Sahelanthropus tchadensis (Toumaï) — varaseim võimalik hominiid Tšaadist
Sahelanthropus tchadensis on fossiilne hominiid. Aafrika Saheli piirkonnas Tšaadis asuva fossiilse leiukoha tõendite põhjal arvatakse, et ta elas umbes 7 miljonit aastat tagasi.
Inimeste ja šimpanside eraldumine (mida nimetatakse inimese ja šimpanside lahknevuseks) toimus tõenäoliselt 6,3-5,4 miljonit aastat tagasi. See on näha geneetilistest andmetest. Kuna fossiil on vanem kui see jagunemine, on selle staatus ebaselge. Esimene leitud fossiil on tänapäeval tuntud kui Toumaï.
Leid ja nimetus
Sahelanthropus tchadensis'i esimesed fossiilsed jäägid leiti 2001. aastal Tšaadi kirdeosas Toros–Menalla piirkonnas Djurabi kõrbest. Leiukoha uurimise juhtis prantsuse paleontoloog Michel Brunet koos meeskonnaga. Tuntuma fossiili — osalise koljuluu — tüüpnimekiri on tähistatud koodiga TM 266-01-060-1. Meedia ja osa uurijate seas sai see isend hüüdnimeks Toumaï, mida on kohalikus tõlkes sageli tõlgitud kui „elu lootus”.
Vanus ja dateerimine
Leiukoha setted ja associated biostratigraafilised ning radiomeetrilised analüüsid viitavad sellele, et Sahelanthropus elas ligikaudu 6–7 miljonit aastat tagasi. Kuigi dateeringud ei ole täpselt ühene ja mõnes uuringus on toodud mõnevõrra erinevaid vanusehindamisi, asetab valdavalt aktsepteeritud andmestik liigi varaseimaks potentsiaalseks hominiidiks globaalses kontekstis.
Anatoomia ja iseloomulikud tunnused
- Kolju ja aju: koljupilu viitab suhteliselt väikesele ajukoore mahule (ligikaudu ~350 cm³ kanti), mis on sarnane mõne varasema hominiidi ja suurte ahvide omaga.
- Silma-/laubaservad: tugevad supraorbitaalsed osad (silmakaarte piirkond) ja lamedam näo ülaosa võrreldes tänapäevaste ahvidega.
- Hamba- ja lõualuustruktuur: hammaste suurus ja morfoloogia (sh vähendunud ülakanine võrreldes šimpansidega ning paksendatud email) näitavad segatud, osaliselt inimene-sarnast tunnuste komplekti.
- Foramen magnum (ajujuure ava koljupõhjas): selle asend näib olevat rohkem ettepoole nihutatud kui neljakäpaliste ahvide puhul, mis tõlgendatakse kui võimalikku kahejalgsuse adaptsioonile viitavat tunnust.
Olulisus ja levila
Sahelanthropus on tähtis, sest tema vanus ja asukoht (Tšad, Kesk-Aafrika) laiendavad hominiidide tekkimise võimalike keskustelefonit: varasemalt peeti hominiidide varaseid arenguastmeid peamiselt Ida- ja Lõuna-Aafrikasse piirduvaks. Kui Sahelanthropus on tõepoolest hominiid, siis näitab see, et inimese eellased võisid olla laialdasemalt hajutatud Aafrika mandril juba väga varajases etapis.
Taksonoomia ja teaduslik diskussioon
Sahelanthropus tchadensis'i klassifitseerimine on olnud vaidluste teema. Mõned teadlased toetavad seisukohta, et tegemist on varase hominiidiga (kuulub inimliini eelkäijate hulka), põhjendades seda teatud derivaadiomaduste ja foramen magnumi asendi põhjal. Teised teadlased leiavad, et paljud tunnused on primitiivsed või võivad olla seotud mitte-inimeste rühmadega (näiteks varajaste suurahvidega) või et kolju on säilinumise ja deformatsiooni tõttu raskesti tõlgendatav.
Seega jääb liigi täpne positsioon inimeste evolutsioonipuu juures osaliselt lahtiseks ning edasised leiud — eelkõige postkraniaalsete luid ja lisafossiilide leidmine samast või lähikondadest — on vajalikud lõplikuma arusaama saavutamiseks.
Järeluurimised ja tänane seis
Alates esialgsetest leidudest on Toros–Menalla piirkonnast leitud mitu fragmentaarset jäänust, kuid täielikuma pildi saamiseks on vaja rohkem hästi säilinud materjali. Paljud hilisemad uuringud on keskendunud nii leiukoha geoloogiale ja dateerimise täpsustamisele kui ka koljupilu morfomeetrilisele võrdlemisele teiste varajaste hominiidide ja suurahvide jääkidega.
Kokkuvõte
Sahelanthropus tchadensis on üks olulisemaid ja samas vaidlust tekitav varajase hominiidi kandidaate. Tema kombinatsioon primitiivsetest ja võimalikest inimesele omastest tunnustest, vanus ning Tšaadi asukoht aitavad laiendada arusaama hominiidide levikust ja varasest evolutsioonist. Seni jääb siiski osaks teaduskonnast selle liigi täpne taksonoomiline staatus ebaselgeks — lõplikku vastust võib anda ainult rohkem ja paremini säilinud fossiilne materjal.
