Hominina on hominiidide alamhõim või täpsemalt alamhõimkond (alamhõim, inglise keeles subtribe) primaatide seas, mida kasutatakse inimliini (Homo ja selle lähedaste fossiilsete sugukondade) eraldamiseks teistest suguvõsastest. Selle termini rakendamine sõltub taksonoomilisest traditsioonist: mõnikord kasutatakse seda kitse-laadsete bipedsete ahvide (püstiasendis kõndijate), sh perekonna Homo, rühmitamiseks.
Taksonoomilises kontekstis paikneb Hominina järgmiselt (sageli kasutatavate eestikeelsete mõistetega):
- Sugukond (family): Hominidae — suurahvid (sh inimesed, šimpansid, gorillad ja orangutanid)
- Alamsugukond (subfamily): Homininae — tavaliselt Aafrika suurahvid ja inimesed (orangutanid kuuluvad teise alamsugukonda)
- Hõim (tribe): Hominini — inimliin ja mõnikord ka šimpansid sõltuvalt taksonoomilisest tähendusest
- Alamhõim (subtribe): Hominina — see alamhõim hõlmab tavaliselt inimesi ja nende lähimaid fossiilseid sugulasi, nt australopitšiinid
Kui teadlased paigutavad hõimu Hominini alla ka šimpansid (perekond Pan), siis liigitatakse Hominini kaheks alamhõimuks: Hominina (inimesed ja nende fossiilsed sugulased) ning Panina (šimpansid). Selline jaotus võimaldab selgemalt eristada inimese ja šimpansi evolutsioonilisi harusid.
Hominina hulka loetakse tavaliselt perekond Homo ning mitmed väljasurenud genus‑id, nagu australopitšiinid. Kui alamhõim Hominina kasutusele võtta laiemas tähenduses, võib sinna kuuluda ka varasemad varajased hominiinilised vormid — näiteks Sahelanthropus, kes elas ligikaudu kuus kuni kaheksa miljonit aastat tagasi ja keda mõned teadlased seovad inimliiniga.
Põhilised tunnused, mille alusel fossiile Hominina hulka paigutatakse, hõlmavad bipedalismi (püstiasendilist kõndimist), muutunud lõualuu ja hammaste ehitust ning hiljem aju mahu suurenemist. Taksonoomia ja ridade täpne piiritlus on siiski teaduslikult arutlusel ning ajas muutuv, kuna uued leiud ja geneetilised analüüsid täiendavad meie arusaamist inimeste ja teiste suurahvide sugulusest.

