas mitmeid harusid ja keeli, mida kõneldi eri piirkondades. Mõned tuntud esindajad on Lokono (aeg-ajalt nimetatakse ka lihtsalt Arawakiks), Taíno (Kariibid) ja mitmed Amazonase Arawaki keeled. Arawakite keelte mõjutus kajastub ka tänapäevastes laensõnades paljudes Euroopa keeltes — näiteks sõnad nagu hammock, canoe, hurricane, tobacco ja barbecue on tuletatavad Kariibi/Maa-India keeltest.

Kultuuriliselt oli Arawakitel arenenud põllumajandus (eriti maniok/juurviljade kasvatamine), kalapüük, jahipidamine ja metallitöö puudumise tõttu oskuslikud puutöömeistrid. Nad valmistasid savinõusid, korve ja kasutati puukaibude ning võrkude süsteeme. Asulate struktuurid varieerusid, kuid suuremates keskustes võis olla ühiskondlik korraldus ja juhtimine.

Kontakt eurooplastega ja tagajärjed

Eurooplaste saabumine 15.–16. sajandil tõi Arawakidele hävitavaid muutusi: uued nakkushaigused (näiteks rõuged ja gripilaadsed haigused), sunnitöö (encomienda süsteem Hispaania kolooniates), vägivald ja orjastamine ning kultuuriline lagunemine. Need tegurid põhjustasid paljude Arawakite rühmade kiire demograafilise kahanemise ja mõnede hõimude peaaegu täieliku hävingu mõne põlvkonna jooksul. Näiteks Kariibi saartel Taíno elanikkonna kiire langus on tuntud juhtum.

Tänapäev ja pärand

Tänapäeval eksisteerib Arawakite pärand mitmel moel:

• Elavad kogukonnad — Mõnes regioonis, näiteks Guyanas, Surinames ja Amazonase rannikualadel, elavad edasi rühmad, kes identifitseerivad end Arawaki päritolu või räägivad Arawaki keelte sugulaskeeli. Arvulised hinnangud kõnelejate kohta varieeruvad ja täpsed andmed sõltuvad allikatest; esialgne lõigus mainitud 2000 kõnelejat viitab teatud väiksemale rühmale.
• Kultuuriline mõju — Arawakite tehnoloogiad ja teadmised (nt manioki töötlemine, korvikunst, paatide valmistamine) jätkasid mõjulekut ning mitmed sõnad ja tooted levisid teiste rahvaste ja kolonisatsioonijärgsete populatsioonide hulka.
• Geneetiline ja kultuuriline jätk — Kuigi paljud algsed hõimud vähenesid, on tänapäeva Kariibi ja Lõuna-Ameerika elanikkonnas palju inimpopulatsiooni, kellel on osaline Arawaki päritolu. Samuti on viimastel aastakümnetel tõusnud huvi kohalike juuri ja keelte taastamise vastu ning mõned kogukonnad tegelevad aktiivse kultuuri- ja keeleelustamisega.

Uurimistöö ja säilitamine

Keele- ja antropoloogilised uuringud on aidanud paremini mõista Arawaki keelte sugulussidemeid, ajaloolist levikut ja kultuurilisi praktikaid. Arheoloogilised leiud, kolonialallikad ja võrdlev keeleteadus annavad kokku pildi sellest, kuidas Arawakid enne eurooplasi elasid ning kuidas kontakt muutis nende saatust. Tänapäeval töötab nii kohalikke kogukondi kui ka teadlasi, et dokumenteerida allesolevaid keeli, traditsioone ja ajaloomälestisi ning toetada kultuurilist taastamistööd.

Kui soovite, võin lisada artiklile täpsemaid andmeid konkreetsete Arawaki keelte ja hõimude kohta (nt Lokono, Taíno, Wayuu, Baniwa) või viidata kaasaegsetele allikatele ja uuringutele.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid arawakid?

K: Mis juhtus arawakide rahvaga?

K: Kas tänapäeval on veel arawakide rahvast alles?

K: Millised on arawaki keeled?

K: Kui palju on tänapäeval veel arawaki keelte kõnelejaid?

K: Kui palju oli 1515. aastal Haitil indiaanlaste liitlasi?

K: Kui palju arawakide elanikke oli 1650. aastal Haitil alles?

Otsing