Australopithecina
Terminiga Australopithecine (lühendatult "australos") tähistatakse kõiki sugulussugukondade Australopithecus või Paranthropus liike. Need perekonnad esinesid pliotseeni-pleistotseeni ajastul ja olid kahejalgsed. Nende hammaste paigutus, eriti hambakaar, oli sarnane inimesele. Neil ei olnud praegustele ahvidele iseloomulikke suuri hambu.
Nende aju ei olnud palju suurem kui tänapäeva inimahvide oma, kuna neil puudus perekonna Homo suur aju. Nad olid peamiselt kahejalgsed, kuid arvatavasti võimelised ronima ja elasid vähemalt osaliselt puudel. Nende käed olid nende kehaga võrreldes pikemad, mis viitab ka nende päritud võimele liikuda maapinnast kõrgemal. Nende kõndimise tõhusust on raske hinnata, kuid nad ei olnud kahejalgsusele nii hästi kohandatud kui inimesed. Isased olid palju suuremad kui emased, mis viitab perekondlikule kooslusele, kus domineeriv isane ja mitu emast, nagu tänapäeva ahvidel. Nende tööriistade kasutamise kohta ei ole midagi kindlat teada.
Nad kuuluvad hominiinide hulka ja ilmusid hilisemas miotseenis.
- Australopithecus, umbes neli miljonit aastat tagasi (mya)
- Paranthropus, umbes 2,7 mya
Kui seda terminit kasutatakse eraldi, siis viitab see mõlemale perekonnale koos. Australopithecus't nimetatakse mõnikord "gracile (sihvakas) australopithecines", samas kui Paranthropus't nimetatakse ka "robustsed australopithecines".
Muud perekonnad:
- Kenyanthropus (3,5-3,2) mya on kas eraldi sugukond australos või liik Australopithecus.
- Ardipithecus (5,6 ja 4,4) mya, on miotseeni homiinlane. Tal oli haarav suur varvas ja seetõttu võis ta elada nii puudel kui ka maapinnal. Kasutatakse mõistet "fakultatiivne kahejalgsus".
- Sahelanthropus, samuti miotseeni hominiin, elas umbes seitse miljonit aastat tagasi (mya). Selle liigi seosed australosega on ebaselged.
- Orrorin, 6,1-5,7 mya, on teada 20 luutükist ja tema seosed on ebaselged. Orrorin on nii varasem, peaaegu 3 miljonit aastat, kui ka sarnasem tänapäeva inimesele kui A. afarensis. Peamine sarnasus seisneb selles, et Orrorini reieluu on morfoloogiliselt lähemal H. sapiens'ile kui Lucyle; selle punkti üle on siiski mõningaid vaidlusi.
Australopithecide tõenäoline esivanem on Ida-Aafrikas elanud Ardipithecus'e sugukond. Sugukond Homo (inimesed), ilmub umbes 2,4 miljonit aastat tagasi koos Homo habilisega. Austraalopopid kolisid hilisemas miotseenis kliima jahtudes segasavannide ja metsade elupaikadesse. See seletab nende kohanemist kõndimisega või kõndimisega ja ronimisega. See seletab ka nende toitumise ja hammaste muutusi, kuigi mitte üksikasjalikult. Tänapäeva inimese aju suuruse suur kasv algas Homo perekonnaga: see ei alanud australosega.
Briggs & Crowtheri järgi australopitheciinid.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähistab mõiste "Australopithecine"?
V: Termin "Australopithecine" viitab mis tahes liigile, mis kuulub sugulussugukondadesse Australopithecus või Paranthropus. Need perekonnad esinesid pliotseeni-pleistotseeni ajastul ja olid kahejalgsed.
K: Mille poolest erinesid australopitheciinid tänapäeva ahvidest?
V: Australopithecine'id olid aju suurusega, mis ei olnud palju suurem kui tänapäeva ahvidel, kuna neil puudus perekonna Homo suur aju. Neil ei olnud ka praegustele ahvidele iseloomulikke suuri koerahambaid.
K: Milline oli nende kõndimise tõhusus võrreldes inimestega?
V: Nende kõndimise tõhusust on raske hinnata, kuid nad ei olnud nii hästi kohandatud kahejalgsusele kui inimesed.
K: Mida saab öelda nende perekonnakorralduse kohta?
V: Isased olid palju suuremad kui emased, mis viitab perekondlikule korraldusele, kus domineeriv isane ja mitu emast olid sarnased tänapäeva ahvidega.
K: Mida on teada nende tööriistade kasutamise kohta?
V: Nende tööriistade kasutamise kohta ei ole midagi kindlat teada.
K: Millal nad ilmusid ajalukku?
V: Nad ilmusid hilismiotseumis, umbes neli miljonit aastat tagasi (mya).
K: Millised teised sugukonnad on australopitiine sugulased?
V: Muude sugukondade hulka kuuluvad Kenyanthropus (3,5 - 3,2 mya), Ardipithecus (5,6 - 4,4 mya), Sahelanthropus (7 mya) ja Orrorin (6,1 - 5,7 mya).
