Hominidid ja hominiinid: inimahvide määratlus, taksonoomia ja evolutsioon

Hominidid ja hominiinid: selge ülevaade inimahvide taksonoomiast, evolutsioonist ja Homo sapiens’i suhetest teiste sugulastega — terminid, pärand ja areng.

Bioloogilise perekonna täielikku kirjeldust vt Hominidae.

Klaus Ebneri romaani kohta vt Hominid (romaan).

Määratlus ja taksonoomia

Hominid tähistab mis tahes bioloogilise perekonna Hominidae liiget. Traditsiooniliselt käsitletakse Hominidae'd kui "suuri ahve", kuhu kuuluvad nii tänapäeval elavad kui ka väljasurevad liigid. Praeguste liikmete hulka kuuluvad inimesed, šimpansid, gorillad ja orangutanid. Taksonoomiline ja nimetuste praktika on aga viimastel aastakümnetel muutunud, mistõttu terminide täpne tähendus võib kontekstiti erineda.

Terminoloogia ja sagedased segadused

Primatoloogias ja paleontoloogias kasutatakse mitmeid sarnase kõlaga termineid, mis võivad kergesti segi minna. Lühike ülevaade:

• Hominoid ehk inimahv on inimahvide (Hominoidea) ülemperekonna liige — siia kuuluvad olemasolevad väiksema kehaehitusega ahvid (näiteks gibbonid) ja suuremahvlised ahvid nagu Hominidae.
• Hominid on perekonna Hominidae liige: kõik nn suured ahvid (elavad ja väljasurnud).
• Hominiin kasutatakse mitmel moel:
  • mõnikord tähistab see alamperekonda Homininae, mis hõlmab gorillasid, šimpanse ja inimesi (välja arvata orangutanid);
  • teine kasutus piirab selle tähenduse perekonnale (Hominini), mis hõlmab inimesi ja nende lähimaid väljasurnud sugulasi.
• Hominan on harvemini kasutatud termin, mida mõned uurijad kasutavad alamliigi tähistamiseks juhul, kui nad liigitavad šimpansid hominiinide hulka.
• Inimene on Homo sapiensi liige; mõnikord kasutatakse sõna "hominid" või lähedasi termineid ka mis tahes välja surnud Homo perekonna liikmete kohta või laiema tähendusega inimloomade perekondade jaoks.
• Humanoid on üldine, mitteteaduslik termin inimkujuga olendi kohta ja kasutatakse sagedamini ulmes ja populaarteaduses.

Ajalooline muutus: miks terminoloogia on nihkunud

Taksonoomia on arenenud koos teaduslike meetodite — eriti geneetika ja filogeneetika — edasiminekutega. Taksoni Hominidae varasem, kitsam tähendus hõlmas vaid inimesi ja nende otseseid lähisugulasi; hilisemad ümbervaatamised laiendasid perekonna ulatust, et katta kõik suured ahvid. Selle tulemusel on sõna "hominid" tänapäeval laiemalt kasutusel kui varem, ja kitsam mõiste inimeste reas on saadud perekonnale või alamperekonnale andes uusi nimesid, nagu Hominina.

Evolutsioonilised erinevused: morfoloogia, käitumine ja geenid

Peamine teaduslik vaidlus ei ole ainult terminides, vaid pigem selles, kui palju erinevusi on piisav taksonoomiliseks eraldamiseks. Morfoloogilised (kuju- ja kehaehituse) erinevused ning erinev eluviis — näiteks püstine kõndimine, tööriistade kasutamine ja keerukam sotsiaalne käitumine — eristavad inimesi selgelt paljudest teistest suurahvidest. Samas on geneetilised erinevused inimeste ja šimpanside vahel suhteliselt väikesed, mis on toonud kaasa argumendi, et geenide põhjal ei pruugi olla alust paigutada inimest täiesti eraldi perekonda.

Olulised evolutsioonilised etapid hõlmavad üleminekut vihmametsadest savannidesse ja metsadesse, mis aitasid kaasa kahejalgsuse (bipedalismi) tekkele. Edasine surve jahipidamise, toiduotsingu ja sotsiaalsete vajaduste poolt soodustas suurema aju arengut ning tööriistade valmistamist ja kasutamist. Need käitumuslikud ja morfoloogilised muutused on olnud võtmetähtsusega inimese eristamisel teiste inimahvide hulgast.

Fossiilne rekord ja olulisemad liigid

Inimahvide evolutsioon põhineb nii fossiilsetel leiukohtadel kui ka molekulaarsetel analüüsidel. Fossiilid annavad teavet kehapikkuse, luustruktuuri, hambumuse ja tööriistakasutuse kohta ning võimaldavad jälgida erisusi eri hominiidsete ridade vahel. Kuigi antud artiklis ei käsitleta üksikuid fossiile põhjalikult, tasub tähele panna, et perekondade ja alamrühmade eristamine tugineb kombinatsioonile morfoloogilistest tunnustest, kronoloogilisest järjestusest ja geograafilisest levikust.

Muutuste tagajärjed teaduses ja igapäevases kasutuses

Taksonoomia nihkumine mõjutab nii teaduslikku kirjutamist kui ka üldsuse arusaamist inimeste perekondlikust seotusest teiste ahvidega. Kuigi geneetikat peetakse sageli otsustavaks kriteeriumiks, kasutavad paljud antropoloogid ja humanitaarteadlased jätkuvalt kitsamat tähendust, kus "hominid" viitab inimesele ja tema otsestele ning peaaegu otsestele esivanematele. See praktiline kasutus aitab rõhutada inimspetsiifilisi evolutsioonilisi arenguid (näiteks püstise kõnnaku ja kultuuriliste praktikate kujunemist), kuid teaduslikus taksonoomias on oluline olla täpne ja märkida, millist tähendust antud kontekstis kasutatakse.

Kokkuvõte

Termin "hominid" on tänapäeval laiemalt mõistetav kui varem ning hõlmab kõiki suursuguseid inimahve perekonnast Hominidae. Samal ajal eksisteerib mitmeid lähedasi termineid (Homininae, Homo sapiens jne), mille tähendused võivad olenevalt teaduslikust allikast erineda. Arusaamine põhineb nii morfoloogilistel kui ka molekulaarsetel tõenditel: morfoloogia ja käitumine näitavad inimese ainulaadseid jooni, kuid geneetika paneb piirid, kui kaugele neid jooni võib taksonoomiliselt tõmmata.

Lõppkokkuvõttes on kõige selgem, kui kirjutises täpsustada, millist taksonoomilist tähendust sõnale "hominid" antakse — kas selle all mõeldakse laiemat Hominidae perekonda või kitsamat inimkonda ja tema lähisugulasi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hominid?

K: Mis vahe on hominoidide ja hominiidide vahel?

K: Mida tähendab "hominiin"?

K: Kuidas liigitatakse inimesi taksonoomia mõttes?

K: Mis viis inimese varases evolutsioonis kahejalgsuse tekkimiseni?

K: Kas on vaidlusi selle üle, kas inimest tuleks pidada teistest inimahvidest eraldiseisvaks?

K: Millist standardit kasutab enamik teadlasi tänapäeval liikide liigitamisel?

Otsing