Carl Linnaeus
Carl Linnaeus (23. mai 1707 - 10. jaanuar 1778) oli rootsi botaanik, arst ja zooloog, kes lõi binoomilise nomenklatuuri. Selles süsteemis antakse igale looma- ja taimeliigile nimi, mis koosneb kahest ladinakeelsest sõnast, mis tähistavad tema perekonda ja liiki. Seda hakati kasutama bioloogide poolt kogu maailmas, mistõttu teda tuntakse kui "kaasaegse taksonoomia isa". Ta oli hea keeleteadlane ja omal ajal kuulus. Rootsi kuningas ülendas ta aadliks.
Carl Linnaeus Alexander Roslini poolt, 1775
Biograafia
Varajane elu
Carl sündis Rootsis. Ta tahtis saada preestriks, kuid ei saanud koolis selleks piisavalt hästi hakkama. Selle asemel õppis Carl botaanika kolledžis, sest see meeldis talle. Ta õppis Lundis ja püüdis seal aeda parandada. Hiljem läks ta teise kolledžisse...
Reisid ja teadusuuringud
1735. aastal kolis Linnaeus kolmeks aastaks Hollandisse. Seal omandas ta meditsiinidiplomi. Ta avaldas ka oma raamatu taimede klassifitseerimise kohta. Tema raamatu nimi oli Systema Naturæ. Tema raamatus selgitati, kuidas liigitada elusolendeid, paigutades neid rühmadesse. Mõned neist rühmadest on suuremad kui teised.
Hiljem kolis ta Stockholmi ja tegutses seal arstina. 1739. aastal abiellus Linnaeus Stockholmis Sara Moreaga. Kogu 1740ndate aastate jooksul tegi ta palju välitöid Rootsi paikadesse, et nimetada taimi ja loomi. Kui Linnaeus ei olnud reisidel, töötas ta oma klassifikatsiooni kallal, nii et see toimiks nii taimede, loomade kui ka mineraalide puhul.
Rootsi kuningas Adolf Fredrik andis Linnaeusele 1757. aastal aadliseisuse ja Linnaeus võttis endale perekonnanime von Linné, hiljem sageli lihtsalt Carl Linné.
Eelmised aastad
Pärast aadlikuks saamist jätkas ta õpetamist ja kirjutamist. Tema maine oli levinud üle maailma ja ta rääkis paljude erinevate inimestega. Linnaeust häiris nõrk tervis, tal oli podagra ja hambavalu. Insult 1774. aastal nõrgestas teda ja kaks aastat hiljem sai ta veel ühe, kaotades parema külje kasutamise. Ta suri 1778. aasta jaanuaris ja maeti Uppsala katedraali.
Mankind
Linnaeus liigitas inimese primaatide hulka, millest olid juba hästi aru saanud antropoloogid nagu Blumenbach ja loodusteadlased nagu Buffon. See äratas Rootsi kiriku kriitikat. Uppsala luterlik peapiiskop süüdistas teda "vagaduse" eest.
Linnaeus tunnistas inimliigi puhul nelja rassi. Need olid Euroopa valged, Ameerika punased (põlisameeriklased), Aasia pruunid ja Aafrika mustad. Blumenbachi klassifikatsioon oli sarnane, lisades sellele mongoli (= hiina) või kollase rassi. Seega oli inimese kui primaadi positsiooni ja rasside olemasolu tunnustamine üsna laialt levinud enne evolutsiooniteooria sõnastamist.
Detail Systema Naturae (1748) 6. väljaandest, kus kirjeldatakse Anthropomorpha ( = primaadid) koos jaotusega Homo ja Simia vahel.
Seotud leheküljed
- Bioloogide nimekiri