Fossiilid
Mõned fossiilid, kolju (kolju), viis lõuatükki ja mõned hambad moodustavad pea, millel on nii kaasaegse kui ka ürgse inimese tunnused. Ajukere maht on vaid 340-360 cm³, mis on umbes sama suur kui šimpansidel. See on palju väiksem kui inimese umbes 1350 cm³.
Homo sapiens'i hambumus ja näo ehitus on väga erinev. Leitud kolju on kahjustatud, see on väga moonutatud, mistõttu ei ole tehtud 3D arvutirekonstruktsiooni. Muud luud kui kolju osad puuduvad. Ei ole teada, kas Sahelanthropus tchadensis oli kahejalgne (kõndis kahel jalal). Foramen magnum'i paigutus viitab siiski sellele, et nad olid. Selle koerte kandmine on sarnane teiste miotseeni ahvide omadega.
Seos kaasaegsete inimeste ja inimahvidega
Sahelanthropus võib olla nii inimeste kui ka šimpanside esivanem; teadusringkonnad ei ole veel jõudnud üksmeelele. Raskusi põhjustab tema "ürgsete ja tuletatud tunnuste mosaiik". Tõenäoliselt elas ta pigem poolavatud metsas ja savannis kui praeguste ahvide vihmametsas.
Teine võimalus on, et Toumaï on suguluses nii inimese kui ka šimpansiga, kuid ei ole kummagi esivanem. Brigitte Senut ja Martin Pickford, Orrorin tugenensis'e avastajad, pakkusid välja, et S. tchadensis'e tunnused on kooskõlas naissoost protogorillaga. Isegi kui see väide kinnitust leiab, oleks leid ikkagi märkimisväärne, sest praegu on Aafrikas leitud vähe šimpanside või gorillade esivanemaid. Seega, kui S. tchadensis on šimpanside (või gorillade) esivanem, on ta nende sugupuu esimene teadaolev liige.
Lisaks näitab S. tchadensis, et inimeste ja šimpanside viimane ühine esivanem ei sarnane tõenäoliselt väga palju šimpansidega, nagu mõned paleontoloogid varem oletasid.
Leiukohast leitud loomastik viitab rohkem kui 6 miljoni aasta vanusele, sest tõenäoliselt olid need liigid selleks ajaks juba välja surnud.
Võimalus palju varasemaks jagunemiseks
Üks uuring on näidanud, et liin, mis viis tänapäeva ahvini, ja liin, mis viis tänapäeva inimeseni, jagunesid palju varem. Paviaani Papio hamadryas täielik mitokondriaalne DNA (mtDNA) molekul sekveneeriti ja lisati 24 imetajate täieliku mtDNA molekulaaranalüüsi. Uuringu eesmärk oli ajastada Vana Maailma ahvide (Cercopithidae) ja Hominoidea vahelist lahknevust. See lahknevus 30 miljonit aastat tagasi (mya) oli võrdluspunktiks šimpanside ja Homo vahelisele jagunemisele 5 mya.
Arnasoni ja kolleegide hilisemas uuringus kasutati kahte sõltumatut molekulaarset referentsmärki, mis ei olnud primaadid. Need kaks viidet näitasid, et Cercopithecoidea/Hominoidea lahknevus toimus >50 mya. Ka kõik hominoidide lahknevused saavad palju varasemat dateeringut. Seega on Pan (šimpansid) ja Homo vahelise lahknevuse hinnanguline kuupäev 10-13 mya ning Gorilla ja Pan/Homo liinide vaheline erinevus umbes 17 mya. Samad dateeringud saadi kellaajaliselt arenevate geenide analüüsimisel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on hominiinide ajaarvamine?
V: Hominiinide ajateljestik on diagramm, mis näitab erinevate hominiinide liikide ja nende evolutsioonilise eraldumise hinnangulisi kuupäevi ahvidest.
K: Millal elas Sahelanthropus tchadensis?
V: Sahelanthropus tchadensis elas umbes 7 miljonit aastat tagasi.
Küsimus: Millal toimus inimese ja šimpanside lahknevus?
V: Inimese ja šimpanside lahknevus toimus tõenäoliselt 6,3-5,4 miljonit aastat tagasi, nagu näitavad geneetilised andmed.
K: Mis on Toumaï?
V: Toumaï on nimi, mis on antud esimesele leitud Sahelanthropus tchadensis'e fossiilile.
K: Kui vanad on hinnanguliselt hominiidid?
V: Hinnanguliselt eksisteerisid hominidid miljoneid aastaid tagasi, kusjuures mõned hinnangud ulatuvad teatud liikide, näiteks Sahelanthropus tchadensis'e puhul kuni 7 miljoni aasta taha.
K: Millised tõendid viitavad sellele, et inimesed ja šimpansid erinesid mingil ajahetkel?
V: Geneetilised andmed viitavad sellele, et inimesed ja šimpansid erinesid mingil ajahetkel, kusjuures hinnangud selle sündmuse kohta ulatuvad 6,3 kuni 5,4 miljonit aastat tagasi.
K: Kuidas on kaasaegne tehnoloogia aidanud meil rohkem teada saada hominiidide kohta?
V: Kaasaegne tehnoloogia on võimaldanud analüüsida geneetilisi andmeid, mis aitavad meil paremini mõista, millal erinevad liigid üksteisest lahku läksid, andes meile ülevaate meie evolutsioonilisest ajaloost ja aidates meil rohkem teada saada miljoneid aastaid tagasi elanud hominiidide kohta.
