Georges-Louis Leclerc (krahv de Buffon, 1707–1788) – prantsuse loodusteadlane

Georges-Louis Leclerc (krahv de Buffon) – mõjukas 18. sajandi prantsuse loodusteadlane, "Histoire naturelle" autor ja Jardin des Plantes'i intendant. Avasta tema teaduslik pärand.

Georges-Louis Leclerc, krahv de Buffon (7. september 1707 – 16. aprill 1788), tavaliselt Buffon, oli prantsuse loodusteadlane, keda tuntakse ka kui mõtlejat matemaatikas, kosmoloogias ja laiahaardelise entsüklopeedilise autori. Ta sündis Normandias ja kuulus valgustusaja suurte teadlaste hulka, kelle tööd püüdsid ühendada vaatluse, ajaloo ja teooria.

Elulugu ja ametikohad

Buffon töötas pikka aega Pariisi botaanika- ja teaduskeskuses ning oli Jardin du Roi, mida praegu nimetatakse Jardin des Plantes'iks, intendant (direktor); see ametikoht andis talle võimaluse korraldada katselisi ja korrastatud loodusajaloolisi kollektsioone ning arendada aulasid ja aiandust. Tema juhtimisel kujunes Jardin des Plantes oluliseks uurimis- ja haridusasutuseks – prantsuse vastetena tihti võrreldakse seda Kew Gardens'iga. Tema nime kannab ka Buffoni lütseumi Pariisis.

Teadustöö ja peamised ideed

Buffon avaldas eluajal kokku 35 köidet oma magistriteosest Histoire naturelle ning pärast tema surma ilmus veel üheksa köidet, kokku 44 köidet. Selle töö ulatus oli erakordne: ta käsitles looma- ja taimemaailma, geoloogiat, inimese ajalugu ning teadusliku stiili ja metoodika küsimusi. "Tõesti, Buffon oli 18. sajandi teisel poolel kogu loodusajaloo mõtte isa". ^p330

Buffon püüdis ühendada empiirilised vaatlusandmed ja üldistavad selgitused. Mõned tema tähtsamad panused on:

• Biogeograafia ja "Buffoni seadus" – tähelepanek, et sarnaste kliimatingimustega piirkonnad ei pea tingimata olema sama taimestiku või loomastikuga; geograafiline ajalugu ja eraldatus mõjutavad liigikomponeeringut.
• Liikide muutuva ajaloole viitamine – Buffon pakkus, et liigid võivad keskkonnamõjude ja aja jooksul muutuda (nn degeneratsiooni-idee), mis eristas teda staatilisema klassifikatsiooniga teadlastest. Tema arusaamad ei olnud täieulatuslik evolutsiooniteooria, kuid mõjutasid hilisemaid mõtlejaid.
• Maailma ja Maa vanuse hinnangud – ta arvas, et Maa on oluliselt vanem kui piibellikud arvestused; oma katsete ja matemaatiliste lähenduste alusel esitas ta hinnanguid Maa vanuse kohta, mis olid tolle aja ühiskondliku arutelu seisukohalt vastuolulised.
• Katsetamine ja populaarne stiil – Buffon kasutas katseid ja tähelepanekuid (sh kuumuse ja jahtumise katseid), ent kirjutas ka laiale lugejaskonnale arusaadavas, mõnikord esseistlikus stiilis, mis aitas loodusteadusi populariseerida.
• Matemaatika ja tõenäosus – Buffon tegeles ka matemaatiliste ülesannetega; tuntud on ka tema katse, mida tuntakse kui "Buffoni nõel" (ülesanne tõenäosuse ja π ligikaudse määramise kohta), mis seob geomeetria ja tõenäosusteooria.

Vaidlused ja mõju

Buffoni mõtteid ei võetud kõigi ringkondade poolt heaks: ta sattus ideeliselt konflikti teiste teadlastega, näiteks taksonoomias oldi eriarvamusel sordi ja liigi mõistete kohta. Ka tema arvamused Maa vanusest ja liikide muutlikkusest tekitasid poleemikat. Siiski mõjutas tema töö tugevalt järgmist põlvkonda – tema mõtetele viitavad ja neid edasi arendasid sellised teadlased nagu Jean-Baptiste de Lamarcki ja Georges Cuvier'd.

Pärand

Buffoni töö andis tugeva panuse loodusteaduse ajalukku: tema ensemble-metoodika, tähendusrikas kirjastiil ja katse ühendada loodusloolisi andmeid suurte üldistustega aitasid kujundada hilisemat teaduslikku mõtlemist. Tema Histoire naturelle jäi oluliseks allikaks nii teadlastele kui ka laiemale haritud lugejaskonnale. Lisaks otsesele teaduslikule pärandile on Buffoni nimi mälestusena esindatud väärikates paikades ja institutsioonides, näiteks eespool mainitud lütseumis Pariisis.

Kokkuvõtvalt oli Georges-Louis Leclerc, krahv de Buffon, üks 18. sajandi mõjukamaid loodusfilosoofe ja teaduse populariseerijaid, kelle tööd sillutasid teed kaasaegsemale arusaamale loodu ajaloost, maastiku ja liigijaotuse põhjustest ning teadusliku metoodika laiahaardelisest kasutamisest.

