Sahelanthropus tchadensis on fossiilne hominiid. Aafrika Saheli piirkonnas Tšaadis asuva fossiilse leiukoha tõendite põhjal arvatakse, et ta elas umbes 7 miljonit aastat tagasi.

Inimeste ja šimpanside eraldumine (mida nimetatakse inimese ja šimpanside lahknevuseks) toimus tõenäoliselt 6,3-5,4 miljonit aastat tagasi. See on näha geneetilistest andmetest. Kuna fossiil on vanem kui see jagunemine, on selle staatus ebaselge. Esimene leitud fossiil on tänapäeval tuntud kui Toumaï.

Fossiilid

Mõned fossiilid, kolju (kolju), viis lõuatükki ja mõned hambad moodustavad pea, millel on nii kaasaegse kui ka ürgse inimese tunnused. Ajukere maht on vaid 340-360 cm³, mis on umbes sama suur kui šimpansidel. See on palju väiksem kui inimese umbes 1350 cm³.

Homo sapiens'i hambumus ja näo ehitus on väga erinev. Leitud kolju on kahjustatud, see on väga moonutatud, mistõttu ei ole tehtud 3D arvutirekonstruktsiooni. Muud luud kui kolju osad puuduvad. Ei ole teada, kas Sahelanthropus tchadensis oli kahejalgne (kõndis kahel jalal). Foramen magnum'i paigutus viitab siiski sellele, et nad olid. Selle koerte kandmine on sarnane teiste miotseeni ahvide omadega.

Seos kaasaegsete inimeste ja inimahvidega

Sahelanthropus võib olla nii inimeste kui ka šimpanside esivanem; teadusringkonnad ei ole veel jõudnud üksmeelele. Raskusi põhjustab tema "ürgsete ja tuletatud tunnuste mosaiik". Tõenäoliselt elas ta pigem poolavatud metsas ja savannis kui praeguste ahvide vihmametsas.

Teine võimalus on, et Toumaï on suguluses nii inimese kui ka šimpansiga, kuid ei ole kummagi esivanem. Brigitte Senut ja Martin Pickford, Orrorin tugenensis'e avastajad, pakkusid välja, et S. tchadensis'e tunnused on kooskõlas naissoost protogorillaga. Isegi kui see väide kinnitust leiab, oleks leid ikkagi märkimisväärne, sest praegu on Aafrikas leitud vähe šimpanside või gorillade esivanemaid. Seega, kui S. tchadensis on šimpanside (või gorillade) esivanem, on ta nende sugupuu esimene teadaolev liige.

Lisaks näitab S. tchadensis, et inimeste ja šimpanside viimane ühine esivanem ei sarnane tõenäoliselt väga palju šimpansidega, nagu mõned paleontoloogid varem oletasid.

Leiukohast leitud loomastik viitab rohkem kui 6 miljoni aasta vanusele, sest tõenäoliselt olid need liigid selleks ajaks juba välja surnud.

Võimalus palju varasemaks jagunemiseks

Üks uuring on näidanud, et liin, mis viis tänapäeva ahvini, ja liin, mis viis tänapäeva inimeseni, jagunesid palju varem. Paviaani Papio hamadryas täielik mitokondriaalne DNA (mtDNA) molekul sekveneeriti ja lisati 24 imetajate täieliku mtDNA molekulaaranalüüsi. Uuringu eesmärk oli ajastada Vana Maailma ahvide (Cercopithidae) ja Hominoidea vahelist lahknevust. See lahknevus 30 miljonit aastat tagasi (mya) oli võrdluspunktiks šimpanside ja Homo vahelisele jagunemisele 5 mya.

Arnasoni ja kolleegide hilisemas uuringus kasutati kahte sõltumatut molekulaarset referentsmärki, mis ei olnud primaadid. Need kaks viidet näitasid, et Cercopithecoidea/Hominoidea lahknevus toimus >50 mya. Ka kõik hominoidide lahknevused saavad palju varasemat dateeringut. Seega on Pan (šimpansid) ja Homo vahelise lahknevuse hinnanguline kuupäev 10-13 mya ning Gorilla ja Pan/Homo liinide vaheline erinevus umbes 17 mya. Samad dateeringud saadi kellaajaliselt arenevate geenide analüüsimisel.

Seotud leheküljed

Inimese areng

Küsimused ja vastused

K: Mis on hominiinide ajaarvamine?

V: Hominiinide ajateljestik on diagramm, mis näitab erinevate hominiinide liikide ja nende evolutsioonilise eraldumise hinnangulisi kuupäevi ahvidest.

K: Millal elas Sahelanthropus tchadensis?

V: Sahelanthropus tchadensis elas umbes 7 miljonit aastat tagasi.

Küsimus: Millal toimus inimese ja šimpanside lahknevus?

V: Inimese ja šimpanside lahknevus toimus tõenäoliselt 6,3-5,4 miljonit aastat tagasi, nagu näitavad geneetilised andmed.

K: Mis on Toumaï?

V: Toumaï on nimi, mis on antud esimesele leitud Sahelanthropus tchadensis'e fossiilile.

K: Kui vanad on hinnanguliselt hominiidid?

V: Hinnanguliselt eksisteerisid hominidid miljoneid aastaid tagasi, kusjuures mõned hinnangud ulatuvad teatud liikide, näiteks Sahelanthropus tchadensis'e puhul kuni 7 miljoni aasta taha.

K: Millised tõendid viitavad sellele, et inimesed ja šimpansid erinesid mingil ajahetkel?

V: Geneetilised andmed viitavad sellele, et inimesed ja šimpansid erinesid mingil ajahetkel, kusjuures hinnangud selle sündmuse kohta ulatuvad 6,3 kuni 5,4 miljonit aastat tagasi.

K: Kuidas on kaasaegne tehnoloogia aidanud meil rohkem teada saada hominiidide kohta?

V: Kaasaegne tehnoloogia on võimaldanud analüüsida geneetilisi andmeid, mis aitavad meil paremini mõista, millal erinevad liigid üksteisest lahku läksid, andes meile ülevaate meie evolutsioonilisest ajaloost ja aidates meil rohkem teada saada miljoneid aastaid tagasi elanud hominiidide kohta.