Jean Louis Rodolphe Agassiz (28. mai 1807 – 14. detsember 1873) oli Šveitsis sündinud ja Euroopas õppinud bioloog ja geoloog. Tema loodusteaduslikud tööd Euroopas ja Ameerikas olid olulised ning mõjutasid 19. sajandi paleontoloogiat, taksonoomiat ja geoloogiat.

Agassiz oli tuntud nii oma ulatuslike monograafide kui ka väljapaistevate välitööde poolest. Ta uuris põhjalikult kalaliike ja kirjeldas mitmeid väljasurevaid liike (ihtüoloogia ja paleontoloogia), avaldas mahukaid töid fossiilsete kalade kohta (Recherches sur les poissons fossiles) ning andis olulise panuse jääteaduse ehk glatsioloogia ja jääaegade uurimisse (Études sur les glaciers). Tema töö aitas laialdaselt tõestada, et suurtel aladel olid minevikus olnud ulatuslikud jääkatteid ja liustikud, mis olid kujundanud maastikke Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Tema maine on tänapäeval vastuoluline. Agassiz võitles evolutsiooniteooria vastu ja pooldas ideed, et erinevad inimrassid on erineva päritoluga — seda nimetatakse polügenismiks. Tema vaated olid seotud valede ja teaduslikult põhjendamata seisukohtadega inimrasside kohta ning neid on hiljem kasutatud rassiliste hierarhiate õigustamiseks. Darwini kommentaar lõpus on huvitav ja peegeldab tolle aja teaduslikku diskussiooni:

"...kui evolutsiooniprintsiip on üldtunnustatud, nagu see kindlasti peagi juhtub, sureb vaidlus monogenistide ja polügenistide vahel vaikselt ja märkamatult surnuks".

Pärast Harvardi ülikooli külastamist emigreerus ta karjääri keskel Ameerika Ühendriikidesse (ta saabus 1846. aastal) ja asus Cambridge'i, Massachusettsi. Seal sai ta Harvardi ülikoolis professoriks ja oli 19. sajandi teisel poolel oluline akadeemiline tegelane; ta asutas Harvardi juurde võrdleva zooloogia muuseumi, mis on tuntud kui Museum of Comparative Zoology ning mille kogu ja töömeetodid on jätnud püsiva jälje zooloogiale ja museoloogia arengule.

Teaduslikud saavutused

  • Ihtüoloogia ja paleontoloogia: Agassiz kirjeldas ja illustreeris arvukalt tänapäeval ja ammusel ajal elanud kalaliike, koostades põhjalikke monograafiaid, mis olid oma aja seisukohalt magistriteosed.
  • Glatsioloogia: ta oli üks esimesi teadlasi, kes laialdaselt tõestas ja populariseeris ideed laialt levinud jääkatete olemasolust ning uuris liustike mõju maastikule.
  • Võrdlev zooloogia ja haridus: Harvardi muuseum ja tema loengud aitasid tõsta bioloogia õppetöö taset Ameerika ülikoolides ning edendasid kollektsioonipõhist teadustööd.
  • Välitööd: Agassiz tegi välitöid ja kollektsioonikogumise reise nii Euroopas kui ka väljaspool, mille tulemused rikastasid teaduslikku teadmistepagasit ja muuseume.

Vastuolud ja pärand

Kuigi Agassizi teadustööd olid oma valdkonnas murrangulised, on tema pärand keeruline. Tema teaduslikud saavutused glatsioloogia ja paleontoloogia alal on jätkuvalt väärtuslikud, kuid tema vastuseis evolutsioonile ja rassiliste erinevuste bioloogiliseks määratlemiseks esitatud argumendid on tänapäeva teaduse ja eetika vaatepunktist ekslikud ja kahjulikud. Tänapäeva teadus loobub polügenistlikest vaadetest ning rõhutab inimkonna ühest päritolust ja geneetilisest ühtsusest tulenevaid põhimõtteid.

Harvardi Museum of Comparative Zoology, mille ta asutas, säilitab endiselt väärtuslikke kollektsioone ja osutab tema panuse jätkuvale tähtsusele zooloogias, ent tema isiku ja töö hindamisel võetakse arvesse ka eetilisi ja sotsiaalseid aspekte ning ajaloolisi kontekste.