Tema töö

Looduslugu

Buffonit mäletatakse kõige paremini tema "Histoire naturelle" järgi. "See hiilgava stiiliga kirjutatud teos oli lugenud ... iga haritud inimene Euroopas".^p330 See tõlgiti paljudesse keeltesse, mis tegi temast ühe oma aja kõige loetuma autori, kes konkureeris Montesquieu', Rousseau' ja Voltaire'iga.

Histoire naturelle'i esimestes köidetes seadis Buffon kahtluse alla matemaatika kasulikkuse, kritiseeris Carl Linnaeuse taksonoomilist lähenemist loodusteadusele, visandas Maa ajaloo, millel oli vähe seost Piibli kirjeldusega, ja pakkus välja paljunemise teooria, mis oli vastuolus olemasolevate ideedega.

Sorbonne'i teoloogiateaduskond mõistis esimesed köited hukka. Buffon avaldas tagasivõtmise, kuid jätkas solvatud köite avaldamist muutusteta.

Buffon märkis, et vaatamata sarnasele keskkonnale on maailma eri piirkondades erinevad taimed ja loomad. See tähelepanek, mida hiljem nimetati Buffoni seaduseks, võib olla biogeograafia esimene põhimõte.

Ühine põlvnemine

Buffon mõistis ühise põlvnemise ideed ja arutas seda mitu korda. See ei tähenda, et ta uskus sellesse. Tõenäoliselt ta ei uskunud, kuid ta arutas seda mitmel korral üsna avalikult. Tema ideede tõlgendamine ei ole lihtne, sest ta pöördus oma töö käigus mitu korda teemade juurde tagasi.

"...kõiki loomi võiks pidada vaid üheks perekonnaks... võiks öelda... et ahv kuulub inimese perekonda... et inimesel ja ahvil on ühine päritolu: et tegelikult on kõik perekonnad, nii taimede kui ka loomade seas, pärit ühisest suguvõsast ja et kõik loomad põlvnevad ühest loomast, kellest on aja jooksul välja kasvanud... kõik teised loomarassid"...

"Kuid see ei ole sugugi õige looduse kujutamine. Meile kinnitatakse ilmutuse autoriteediga, et... iga liigi esimene paar väljus täielikult vormitud kujul Looja käest".^p332

14. köites väitis ta, et kõik maailma neljajalgsed on arenenud algselt vaid kolmekümne kaheksast neljajalgsest. Selle põhjal peetakse teda mõnikord "transformistiks" ja Darwini eelkäijaks.

Maateadus

Raamatus "Les époques de la nature" (1778) arutles Buffon päikesesüsteemi tekke üle, oletades, et planeedid on tekkinud komeedi kokkupõrke tagajärjel päikesega.

Ta pakkus ka välja, et Maa tekkis palju varem kui peapiiskop James Ussheri 4004. aastal eKr. Võttes aluseks tema Montbardis asuvas laboratooriumis le Petit Fontenet's katsetatud raua jahtumise kiiruse, arvutas ta Maa vanuseks 75 000 aastat. Taas kord mõistis Sorbonne tema ideed hukka ning edasiste probleemide vältimiseks avaldas ta taas tagasivõtmise.

Asjakohasus tänapäeva bioloogia seisukohalt

Charles Darwin kirjutas "Liikide tekkimise" kolmandale väljaandele lisatud esialgses ajaloolises visandis: "Möödudes üle... Buffoni, kelle kirjutisi ma ei tunne." Seejärel, alates neljandast väljaandest, muutis ta seda nii, et "esimene autor, kes on seda [evolutsiooni] tänapäeval käsitlenud teaduslikus vaimus, oli Buffon. Aga kuna tema arvamused on eri aegadel väga palju kõikunud ja kuna ta ei käsitle liikide muundumise põhjuseid ega vahendeid, ei ole mul siinkohal vaja üksikasjadesse laskuda."

Buffoni paradoks on see, et Ernst Mayri sõnul:

Ta ei olnud evolutsionist, kuid ta oli evolutsionismi isa. Ta oli esimene inimene, kes arutas paljusid evolutsiooniprobleeme, probleeme, mida enne Buffoni polnud keegi tõstatanud.... ta tõi need teadusmaailma ette.

Peale Aristotelese ja Darwini ei ole ükski teine organismide [tervete loomade ja taimede] uurija avaldanud nii kaugeleulatuvat mõju.

Ta tõi evolutsiooni idee teaduse valdkonda. Ta töötas välja "tüübi ühtsuse" kontseptsiooni, mis oli võrdleva anatoomia eelkäija. Rohkem kui keegi teine oli ta vastutav selle eest, et aktsepteeriti Maa ajaloo pikaajaline skaala. Ta oli biogeograafia rajaja. Ometi takistas ta evolutsiooni, kuna ta sageli toetas liikide muutumatust. Ta pakkus välja liigi kriteeriumi, liigi liikmete viljakuse, mida peeti ületamatuks.

Buffoni kuju Jardin des Plantes'is

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Georges-Louis Leclerc, krahv de Buffon?

K: Milline oli Buffoni mõju loodusteadusele?

Küsimus: Mitu köidet "Histoire Naturelle" avaldas Buffon?

K: Milline oli Buffoni ametikoht Jardin du Roi's?

K: Kas Pariisis on Buffoni nime kandev kool?

K: Kas Buffon oli ainult loodusteadlane?

K: Millal Buffon sündis ja millal ta suri?

Otsing