Georges Cuvier — prantsuse zooloog, paleontoloogia rajaja ja väljasuremise tõestaja

Georges Cuvier — prantsuse zooloog ja paleontoloogia rajaja, kes tõestas väljasuremise, kujundas võrdleva anatoomia ning mõjutas 19. sajandi katastroofismi ja teadusajalugu.

Parun Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier (23. august 1769–13. mai 1832), tavaliselt Cuvier, oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog, keda peetakse üheks paleontoloogia ja võrleva anatoomia rajajaks. Ta töötas 19. sajandi alguse Pariisi teadusringkondades, pidas ametikohti loodusloomuuseumis ja akadeemiates ning avaldas mitmeid mõjukaid teoseid, mis muutsid arusaama fossiilidest ja elu ajaloolisest muutumisest.

Elu ja ametialane karjäär

Cuvier sündis 1769. aastal ja tõusis kiiresti teadusringkondadesse. Ta oli muuhulgas seotud Pariisi loodusloomuuseumiga (Muséum national d'Histoire naturelle) ning kuulus nii Prantsuse akadeemia kui ka Prantsuse teaduste akadeemia liikmete hulka. Oma töös pööras ta suurt tähelepanu loomaorganite võrdlevatele struktuuridele ja fossiilsete luidude uurimisele, mistõttu sai temast ajastu juhtiv ekspert fossiilsete imetajate rekonstrueerimisel.

Peamised teadustulemused

• Võrdlev anatoomia: Cuvier arendas edasi võrleva anatoomia metoodikat, rõhutades organismi osade omavahelist seost ehk nn korrelatsiooni põhimõtet (corrélation des parties). Tema lähenemine võimaldas järeldada kadunud organismide elundkonna põhjal nende eluviisi ja sugulussuhteid.
• Paleontoloogia ja väljasuremise tõestamine: Cuvier töötas välja meetodid fossiilsete luustike fragmentidest tervete olendite rekonstruerimiseks. Oma uuringutes (näiteks töös Recherches sur les ossements fossiles des quadrupèdes) ta näitas, et mõned fossiilid esindavad liike, mida tänapäeval enam ei eksisteeri — see oli tugev tõend väljasuremise kohta.
• Liigitus ja anatoomiline põhiraamistiku idee: ta jagas loomariiki suurematesse rühmadesse (embranchement'id) vastavalt keha üldisele organiseeringule ning rõhutas, et organismide anatoomiline "põhiraamistik" määrab nende võimalused ja piirid.

Teaduslik vaidlus ja maailmavaade

Cuvier oli 19. sajandi alguses tugeva mõjuga hääl geoloogias ja bioloogias. Ta oli üks peamisi 19. sajandi alguse katastroofismi pooldajaid: tema arvates on Maa kihistumine ja elustiku järsk muutumine seletatav suuremate katastroofide (nt laialdased loodusõnnetused või ägedad keskkonnamuutused) jada kaudu, mille järel on toimunud uued loomade ja taimede loominguperioodid. See seisukoht erines järsult järkjärgulisema muutuse ideest, mida hiljem arendasid edasi evolutsiooni pooldajad.

Cuvier oli jõuliselt vastu Lamarcki ja osales teravates teaduslikes vaidlustes ka selliste kolleegidega nagu Geoffroy, kes toetasid teistsuguseid selgitusi organismide muutumise ja anatoomiliste sarnasuste kohta. Cuvier rõhutas, et tema hinnangul ei näita olemasolevad tõendid orgaaniliste vormide sujuvat evolutsiooni, küll aga järjestikuseid loome- või taastamisperioode pärast suuri väljasuremisi.

Oluline kirjatöö ja pärand

Tema kuulsaim teos on Règne animal distribué d'après son organisation (1817), mis inglise keeles tuntud kui The Animal Kingdom. Lisaks avaldas ta uurimusi fossiilidest ja anatoomiast, mis mõjutasid biodiverseerumise, paleontoloogia ja zooloogia edasiarendust. Mõned Cuvier' kõige tuntumad järgijad ja mõjukaid teadlasi, keda ta inspireeris, olid Louis Agassiz ja Richard Owen.

Tema nimi on hiljem kantud ka avalikku mälestusse: Cuvier on üks 72 nimest, mis on kanditud Eiffelitorni.

Isiklik elu ja surm

Cuvier oli vanem vend Frédéric Cuvier'le (1773–1838), kes samuti tegeles loodusteadustega. Georges Cuvier suri 1832. aastal Pariisis koolerasse, mis oli osa tollasest suuremast koleraepideemiast.

Mõju ja kriitika

Cuvier'i töö pani aluse paleontoloogiale kui teadusharule ja andis kindla metodoloogilise raamistiku fossiilide uurimiseks. Tema rõhuasetus anatoomilistele seostele ja funktsionaalsele analüüsile oli tähtis samm kaasaegse anatoomia ja paleobioloogia suunas. Samas kritiseeriti teda hiljem selle eest, et ta eiras mitmeid muutuste ja pikaajalise arengu mõisteid, mis said aluseks darvinistlikule evolutsiooniteooriale. Tema vaidlused näiteks Lamarcki ja Geoffroy'ga on osa teadusajaloo olulistest debattidest organismide päritolu ja muutumise selgitamisel.

Kokkuvõttes on Georges Cuvier tähtis tegelane teaduses: tema töö andis esmaseid ja kestvaid meetodeid fossiilide tõlgendamiseks, aitas kinnitada väljasuremise reaalsust ning kujundas 19. sajandi loodusajaloo arusaamu.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli parun Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier?

K: Milliseid valdkondi aitas ta rajada?

K: Milline on tema kõige kuulsam töö?

K: Kas ta oli mõne akadeemia liige?

K: Kas ta uskus evolutsiooni?

Otsing